) § 883 kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Tulenevalt
lg 1 on hoidjal õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud autoregistri väljavõtte kohaselt kuulub sõiduauto Peugeot 405 reg. märgiga 858 TBJ Y. Arve-müügitšeki nr. 46A kohaselt kohustus OÜ X hoidma Y kuulvat autot Pegeot reg. märgiga 858 TBJ OÜle X kuuluvas tasulises valvega autoparklas asukohaga Aardla 116A, Tartu. Hageja on endale võetud lepingulise kohustuse täitnud – on kostjale kuuluvat autot hoidnud valvega autoparklas. Samas on jätnud kostja hageja poolt osutatud hoiuteenuse eest hagejale maksmata ning seega on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Seega kuulub kostjalt hagejale võlgu olev summa väljamõistmisele. Hageja on üheks oma nõudeks märkinud, et kostja vabastaks parkimiskoha hagejale kuuluvas tasulises valvega parklas asukohaga Aardla 116A, Tartu.
sätestab, et kui hoidmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, võib hoidja hoiulepingu igal ajal üles öelda ja nõuda, et hoiuleandja võtaks hoiule antud asja tagasi. Kuna kostja ei ole hageja ees 2 oma lepingulisi kohustusi täitnud ja asja materjalidest nähtuvalt ei olnud poolte vahel hoiutähtaega kokkulepitud, siis on hagejal õigus hoiuleping igal ajal üles öelda ja nõuda, et kostja võtaks hoiule antud asja tagasi. Seega on kostja kohustatud tagasi võtma temale kuuluva sõiduauto hagejale kuuluvast autoparklast. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 883, § 884 lg 1, § 890, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ X hagi Y vastu 5500 krooni väljamõistmiseks ja hoiule antud asja tagasivõtmise nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.