2-05-17459/2

2-05-17459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-17459 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi R.R. , J.K. ja G.R. vastu 47 941,16 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Eesti Vabariik; hageja lepinguline esindaja v.adv. Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst. 6, 10143 Tallinn); kostja R.R. kostja J.K. kostja G.R. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi R.R. , J.K. ja G.R. vastu 47 941,16 krooni nõudes.
4. Välja mõista R.R. lt, J.K. lt ja G.R. solidaarselt 47 941 (nelikümmend seitse tuhat üheksasada nelikümmend üks) krooni ja 16 (kuusteist) senti Eesti Vabariigi kasuks, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220002255018 SEB Eesti Ühispangas, selgitusse märkida õppelaenulepingu number.
5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus
6. Välja mõista R.R. lt Eesti Vabariigi kohtukulud summas 1566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) krooni ja 67 (kuuskümmend seitse) senti Eesti Vabariigi kasuks, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 1200002250, selgitusse märkida õppelaenulepingu number.
7. Välja mõista J.K. lt Eesti Vabariigi kohtukulud summas 1566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) krooni ja 67 (kuuskümmend seitse) senti Eesti Vabariigi kasuks, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 1200002250, selgitusse märkida õppelaenulepingu number.
8. Välja mõista G.R. Eesti Vabariigi kohtukulud summas 1566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) krooni ja 67 (kuuskümmend seitse) senti Eesti Vabariigi kasuks, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 1200002250, selgitusse märkida õppelaenulepingu number. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
9. septembril 2005.a esitas Eesti Vabariik Tartu Maakohtusse hagi R.R. , J.K. ja G.R. vastu 07.10.1999.a õppelaenulepingu nr 99-019293-OL järgse võlgnevuse 47 941,16 krooni nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 47 941,16 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjatele R.R. le ja G.R. ülesandeks hiljemalt
10. oktoobriks 2005.a kohtule kirjalikult teatada, kas nad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Asja materjalidest nähtub, et kostja R.R. ja G.R. on kohtu teate isiklikult allkirja vastu
11. oktoobril 2005.a kätte saanud. Kostjale J.K. le tegi kohus ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale isiklikult
12. mail 2006.a allkirja vastu kätte antud. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kostjad ei ole määratud tähtaegadeks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne
13. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta 2 kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Haridusseaduse (HaS) § 362 lg 1 sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõikes 1 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Vastavalt HaS § 362 lg 2 kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11, tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 207 lg 1, § 222 lg 1 ja haridusseaduse § 362 lg 1, 2, 3, rahuldab kohus Eesti Vabariigi hagi R.R. , J.K. ja G.R. vastu 47 941,16 krooni nõudes. Hageja on taotlenud, et kostjad kannaksid neilt väljamõistetud võlgnevuse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220002255018 SEB Eesti Ühispangas, selgituseks märkida õppelaenulepingu number. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 47 lg 2 tasutakse hinnaga hagilt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi tasutakse 47 941,16 krooniselt hagilt riigilõivu 3500 krooni. Hageja on tasunud antud asjas hagi esitamisel
14. augustil 2005.a riigilõivu 4250 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu 750 krooni ettenähtust rohkem. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et on põhjendatud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjatelt välja mõista hageja kasuks hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3500 krooni. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava taotluse. TsMS § 61 lg 1p 1 kohaselt poole, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja on esitanud kohtule õigusabikulude nõude summas 1 200 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati 47 941,16 krooni ulatuses, siis on põhjendatud kostjatelt välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 1200 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja kohtukulud summas 4700 krooni, millest 1566,67 krooni kuulub väljamõistmisele R.R. lt, 1566,67 krooni J.K. lt ja 1566,67 krooni G.R. Eesti Vabariigi kasuks. Hageja on taotlenud, et kostjad kannaksid neilt väljamõistetud kohtukulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 1200002250, selgitusse märkida õppelaenulepingu number. Kohtunik 3