← Eesti

3-04-387/6

Obsah (7)§ 29§ 15§ 16§ 12§ 61§ 2§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 9.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-387 H

) § 29 lg 1 (kohtutoimiku lk 14).

  1. Keila Vallavalitsuse 21.juuni 2004 ettekirjutusega nr KV156ER kohustati K.Vt koheselt lõpetama samal maaüksusel piirdeaia ehitustegevus kuni ehitusloa saamiseni või ebaseadusliku ehitise likvideerima. Maaüksust läbiva avaliku tee kasutamine tuleb tagada vastavalt Klooga Noortelaagri detailplaneeringule. Edasise toiminguna on ettekirjutuses märgitud, et ehitusloa saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse poole. Toimingute tähtaeg on 22.juuni
  2. Ettekirjutuse aluseks on

§ 29lg 1 (tl 15).

  1. Keila Vallavalitsuse 25.oktoobri 2004 ettekirjutusega nr KV157ER kohustati K.V koheselt lõpetama * maaüksuse elektrivarustuse kaabelliini ehitustegevus kuni ehitusloa saamiseni või ebaseadusliku ehitise likvideerima. Ehitustööde käigus üleskaevatud avalikult kasutatav tee tuleb taastada 3 päeva jooksul ning tagada selle kasutamine vastavalt Klooga Noortelaagri detailplaneeringule. Edasise toiminguna on ettekirjutuses märgitud, et ehitusloa saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse poole. Toimingute tähtaeg on 25.oktoober
  2. Ettekirjutuse aluseks on

§ 29lg 1 (tl 16).

4. Keila Vallavalitsuse 3.novembri 2004 ettekirjutusega nr 7-3.2/6448/04 kohustati K.V koheselt lõpetama igasugune ehitustegevus * maaüksusel kuni vastavate lubade saamiseni või ebaseaduslikud ehitised lammutama, taastama * maaüksusel hiljemalt 10.novembriks 2004 avalikult kasutatava tee ja lammutama avalikult kasutatavaid teid sulgevad piirded. Ettekirjutuses märgitakse, et K. V on rikkunud

§ 29

lg 1 punktides 1, 2, 3, 4 ning Keila valla ehitusmääruse punktides 35, 36, 37 ja 40 sätestatut, rajades ebaseaduslikult elektrivarustuse maakaabelliini, mille paigaldamise käigus on ta üles kaevanud katastriplaanil näidatud avalikult kasutatava tee, jätkanud ehitustegevust hoolimata 21.juuni 2004 ettekirjutusest ning sulgenud avalikult kasutatava tee aiaga. Täitmata on ka 25.oktoobri 2004 ettekirjutus. K. V on korduvalt ja jätkuvalt rikkunud

§-des 68 ja 69 sätestatut, eirates ehitise omaniku kohustusi, ehitades omavoliliselt ning jätnud kõik eelnevad ettekirjutused täitmata (tl 18). 5. K.V esitas 24.novembril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Keila Vallavalitsuse eelnimetatud ettekirjutused tühistada. Kaebaja leidis, et isegi kui ettekirjutused koostanud ametnik oli pädev ehitusjärelevalvet teostama, ei anna

§-d 59-61 ametiisikule õigust teha ettekirjutust avalike teede kasutuse ja teede läbitavuse tagamiseks. Kaebaja kinnistul puudub avalik tee. Isegi kui kinnistul on tee, on tegemist erateega, mille avalikuks kasutamiseks puudub teeseaduses (TeeS) ettenähtud leping kohaliku omavalitsuse ja 2

(14)3-04-387 maaomaniku vahel. Piirinaaber läbis seni kaebaja kinnistut tema nõusolekuta. Ettekirjutused on motiveerimata. Pole selge, miks on tee, piirdeaia ja ajutise elektriühenduse rajamiseks vaja ehitusluba, mida TeeS ja

ei nõua. Liini ehitustöid ei ole kaebaja teinud. Ehitiste likvideerimise nõue on ebaproportsionaalne, asjaolusid kaalumata ei saa likvideerimist nõuda. 25.oktoobri 2004 ettekirjutuse kehtivuse alguseks on märgitud 21.juuni

