Obsah (7)

§ 396§ 76§ 101§ 108§ 158§ 159§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-20693 Tsiviilasi AS Balti

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tarbijakrediidilepingu punkt 5.

1. kohaselt viivise või leppetrahvi 2 tasumine ei vabasta krediidisaajat kohustuse täitmisest. Krediidiandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mida ei kata leppetrahv ja viivis. Leppetrahvi määr – 20 % lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast – on kokku lepitud Tarbijakrediidilepingu punktis 5.
2. Põhivõla suuruse, so tagastamata krediidisumma üle vaidlust ei ole. Hageja nõue on seadluslik ja põhjendatud. Kostja on taotlenud hagejalt maksepuhkust. Maksepuhkuse andmine on laenuandja õigus, mitte kohustus. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja poolt lepingu väga tagasihoidlikku täitmist juba sel ajal, kui kostja veel kinnipidamisasutuses ei viibinud, ei ole hagejal alust arvata, et kostja pärast vanglast vabanemist asub järsku korralikult lepingut täitma. Krediidileping sõlmiti 29.08.2005, kostja on tasunud ühe makse septembris
3. Alates oktoobrist 2005 on kostja jätnud oma lepingulised kohustused vähemalt kolme kuu jooksul täitmata. Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu punkti 4.1.
4. kohaselt oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles ütelda ning nõuda kõikide lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete tasumist, kui kostja jätab 3 üksteisele järgnevat osamakset täielikult või osaliselt tasumata. Seega oli Tarbijakrediidilepingu ennetähtaegse ülesütlemise alused täidetud juba enne kostja asumist vabaduskaotusliku karistuse kandmisele. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 8.
5. kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule. 11.08.2005 kinnitatud hinnakirja kohaselt on teise või järgneva meeldetuletuskirja hind 200 krooni. Neid on kostjale saadetud 2 tükki: 19.02.2006 ja 04.05.
6. Teate saatmine lepingu ülesütlemisest on hinnakirja kohaselt 400 krooni. Teade on kostjale saadetud 01.06.
7. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 800 krooni.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega, intressiga, leppetrahviga ja kahjuhüvitistega summas 66 462.30 krooni Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3