) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Asjaolud GS esitas hagi NSi vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud . Hageja palub jagada poolte ühisvara ning tunnistada tema õigust ½-le korteriomandile . Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostja .a. toimunud eelistungile ei ilmunud. Kostjale on kutse kätte toimetatud ja ta oli istungi toimumise ajast teadlik. Vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et eel- ja kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Eelistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tallinna Linnakohtu otsusest tsiviilasjas nr nähtub, et poolte abielu oli sõlmitud ja lahutatud . Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükist nähtub, et vaidlusalune korteriomand on kinnistamisavalduse alusel sisse kantud , seega abielu kestel. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-le 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et nimetatud korteriomand on omandatud abielu kestel ning on poolte ühisvara. PKS § 18 lg-te 3 ja 5 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Pooled ei ole kokku leppinud ühisvara jagamise viisis. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega seega hageja nõudele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja ilmunud eelistungile. Hageja on taotlenud jagada ühisvara võrdsetes osades. PKS § 19 lg-te 1 ja 4 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seetõttu leiab kohus, et ühisvara tuleb jagada vastavalt hageja nõudele, lähtudes poolte võrdusest. Ühisvara jagamisel tuleb tunnustada GS omandiõigust ½le ühisvara hulka kuuluvast korteriomandist , Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr .
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide 2 kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
§ lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Hageja oli Harju Maakohtu määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
lg 2 teise lause kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi. Vastavalt
Kuna hageja nõudeks on ühisvara jagamine ja vara on rahaliselt hinnatav, siis on tegemist rahalise nõudega. Rahalise nõudega hagilt tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse lisa 2 alusel vastavalt poolele jääva vara väärtusele. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.