  1. 15.juuni 2004 ettekirjutus KV155ER on täidetud tee rajamise tööde lõpetamise osas – tööd lõppesid 31.mail
  2. 21.juuni 2004 ettekirjutus nr KV156ER on täidetud piirdeaia rajamise lõpetamise osas tööd lõpetati juulis
  3. 25.oktoobri 2004 ettekirjutus nr KV157ER on täidetud liini rajamise lõpetamise osas - tööd lõpetati 26.oktoobril
  4. 25.oktoobri 2004 ettekirjutuse täitmine 25.oktoobriks oli võimatu, kuna see saadeti välja järgmisel päeval ja kaebaja sai ettekirjutuse 27.oktoobril. Tööde lõpetamisega on üks ettekirjutuste alternatiivsest kohustusest täidetud, mistõttu ehitiste likvideerimist ei saa nõuda.
  5. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Ettekirjutused on tehtud pädevuse piires. Kaebaja kinnistul asub sõidutee, mis ehitati Eesti NSV ajal Klooga Noortelaagri territooriumile pääsemiseks ja mis on avalikult kasutatav tee. Kinnistu moodustati maareformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Avalikud teed olid maaüksusel juba enne TeeS jõustumist. Seetõttu ei saa tee avaliku kasutuse režiimi tuvastamisel lähtuda TeeS-st, mis jõustus pärast maa tagastamise korralduse andmist. Ettekirjutused on piisavalt motiveeritud ja arusaadavad. Tegemist ei ole kaalutlusotsustega, vaid ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kohustusega. Kaebaja juurdepääsutee ei ole eratee, sest see ei asu ainult kaebaja kinnistul. Tee ehitamiseks on vaja detailplaneeringut ja ehitusluba. Kaebaja poolt varem esitatud ehitusloa taotlust juurdepääsutee rajamiseks ei rahuldatud. Piirdeaia ehitamiseks on vajalik kas ehitusluba või kirjalik nõusolek. Kuna kaebaja pole kumbagi taotlenud ja ehitise tehnilisi andmeid edastanud, pole teada, milline neist dokumentidest tuleks väljastada, kuid igal juhul on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Elektriliini kui tehnorajatise jaoks on vajalik ehitusluba, sest liin asub mitmel kinnistul. Ka AS Eesti Energia Jaotusvõrk esitas ehitusloa taotluse.
  6. Tallinna Halduskohtu 13.detsembri 2005 otsusega jäeti K.V kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Ettekirjutused nr KV155ER, KV156ER ja KV157ER on teinud selleks pädev ametiisik. Ettekirjutuste tegemisel ei ole väljutud ehitusjärelevalve piiridest. Ettekirjutuste nõue on lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus kuni ehitusloa saamiseni või ebaseaduslik ehitis likvideerida ning tagada ehitustööde käigus üleskaevatud olemasoleva avaliku tee kasutamine vastavalt detailplaneeringule. Ehitusjärelevalve spetsialistil on õigus ja kohustus kontrollida ehitusloa olemasolu ning selle puudumisel on tal kohustus teha ettekirjutus. Ametiisikul ei ole õigust kaaluda, kas ettekirjutus teha või mitte. Ettekirjutuse sisu ja mõte on ebaseadusliku ehitustegevuse peatamine (seiskamine). Kohus ei nõustu kaebaja väitega ehitiste likvideerimise ebaproportsionaalsusest. See nõue oli esitatud alternatiivina juhuks, kui kaebaja ei kavatse ehitusluba seaduses ettenähtud korras taotleda. Ettekirjutused olid suunatud eelkõige ehitiste seadustamisele, samas anti isikule valikuvõimalus. Et kaebaja oli ebaseadusliku ehitusloata ehitamise käigus lõhkunud avaliku tee, siis oli

-st tuleneva pädevusega põhimõtteliselt kooskõlas ka nõue endise olukorra taastamiseks. Selles kontekstis on õiguspärane ettekirjutuses nr 7-3.2/6448/04 pandud kohustus lammutada katastripiiril avalikult kasutatavaid teid sulgevad piirded. Piirdeaia lammutamist on nõutud vaid teid sulgevas osas. Ettekirjutuse tegemist on põhjendatud piisavalt. 3

