6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Jõustunud kohtuotsus saadetakse 10 päeva jooksul jõustumisest alates perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (xxxx). Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: 16.08.2006 esitas hageja S L Viru Maakohtule hagi taotlusega tuvastada tema põlvnemine kostjast – A K S K on sündinud xxxx xxxx ja tema sünni kohta on xxxx külanõukogus koostatud xxxx sünniakt nr.xxxx. Avalduses märgitud asjaoludel tutvusid hageja ema D L ja isa A K xxxx Sovhoostehnikumis õppimise ajal. Peale rasedaks jäämist ütles hageja ema A K , et ta ootab last. Kooselust ta huvitatud ei olnud ja nii vormistas ta lapse sünni üksi, ühist avaldust kostjaga ei esitatud. Sel ajal kehtinud ENSV Abielu ja Perekonnakoodeksi § 60 nägi ette, et kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps, ning kui ei ole vanemate ühist avaldust või kohtuotsust lapse isaduse tuvastamise kohta, tehakse kanne lapse isa kohta sünniaktide raamatusse ema perekonnanime järgi; lapse isa ees- ja isanimi kantakse sisse ema ütluste järgi. Nii ongi koostatud xxxx xxxx sünniakt nr.xxxx, milles hageja perekonnanimeks on ema perekonnanimi L ja isanimeks on ema ütluste järgi A E i p. Peale hageja sündi suhtlesid vanemad veel mõnda aega ning kostja teadis, et hageja on tema tütar, kuid peale sõjaväkke minekut suhted katkesid. Uuesti hakkasid vanemad tihedamalt läbi käima xxxx.aastast ning käesoleval ajal elavad juba pikemat aega koos. Kostja ei ole küll hageja kasvatamisest osa võtnud, kuid on kogu aeg teadnud hageja olemasolust ning soovib ka põlvnemise tuvastamist. Hagi tõendamiseks esitas hageja tõendi xxxx enda sünni registreerimise kohta, samuti sünntunnistuse xxxx koopia. Sünnitunnistusest nähtub, et hageja isa on A E p. L . Kohtu eelistungil 03.11.2006 jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostja tunnistas hagi ning kinnitas ka hagiavalduses märgitud asjaolude õigsust. 13.11.2006 kohtuistungil seletas hageja täiendavalt, et alles täisealiseks saades sai ta emalt teada, et tema isa on A K Ema oli sel ajal abielus, neil oli oma pere ning teda kasvatas ema abikaasa. Hiljem ema lahutas. xxxx.aastal viis ema ta tegeliku isaga esmakordselt kokku. Sellest ajast on nad tihedalt suhelnud. Kostja ei ole kordagi kahelnud, et ta ei oleks tema tütar. Sama asjaolu on tunnistanud kostja ema ja teised tema lähemad sugulased. Kostja A K seletas, et xxxx õppimise ajal tutvus ta hageja emaga – D L . Koos käisid nad kostja vanemate juures xxxx külas. Kolmandal kursusel visati kostja tehnikumist välja ning suhted D L katkesid. Peale lapse sündi sai ta D L kirja, milles too teatas tütre sünnist, lisatud oli lapse foto. Kostja käis last mitmel korral vaatamas. Sel ajal elas D L lapsega oma vanemate juures xxxx. Kooselu nad hageja emaga ei alustanud, isadust ei vormistanud. Viimati käis kostja tütart vaatamas, kui see oli üheaastane. Siis läks kostja sõjaväkke ja suhted hageja emaga katkesid. xxxx.aastal võttis D L uuesti ühendust. Samal aastal tuli ka hageja koos emaga xxxx. Sellest ajast on nad pidevalt suhelnud ning viimased aastad on kostja hageja emaga koos elanud. Kostja ei ole abielus olnud, samuti ei ole tal teisi lapsi peale hageja. Selles, et hageja on tema tütar, kostja ei kahtle. Tunnistaja D L kinnitusel rasestus ta kostjast xxxx.aastal. Sel ajal õppis ta kostjaga koos xxxx: kostja oli kolmandal kursusel ja tema - esimesel kursusel. Kostjaga käis ta ka tema vanematel külas. Hiljem läksid nad tülli. Kostja visati tehnikumist välja ja nende suhted katkesid. Seoses lapse sünniga sai tunnistaja tehnikumi lõpetada alles xxxx.aastal. Pärast seda suunati tunnistaja tööle xxxx kolhoosi ning mõne aja möödudes ta siin ka abiellus. Tunnistajal sündis abielust kaks poega. Tunnistaja abikaasa kasvatas ka hagejat. Tütrele rääkis ta tema tegelikust isast, s.o. A K alles siis, kui tütar oli täiskasvanuks saanud. xxxx.aastast on hageja ja kostja pidevalt suhelnud. Tunnistaja vanemad teadsid, et tunnistajal sündinud tütre isa on A K Lapse sünni vormistamisel on isa eesnimeks märgitud A ja perekonnanimeks L : andmed on sünniakti kantud avaldaja ütluste alusel. Peale lapse sündi kirjutas tunnistaja kostjale kirja ja saatis lapse pildi. Kostja käis last mitmel korral vaatamas, kuid kooselu temaga ta ei soovinud. Tunnistaja H –H K kinnitas kohtus, et ta sai kostjal tütre olemasolust teada juba pärast lapse sündi. Kostja ise avaldas talle, et tal sündis tütar ja nimeks pandi S . Esmakordselt nägi tunnistaja hageja ema D L kostjaga viimase vanemate pool xxxx septembris xxxx aastal. Tunnistaja mäletab seda aega, kuna paar päeva hiljem suri tema ema (kostja vanaema). Peale lapse sündi käis D L veel kostja vanemate juures, kuid last kaasas ei olnud. Uuesti kohtus tunnistaja D L xxxx külas xxxx.aastal: siis oli ta seal koos hagejaga. Kostja oma isaduses ei ole kahelnud. Tunnistaja arvates sarnaneb hageja ka välimuselt nii kostja kui ka tema emaga, kes samuti tunnistab hagejat oma lapselapseks. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hagi põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eeskosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. PkS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Perekonnaseaduse (PkS) § 135 kohaselt tuvastab kohus isast põlvnemist PkS § 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist.
sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised ning kohus on asjas ka hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (
lg 2).
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagiavalduses märgitud asjaolud, mis annavad alust kostjat hageja isaks pidada, on tuvastatud kostja poolt hagi omaksvõtuga, tunnistajate D L ja H.-H.K ütlustega ning ka hageja sünniakti andmetega, kus on märgitud, et kanne isa eesnime (A ) ja perekonnanime (L ) kohta on sisse kantud avaldaja sõnade kohaselt. Avaldajaks on olnud V L (D L ema). Kostja tunnistas hageja emaga lähedaste suhete olemasolu ja võimalikku rasestumist temast, samuti kinnitasid kohtus tunnistajad kostja poolt tütre sünni järel tema omaks tunnistamist.
Kuigi põlvnemise asjas ei ole kohus kostja omaksvõtuga seotud, on PkS § 42 tulenevalt põlvnemise tuvastamist võimaldavad asjaolud antud asjas tõendamist leidnud ka muude ülalnimetatud tõenditega. Kohtu poolt põlvnemise tuvastamisel märgitakse otsuses selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. Kohtukulude hüvitamise nõudeid ei ole esitatud.
lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu.
lg 2 kohaselt ei välista ega piira otsuse teatavakstegemine kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalisele kätte.
tulenevalt on otsusele õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. PkS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuostuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 22.jaanuaril 2007.a. Nooremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.