kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale kokku krediiti 51 683.99 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on and- nud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastav säte sisaldub ka lepingu üldtingimuste p 4.1.1, mille kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 18.05.2006 kostjat ülaltoodud alustest lähtudes kirjalikult lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes
lg 2 tulenevalt kostjale võimalust veel läbirääkimiste alustamiseks.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p.-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3, 8.3 ja 7.7 ning
§§-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulud, lepingu muutmise tasu ning kahjuhüvitist. Kokkuleppe nr 2 alusel kasutusse saadud krediidisumma 51 418.17 krooni on täielikult tagastamata. Kokkuleppe nr 2 alusel ei ole kostja tasunud hagejale ühtegi intressimakset, mistõttu lepingu ülesütlemise ajal moodustas tasumata intress kokku summas 7 672.76 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe nr 2 kohaselt oli viivisemääraks intressimäär ehk 27,30% võlgnetavalt summast aastas. Lepingu ülesütlemisel moodustas viivis 29.42 krooni; pärast seda on hageja arvestanud viivisnõuet alates 08.07.2006 kuni 08.08.2006 veel 32 päeva eest, ehk viivisnõude suuruseks on kokku 1 260.08 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis antud juhul moodustab summa 10 283.63 krooni. Vastavalt kokkuleppele nr 2 kohustus kostja tasuma lepingu muutmise tasu 514.18 krooni. Hageja esitab lepingu ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele lisaks leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 35 000 krooni.
Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna enamus krediidisummast on endiselt krediidisaaja käsutuses, siis nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokkuleppe nr 2 alusel saama õigustatud intressisummast, s.o. 69 602.39 kroonist lähtudes. Saamata jäänud tulu leidmiseks on hageja arvestanud maha kokkulepitud intressist ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ning leppetrahvi ja nõuab kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist summas 35 000 krooni. Kahju hüvitamise nõuet põhjendab hageja ka asjaoluga, et pärast kokkuleppe nr 2 sõlmimist ei ole kostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud ühtegi lepingujärgset makset. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping, samuti lepingu üldtingimused, kehtestatud hinnakirjad, kokkulepped nr 1 ja 2, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise avaldus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (3000 krooni). 15.12.2006 toimuvale kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja volitatud esindaja taotleb samal kohtuistungil 15.12.2006 asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagis toodud alustel ja ulatuses, kuna vaatamata kostja poolt kättesaadud hagimaterjalidele ja ka kohtukutsele ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka võlgnevust tasuma asunud. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale on väljastatud hagimaterjalid kohtumenetluse käigus hageja palvel Ida Politseiprefektuuri poolt teatatud aadressil xxxx. Materjalid on nimetatud aadressil kostja poolt isiklikult vastu võetud 02.11.2006. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat kirjalikult hagile vastama, hoiatades samas TsMS § 407 sätestatud tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsusega hagi rahuldamise võimalusest. Kostja ei ole kohtule vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Arvestades hagis esitatud nõude suurust, pidas kohus vajalikuks anda kostjale võimalus olla kohtus ära kuulatud ning määras välja kohtuistungi aja – 15.12.2006. Kohtukutse on kostja abikaasa poolt edasiandmiseks vastu võetud 22.11.2006 ja ka kostjale edastatud. Vaatamata kohtukutsel märgitud TsMS § 410 sätestatud õiguslikest tagajärgedest ei ole kostja 15.12. 2006 kohtusse ilmunud ega ka mitteilmumise põhjust teatanud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega nii hagiavaldusele vastamiseks kui kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei oleks kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna tagaseljaotsusega kuulub hagi täielikult rahuldamisele, siis asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS § 173; 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 22.jaanuaril 2007.a. Nooremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.