(14)3-04-387 2) Väites avaliku tee puudumist, tugineb kaebaja teeseadusele, 24.juulil 2003 sõlmitud kinnistu müügilepingule ja asjaõiguslepingule ning kinnistusregistri kandele. Vastustaja sellega ei nõustu, tuginedes piiriprotokollile, katastriüksuse plaanile, maa tagastamise korraldusele ja Klooga Noortelaagri detailplaneeringule. Kinnistul avaliku tee olemasolu tuvastamisel on asjakohatud kaebaja väited sellest, et naaberkinnistu omanikul (Eesti Noorsootöö Keskus) on võimalik kasutada juurdepääsuks muid teid ning et kaebaja hoiatas läbisõidu lõpetamisest ja kinnistu piirdega sulgemisest. Asjaolu, et müüjad kinnitasid lepingus, et neile teadaolevalt ei kehti lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes piiranguid, ei tõenda maaüksusel avaliku tee puudumist. Avaliku tee olemasolu tuvastamisel omab tähtsust, et kaebaja omandas kinnistu maa tagastamise õigustatud subjektilt. * kinnistu moodustati maareformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel. 8.detsembril 1998 allkirjastasid õigustatud subjektid piiriprotokolli, mille lahutamatuks lisaks oli maaüksuse plaan. Maa tagastati Keila Vallavalitsuse 5.jaanuari 1999 korraldusega. Ka korralduse lisaks on maaüksuse plaan, millelt nähtuvad avalikult kasutatavad teed. Kaebajale oli avalike teede olemasolu tema kinnistul teada juba müügilepingu sõlmimisel. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 10 lg 1 järgi (16.märtsist 1997 kuni 16.juulini 2000 kehtinud redaktsioonis) peavad katastriüksuse plaanile olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised, kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht (piirid) kantakse katastriüksuse plaanile. Põhimõtteliselt sama sätestab ka kehtiv redaktsioon. AÕS § 141 lg 1 kohaselt kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Keila Vallavolikogu 24.novembri 1999 määrusega nr 6 kehtestati 1.detsembrist 1999 Kloogaranna külas asuva Klooga Noortelaagri detailplaneering, mis näeb ette eri maatükkide vahel ühendusteena avaliku tee * maatükil kuni oma teedevõrgu valmimiseni. Et katastriüksuse plaanil avaliku teena tähistatud teed on ka detailplaneeringuga määratud avalikuks teeks, nähtub joonisel „Maa-ala plaan tehnovõrkudega“ märgitud servituutidest. * maaüksuse tookordsed omanikud on olnud sellega nõus. Kehtestatud detailplaneeringul on sisuliselt seadusjõud ja seda saab muuta uue detailplaneeringuga. AÕS § 155 lg 1 nägi ette, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalik tee (uues redaktsioonis avalikult kasutatav tee), ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avaliku teena. Seetõttu pole oluline, et maa müügileping ega kinnistusraamat avaliku tee olemasolu ei kajasta. 3) Kaebaja väited motiveerimispuudustest ei anna haldusaktide tühistamiseks alust. Ettekirjutused nr KV155ER, nr KV156ER ja nr KV 157ER on vormikohased ja vastavad

§-s 61 esitatud sisunõuetele, sisaldades faktilist ja õiguslikku alust, esitatud on nõuded, edasised toimingud ja tähtajad. Kaebaja maaüksusel paikneva avaliku tee olemasolu põhistusena on viidatud Klooga Noortelaagri detailplaneeringule. Kohalik omavalitsus ei pidanud alternatiivina likvideerimisnõude esitamisel erinevaid õiguslikke huve kaaluma ega kaalutlusi ettekirjutustes märkima, sest see ei olnud ainuke ja absoluutne nõue. Kaebajat ei võinud 25.oktoobri 2004 ettekirjutuse kehtivuse alguseks inimliku eksitusena 21.juuni 2004 märkimine oluliselt eksitada. Ettekirjutused on olnud kaebajale arusaadavad, sest ta on saanud neid igakülgselt ja sisuliselt vaidlustada. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust. Kohus saab ettekirjutuste õiguspärasust kontrollida. Väited motiveerimispuudustest on otsitud. 4) Seoses juurdepääsuteega jäävad kaebaja enda varasema tegevuse tõttu kohtule arusaamatuks väited, et tegemist on erateega, millele pole ehitusluba vaja. Juurdepääsutee ei ole eratee, kuna see ei asu teeprojekti väljavõttest nähtuvalt ainult kaebaja kinnistul. Samuti on 4

