§-de 100, 101 lg 1 p 3 ja 127 lg 1 alusel välja mõista kahjuhüvitis summas 360 000 krooni. 12.12.2006 esitatud haginõude täpsustuses märgib hageja, et
lg 2 kohaselt kui uus üürileandja ütleb tähtajalise üürilepingu üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekitatud kahju eest. Tegemist on õige kostjaga. Hageja on seisukohal, et kostja tekitas hagejale kahju valduse õigusvastase rikkumisega
lg 1 p 5 tähenduses, sest rendileandjal on lepinguline põhikohustus võimaldada rentnikul kasutada renditud asja. Valduse rikkumisega tekitatud kahju tuleb hüvitada. Võõrandades hageja poolt üüritud ruumid uuele omanikule, lõpetas kostja faktiliselt hageja põhikirjalise tegevuse, millega pärssis hageja majandustegevust
Hageja planeeritav kasum pärast kõigi majanduskulutuste mahaarvamist pidi olema ca 30 000 krooni kuus. Selle summa saamiseks lahutas hageja äriühingu nelja kuu käibe summast – 419 318 kroonist 287 915 krooni, mis on nelja kuu kulud kaupadele, toormaterjalidele ja teenustele (kasumiaruanne tl 19) ning jagas saadud tulemuse neljaga. Hageja on seisukohal, et kui kostja ei oleks õigusvastaselt rikkunud hageja valdust ja sellega sekkunud hageja majandustegevusse, siis oleks hageja saanud arvestusega oktoober 2005 kuni detsember 2006 tulu kokku ca 420 000 krooni. Kostjate vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel oli sõlmitud äriruumi üürileping. Kostja võõrandas kinnistu Raatuse 97 Hansahotell-Tartu OÜ-le. Kostja ei vaidlusta ka seda, et Hansahotell-Tartu OÜ ütles üürilepingu üles. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu.
lg 1 alusel läksid kinnisasja võõrandamisel kõik üürileandja õigused ja kohustused üle omandajale, so Hansahotell-Tartu OÜ-le. Puudub alus jätkata menetlust OÜ Y suhtes. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Hageja poolt remondile ja sisustuse ostmisele tehtud kulutused kujutavad endast üüritud ruumidele tehtud parendusi.
lg 1 ja 2 sätestab üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtajaks kuus kuud alates üürilepingu lõppemisest. Hansahotell-Tartu OÜ ülesütlemisavalduse kohaselt lõppes üürileping 02.09.
Kohtuistungil esitas kostja esindaja suuliselt vastuväited hagiavalduse täiendusele. Kostja ei ole hageja suhtes majandustegevust piiranud. Kostjal ei ole hageja ees mingeid kohustusi. Kahju teke ja suurus ei ole hageja poolt tõendatud. Hageja on asunud nõudma saamata jäänud tulu. Arvutuse käigust ei saa aru, et saamata jäänud tulu on kuus 30 000 krooni. OÜ X oli pidevalt kostjale üüri võlgu. Tegemist oli kahjumiga tegutseva ettevõtmisega. Hagejal on oma vara võimalik ka mujal kasutada. Lauad, toolid, baaripukid, valgustid, neid saab kasutada ka mujal ruumides. Kostja hagi ei tunnista ning palub hagi täielikult rahuldamata jätta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja üürnikuna ja kostja üürileandjana sõlmisid tähtajalise üürilepingu kinnistul asukohaga Raatuse 97 Tartu linnas olevas hoones ruumide üürimiseks. Kostja üürileandjana võõrandas kinnistu Hansahotell Tartu OÜ-le, kes ütles hagejale üürilepingu ennetähtaegselt üles põhjendusega, et vajab üürileantud ruume tungivalt ise. Hageja ei vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ning lahkus üüritud ruumidest.
lg 2 kohaselt kui uus üürileandja ütleb tähtajalise üürilepingu üles enne lepingu tähtaja möödumist põhjusel, et vajab üüritud ruume tungivalt ise, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekitatud kahju eest. Hagi on esitatud õige kostja vastu. Kostja, olles väidetavalt kinnistu müümisel sõlminud kinnistu ostjaga teistsuguse kokkuleppe, ei saa sellele tugineda kolmandate isikute ees, st juhul kui üürnik nõuab seaduse alusel endiselt omanikult/üürileandjalt kahju hüvitamist. Esialgne hagi on esitatud üürniku poolt üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks
Kuid
lg 1 ja 2 kohaselt aegub üürniku nõudeõigus saada tehtud kulutuste hüvitust kuue kuu möödumisel alates üürilepingu lõppemisest. Kostja esindaja on taotlenud aegumise kohaldamist, sest üürileping lõppes ülesütlemise tõttu
Hageja esindaja on jäänud seisukoha juurde, et kostja on siiski hagejale kahju tekitanud ning muutis sisuliselt hagi alust: haginõude täpsustuse kohaselt on kostja rikkunud õigusvastaselt hageja valdust
Rendileandjal on lepinguline põhikohustus võimaldada rentnikul kasutada renditud asja. Hageja valduse õigusvastasest rikkumisest tulenev kahju hüvitamise kohustus on juba nn lepinguväline kahju hüvitamise kohustus, tulenevalt
§-st 1044 lg 2. Sellisel juhul tuleb hagejal tõendada: 1) kahju olemasolu ja suurus; 2) kostja õigusvastane tegu; 3) põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja hagejal tekkinud kahju vahel ning 4) kostja süü. Kasvõi ühe tingimuse puudumisel ei ole kostjal kahju hüvitamise kohustust. Lepingust mittetuleneva (lepinguvälise) kahju puhul ei ole OÜ Y enam õige kostja, sest tema ei ole kuidagi hageja valdust rikkunud. Üürileping läks kinnistu võõrandamisel üle uuele omanikule
Hageja ei ole esitanud nõuet uue üürileandja – OÜ Hansahotell-Tartu vastu. Hageja esindaja väidete loogika, et kostja lõi kinnistu võõrandamisega eeldused selleks, et uus omanik sai üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, 3 on liiga otsitud ja kauge, et luua põhjuslik seos hagejal tekkinud väidetava kahju ja kostja teo vahel, kusjuures kostja teo õigusvastasuse kohta ei ole hageja esitanud ühtegi väidet. Kostjal oli õigus võõrandada kinnistu Raatuse 97 Tartus. Selleks polnud ei seadusest ega hagejaga sõlmitud üürilepingust tulenevat keeldu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ka kahju olemasolu ja selle suurust. Hageja majandusaasta aruande kohaselt (tl-d 18 ja 19) on hageja käive olnud perioodil 09.09.2004 kuni 31.12.2005 kokku 419 318 krooni. Põhivara osteti vaid 54 000 krooni eest. Kasumiaruande kohaselt oli majandusaasta puhaskahjum 212 019 krooni, mis hageja seadusliku esindaja väite kohaselt on 8 tegevuskuu tulem. Kohtule on tõendamata hageja seadusliku esindaja optimistlikud väited tulevikus tekkida võinud igakuulistest kasumitest. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb OÜ Y menetluskulud kanda OÜ-l X . TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.