3-06-2316/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2316 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp Väljasaadetav – T.D., sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis, nõustaja Andrei Arjupin Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember
4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni
5. veebruarini
6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
7. detsembril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Eesti Vabariigis viibib ebaseaduslikult T.D., kes on sündinud ja kelle lähedased elavad Aserbaidžaanis. Isik vabanes vanglast
10. juunil
11. a. Tema suhtes on
12. juunil
13. a kohaldatud sissesõidukeeldu 10 aastaks. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
14. oktoobri
15. a jõustunud otsusega keelduti isikule tähtajalise elamisloa andmisest.
16. Tallinna Halduskohtu
17. juuni
18. a otsuse alusel paigutati T.D. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohus on kinnipidamise tähtaega korduvalt kahe kuu võrra pikendanud.
19. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia. KMA on pöördunud Interpoli Aserbaidžaani büroo ja Aserbaidžaani Suursaatkonna poole Moskvas isiku kohta andmete ja tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Välisministeeriumi
20. juuni
21. a kirjas kinnitatakse KMA-le, et
22. aprillil
23. a toimunud kohtumistel arutasid Eesti ja Aserbaidžaani esinda- jad dokumenteerimisega seotud probleeme ja lubati küsimusega tegeleda.
24. juuli
25. a kirjas ja
26. juuli
27. a elektronkirjas kinnitab Välisministeerium, et Aserbaidžaani Välisministeerium on lubanud võtta küsimuse lahendamise oma isikliku järelevalve alla. Seoses eeltooduga saatis KMA
28. augustil
29. a Välisministeeriumile uue taotluse ühes T.D.i sõrmejälgede kaardi ja fotoga.
30. septembril
31. a pöördus KMA e-posti teel Välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroo poole, paludes informatsiooni Aserbaidžaani päritolu isikute dokumenteerimise kohta. Välisministeeriumi
32. oktoobri
33. a kirjas teatatakse, et Aserbaidžaani Välisministeeriumi konsulaarosakond edastas taotluse Siseministeeriumisse isiku tuvastamiseks. Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis teatas
34. novembril
35. a, et T.D.i kodakondsuse väljaselgitamiseks on tehtud järelepärimine Aserbaidžaani Siseministeeriumile. KMA kinnitas kohtuistungil, et Eesti Vabariigi suursaadik Aserbaidžaanis on visiidil Bakuus 11.-
36. detsembrini
37. a, et muuhulgas arutada Aserbaidžaani Siseministeeriumiga selle maa päritolu isikute tagasivõtmise küsimust. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia.
38. T.D. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
39. Kohus leiab, et KMA taotlus T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 31, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
40. T.D.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud Aserbaidžaani võimude tegevusetuse ja T.D.i seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu.
41. T.D.i väljasaatmine Aserbaidžaani ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes ega perspektiivitu. On alust arvata, et T.D. saab Aserbaidžaanis elada ja Aserbaidžaan võib ta vastu võtta, sest isik on Aserbaidžaani päritolu, ta ise on tahtnud Aserbaidžaani asuda ning vastu võtnud ka väljarändetoetuse, tema lähisugulasi elab Aserbaidžaanis. Väidetav Aserbaidžaani kodakondsuse puudumine ei pruugi omada iseseisvat, väljasaatmist võimatuks tegevat tähendust. Väljasaatmine võib olla võimalik sõltumata isiku kodakondsusest, kui vastuvõttev riik võimaldab isikul tagasi pöörduda. T.D.i esitatud polkovnik Š.
42. detsembri
43. a kiri ei ole selliseks tõendiks, mis välistaks T.D.i saatmise päritolumaale – kiri on adresseeritud mitte Eesti võimudele, vaid eraisikule: tegemist ei ole ametlikke kanaleid kaudu saadud vastusega järelepärimisele (selgusetud on ametiisiku volitused sellist tõendit väljastada ja tõendi õiguslik jõud); ning asjaolu, et T.D.il ei ole passilaua andmetel Aserbaidžaani kodakondsust, ei tähenda automaatselt, et Aserbaidžaan keeldub isikut vastu võtmast.
44. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
45. juunist
46. a on kohtu hinnangul kohane sunnivahend kallutamaks T.D.it kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Isiku kinnipidamine on tingitud eeskätt isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadusandlust (aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel) ning abinõu on eesmärgi suhtes jätkuvalt proportsionaalne. Arvestades T.D.i toimepandud kuritegude raskust ja laadi oleks tema vabastamine väljasaatmiskeskusest teravas vastuolus avalike huvidega. Proportsionaalne kinnipidamine seadusliku väljasaatmiskohustuse täideviimiseks ei ole vastuolus PS §-ga 20 p
48. Tallinna Ringkonnakohtu
49. septembri
50. a otsuses haldusasjas nr 2-3/942/2005 ja Tallinna Halduskohtu
51. detsembri
52. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-1949/04 (jõustus
53. veebruaril 2
54. a) tuvastatud asjaoludel ei ole alust väita, et väljasaatmine või jätkuv kinnipidamine riivaks õigusvastaselt T.D.i era- või perekonnaelu.
55. Seega on T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine põhjendatud. Kohus pikendab T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks antud loa tähtaega kuni
56. veebruarini
57. a.
58. Eesti Vabariik on teinud ja peab jätkuvalt tegema intensiivseid jõupingutusi T.D.i Aserbaidžaani väljasaatmise küsimuse koheseks lahendamiseks. Halduskohus juhib tähelepanu, et kui Eesti täitevvõimul ei õnnestu saada Aserbaidžaani võimudelt lähiajal (hiljemalt kahe kuu jooksul) vastust selle kohta, kas Aserbaidžaan võtab T.D.i vastu, siis muutub T.D.i kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Villem Lapimaa 3