(14)3-04-387 kaebaja ise esitanud 29.oktoobril 2003 vallavalitsusele ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti juurdepääsutee ehitamiseks * maaüksusele ning vallavalitsus on 30.oktoobril 2003 teatanud taotluse mitterahuldamisest põhjusel, et projekt ei vasta projekteerimistingimustele ja eelnevalt on vaja koostada detailplaneering krundi ehitusõiguse, tänava maa-ala ja liikluskorralduse määramiseks. Kaebaja ei ole ehitusloa andmisest keeldumist kohtus vaidlustanud. Ettekirjutuse nr KV155ER nõue lõpetada koheselt juurdepääsutee ehitus kuni ehitusloa saamiseni ja alustada detailplaneeringut, mis määraks ära uue tee asukoha ja olemasolevate teede staatuse, on seega õiguspärane. 5) Ettekirjutus nr KV156ER käsitleb piirdeaeda. Tulenevalt Keila valla ehitusmääruse punktist 40 võib piirdeaeda ehitada krundipiirile üksnes vallavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Loa väljastamisel lähtub vallavalitsus kaalutlusõigusest, määrates tingimused ning maa-ala, mida on võimalik piirdeaiaga ümbritseda. Huvitatud isik edastab eelnevalt kirjalikult piirinaabritele piirdeaia joonise ja asendiskeemi. Piirinaabritel on õigus esitada vastuväiteid, vastuväidete olemasolul lahendab küsimuse vallavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlemisel tuleb vallavalitsusele esitada lisaks taotlusele piirdeaia joonis ja asendiskeem. Maksimaalseks piirde kõrguseks Keila valla territooriumil on 1,5 m, põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus anda nõusoleku kõrgema piirde rajamiseks. Kaebaja ei ole eelviidatud korra kohaselt vallavalitsusele kohaseid dokumente esitanud. Sõltumata sellest, kas konkreetsel juhul on vaja ehitusluba või nõusolekut, on igal juhul tegemist ebaseadusliku ehitisega. Isegi kui piirdeaia aluspind on alla 60 m2, ei saa täie kindlusega öelda, et tegemist on väikeehitisega

§ 15mõttes.

Piirdeaia kohta andmete puudumisel ei saa üheselt väita, et ehitisel pole avalikkusele suunatud funktsioone, eriti kui see tõkestab avaliku tee kasutamise. Väidetavalt ületab piirdeaia kõrgus ka lubatud 1,5 m piiri. Kaebaja pidanuks ise esitama ehitise näitajatest olenevalt õige taotluse. Ettekirjutuses vaid ehitusloa nimetamine ei riku oluliselt kaebaja õigusi, sest ettekirjutuse saanuks teha ka siis, kui nõutav oleks kirjaliku nõusoleku olemasolu (

§ 16). Kumb dokument tuleb väljastada, selgub ehitusloa taotluse menetluses.

Mõningane ebatäpsus ei tingi ettekirjutuse tühistamist. 6) Ettekirjutus nr KV157ER käsitleb elektrivarustuse kaabelliini.

§ 12

lõikest 2, § 15 lõikest 3 ega Keila valla ehitusmäärusest ei tulene, et kaebaja väidetud ajutisele ehitisele ei oleks vaja taotleda ehitusluba või vähemalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kaebaja ei ole taotlenud kumbagi. Samuti ei ole vallavalitsus otsustanud oma korraldusega ajutise ehitise püstitamise lubamist (Keila valla ehitusmääruse p 42). AS Eesti Energia Jaotusvõrk on esitanud 31.märtsil 2004 vallavalitsusele taotluse ehitusloa saamiseks * elektrivarustuse (mastalajaam, kaabelliin, õhuliin) ehitamiseks. Tegemist ei saa olla väikeehitisega, sest täitmata on

§ 15

lõikest 1 tulenev tingimus – ühel kinnistul asuv ehitis või rajatis (liitumispunktid asuvad väljaspool). Neil asjaoludel on õiguspärane nõue taotleda ehitusluba. Kui selles menetluses peaks siiski selguma, et piisab kirjalikust nõusolekust, ei muuda see ettekirjutust õigusvastaseks. Sel motiivil ei saa vaadeldavat ega ka teisi ettekirjutusi tühistada, sest samasisulised ettekirjutused tuleks teha uuesti. Nii juurdepääsutee, piirdeaed kui ka elektrivarustuse kaabelliin on kõik seadusliku aluseta ehitised. Ettekirjutuses nr 7-3.2/6448/04 ongi juba viidatud

§ 29

lg 1 punktide 1 – 4 ning Keila valla ehitusmääruse punktide 35-37 ja 40 rikkumisele, mis puudutavad nii ehitusloa kui ka kirjaliku nõusoleku taotlemist. On õige, et ettekirjutuses nr KV157ER ehitusloa saamiseks vallavalitsuse poole pöördumiseks antud tähtaeg 25.oktoober 2004 on ebareaalne ja selle järgimine kaebaja poolt võimatu. Konkreetseid asjaolusid arvestades ei anna see alust ettekirjutuse tühistamiseks. Selles ega varasemates ettekirjutustes ei ole kaebajat hoiatatud sunnivahendite kohaldamise suhtes, sunnivahendeid pole ka rakendatud. Kaebaja ei ole siiani asunud ehitisi seadustama. Seega pole määravat tähtsust, et ammu möödunud tähtaeg oli ebareaalne. 5

(14)3-04-387 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. K.V apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et temale kuuluval kinnistul ei paikne ühtegi teed, välja arvatud juurdesõidutee, mille kaebaja ise
  2. aasta mai lõpus rajas. Kaebaja kinnistul puuduvad TeeS §-s 2 nimetatud tunnustele vastavad rajatised, mistõttu pole võimalik rääkida ka kinnistul olevast avalikult kasutatavast teest. Vastustaja väide, et kinnistul asub Eesti NSV ajal Klooga Noortelaagri territooriumile pääsemiseks ehitatud sõidutee, on tõendamata. Enne hindamisele asumist, kas tee on avalikult kasutatav või eratee, pidanuks kohus tee olemasolu tuvastama. Kohus jättis hindamata ka väite, et isegi kui kinnistul asub tee, saab tegemist olla üksnes kinnistu eraisikust omaniku omandis oleva tee ehk erateega. Kinnistul puuduvad koormatised. TeeS § 4 lg 3 sätestab eratee avalikuks kasutamiseks määramise tingimused. Eratee avalikuks kasutamiseks määratlemine eeldab vastava lepingu olemasolu tee (kinnistu) omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Sellist lepingut sõlmitud ei ole ja tee puudumise tõttu ei saa seda ka sõlmida. Eramaal saab tekkida avalikult kasutatav tee üksnes lepingu kaudu. Kuna kinnistul avalikult kasutatav tee puudub, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust kohustada kaebajat võimaldama teistel isikutel tema kinnistut läbida. Analoogilisel seisukohal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida näitab ministeeriumi internetilehe väljatrükk. Kohus pidanuks kaebaja väitega mittenõustumist põhjendama. 2) Kohus jättis hindamata kaebaja ja vastustaja väited kaebaja kinnistu avalikuks kasutamiseks määramise kohta. Vastustaja põhjendas kinnistu avalikuks kasutamiseks määramist maaüksuse tagastamise õigustatud subjektide poolt piiriprotokolli ja Klooga Noortelaagri detailplaneeringu kooskõlastuste lehe allkirjastamisega, ning väitis, et tee kasutusrežiim tuleb tuvastada kinnisasja tagastamise ajal kehtinud õigusnormidest, mitte TeeS-st lähtudes. Kaebaja leidis, et tagastamine loetakse toimunuks maa kinnistusraamatusse kandmisega, mistõttu saab tee avalikuks kasutamiseks määramine toimuda üksnes teeseaduse alusel. Maa tagastamise ajal kehtinud TeeS redaktsioon sätestas samuti konkreetse menetluse, kuidas erateest saab avalikult kasutatav tee - see eeldas TeeS § 4 lõike 4 kohaselt vastava lepingu olemasolu. Kohus ei hinnanud ka kaebaja väidet, et maa tagastamise õigustatud subjektidel ei olnud kuni kinnistusraamatusse kande tegemiseni õigust sõlmida kokkuleppeid kinnisasja kasutusrežiimi suhtes, kuna kehtis senine maakasutusõigus. 3) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et piiriprotokolli allkirjastamist ei saa pidada tee avalikuks kasutamiseks määramise kokkuleppeks. Piiriprotokolli koostamine on haldustoiming, mille ainus eesmärk on piiride maastikul kättenäitamise fikseerimine. Protokollil puuduvad tehingu tunnused. Õigustatud subjektid ei ole piiriprotokollil kinnitanud avalikult kasutatava tee asumist kinnisasjal ega teinud tahteavaldust tee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Maa tagastamise korraldustes ei ole viidatud kinnistul asuvale avalikult kasutatavale teele. Korralduses on loetletud tagastataval maal kehtivad piirangud ja kohustused, kuid selles loetelus teed ei ole märgitud. 4) Kohus jättis hindamata väite, et avalikult kasutatav tee ei teki detailplaneeringuga ega katastriüksuse plaanile märkimisega. Kaebaja väitis, et detailplaneering ei tõenda avaliku tee olemasolu kinnistul. Detailplaneering on aluseks edaspidise maakasutuse ja ehitustegevuse kavandamisel. Detailplaneeringu kehtestamine ja detailplaneeringu joonisele tehtud märkus „avalik tee kuni erinevate kruntide oma teedevõrgu valmimiseni“ ei tekita kinnistule teed ega määra seda avalikuks kasutamiseks. Pealegi on detailplaneering koostatud naaberkinnistu, mitte kaebaja kinnistu kohta. Avalikult kasutatava tee olemasolu tõendamiseks ei ole piisav ka 6
(14)3-04-387 maa tagastamise korraldusele lisatud katastriüksuse plaan. Plaani on koostanud õiguslike eriteadmisteta maamõõtja, kes pole pädev otsustama tee olemasolu või puudumise või selle õigusliku režiimi üle. Ka kohtupraktikas on leitud (Tartu Ringkonnakohtu 17.juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-2-34/2005), et kuigi kinnistu katastriüksuse plaanil on tähistatud kinnistut läbiv tee kui kitsendus, ei tekita see veel kostjale kohustust seadusjärgse kitsenduse talumiseks; seadusjärgset kitsendust ei saa kehtestada mingi haldusakti või toiminguga (katastriüksuse plaani koostamisega). Viidatud lahendis ei lugenud kohus kostja kinnistut läbivat ja tema katastriüksuse kaardil teeks märgitud ala teeks teeseaduse mõttes. Ekslik märge katastriplaanil, samuti naaberkinnistu detailplaneeringus toodud õiguslikult väärad väited tee avalikust kasutamisest, ei saa asendada kohaliku omavalitsuse ja kaebaja vahelist lepingut. 5) Kohus leidis ekslikult, et avalikult kasutatava tee tekkimine kinnistule toimus MaaKatS alusel. Maakataster on tehniline register. Tegemist ei ole õigustloova, vaid üksnes informatiivset tähendust omava registriga. Ka Maa-ameti kodulehel selgitatakse, et kitsenduste registreerimine maakatastris ei saa olla aluseks kitsenduse tekkimisele. Kõik kanded, mis teostatakse katastri andmebaasi või kaartidele, on kitsenduste registreerimine. Kohus leidis, et tee on tekkinud katastriplaanile märkimisega. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et seadusjärgne kitsendus saab tekkida üksnes vastava eriseaduse alusel, milleks antud juhul on TeeS. On õige, et AÕS § 141 lg 1 kohaselt kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Väär on aga kohtu seisukoht, et katastriplaanile märgitud tee on kinnisomandi seadusjärgne kitsendus ning kehtib seetõttu kinnistusraamatusse kandmata. Kohus ei viita seadusele, mille alusel kitsendus tekkis. Samal põhjusel on väär kohtu väide, nagu saaks avalikult kasutatav tee tekkida detailplaneeringuga. Detailplaneering on haldusakt, mis ei saa olla seadusjärgse kitsenduse tekkimise aluseks. Käesolevas asjas pole kohane viidata AÕS § 155 lõikele 1, mille kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalik tee, takistada ega lõpetada selle kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Sätte mõte on selles, et kui kinnisasja omanikule kuuluv tee on määratud avalikuks kasutamiseks TeeS-s sätestatud korras ja seda ei ole kantud kinnistusraamatusse, peab kinnisasja omanik erandina taluma tee avalikku kasutamist. Säte tähendab sisuliselt seda, et teeseaduse kohaselt sõlmitav kokkulepe on asjaõigusliku toimega ning selle kohta ei pea kinnistusraamatusse märget sisse kandma. AÕS § 155 lg 1 ei loo avalikult kasutatavat teed kaebaja kinnistule. 6) Väär on kohtu seisukoht, et vaidlustatud ettekirjutused ei ole kaalutlusotsused. Ettekirjutuse tegemine ehitise lammutamiseks on diskretsiooniotsus ning seda ei muuda ka asjaolu, et likvideerimist ei ole kõigi objektide osas nõutud kategoorilisel moel, vaid ühe alternatiivina. 3.novembri 2004 ettekirjutusega nõuti piirdeaia lammutamist teed sulgevas osas. Selle nõude puhul ei olnud kaebajale jäetud valikut ning selles osas tehti kaebajale 19.novembril 2004 ka sunniraha rakendamise hoiatus. Kohus leidis ebaõigesti, et ettekirjutuste motiveerimispuudused ei anna haldusaktide tühistamiseks alust. Ettekirjutustest ei selgu, millisel õiguslikul alusel leitakse kinnistul olevat avalikult kasutatav tee, millisel õiguslikul alusel on kaebaja kohustatud võimaldama teiste isikute läbikäiku ja –sõitu, pole viiteid normidele, millest tuleb kinnistu omaniku kohustus lubada oma kinnistu avalikku kasutust.

§ 29

lg 1 ei reguleeri teedega seonduvaid küsimusi ega sätesta absoluutset ehitusloa hankimise kohustust. Likvideerimisnõude esitamisel tuli märkida ettekirjutuses vastavad kaalutlused sõltumata sellest, et tegemist ei olnud ainsa nõudega. Kohus jättis tähelepanuta, et ettekirjutustel võib olla ka teine lehekülg. Vaidlustamisviited puuduvad. Puuduliku motivatsiooniga ja adressaadile arusaamatu haldusakt tuleb tühistada. 7) Ettekirjutus nr KV155ER on sisuliselt õigusvastane. Asjakohatu on kohtu väide, et kaebaja poolt rajatud juurdepääsutee ei ole eratee, kuna teeprojekti väljavõttest nähtuvalt ei asu see 7

(14)3-04-387 ainult kaebaja kinnistul. Kaebaja poolt rajatud tee asub tema kinnistul. Pealegi oli ettekirjutuse sisu selles, et kaebaja ehitab juurdepääsuteed * maaüksusel, mitte ehitustööde teostamine muul kinnistul. Mahasõidu kaebaja kinnistult riigimaanteele näeb ette teeprojekt, mille on kooskõlastanud projekti nõuetelevastavuse kontrollimiseks pädev Harju Teedevalitsus. Erateele ehitusloa taotlemise mittevajalikkus sai kaebajale teatavaks alles pärast ehitusloa taotlemist. Tee paiknemine rohkem kui ühel kinnistul ei välista selle käsitlemist erateena.

suhtes eriseaduseks olev TeeS ei nõua eratee rajamiseks kohalikult omavalitsuselt ehitusloa taotlemist. TeeS § 21 lg 2 järgi on see vajalik avalikult kasutatava tee puhul. Eratee ehitamise korraldamine on TeeS § 25 lg 4 järgi eraomaniku pädevuses (mõiste „teehoid“ hõlmab TeeS § 14 järgi ka tee ehitamist). Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole õigust ega kohustust eratee ehitamisse või rekonstrueerimisse sekkuda ning et eratee ehitamiseks ei ole vaja tee-ehitusluba jt lubasid; load on vajalikud avalikuks kasutamiseks ehitatava eratee jaoks (väljatrükid internetileheküljelt). Ilma asjaolusid kaalumata ei saanud vallavalitsus juba valminud juurdesõidutee likvideerimist nõuda. Nõue on ebaproportsionaalne. Kaebaja poole enne ettekirjutuse tegemist asjaolude selgitamiseks ei pöördutud, tee seisundiga ei tutvutud, ehitamiseks kulutatud vahendeid ei hinnatud. Kuna ehitustööd lõppesid enne ettekirjutuse tegemist, oli üks alternatiivne nõue täidetud ja tee likvideerimise nõuet ei saanud esitada. Kohus leidis, et ehitustegevuse lõpetamise nõue tähendas ehitustegevuse peatamist. Seda nõuet ei olnud kaebajal võimalik täita, sest tööd olid lõppenud. Seega jäi ainukeseks täidetavaks nõudeks ehitise likvideerimine, mida tuli kaaluda ja motiveerida. 8) Ettekirjutus nr KV156ER on sisuliselt õigusvastane. Piirdeaia rajamine ei nõua ehitusluba. Ebaõige on kohtu seisukoht, et pole tähtsust, kas kaebaja pidanuks taotlema ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. Vastustaja tõendas ettekirjutuse seadusevastasust väitega, et ta pole teadlik, kumba vaja on. Ettekirjutus on tehtud ehitusloata ehitamise tõttu ja kaebajat kohustati pöörduma ehitusloa saamiseks.

§ 61

ei sätesta ettekirjutuse tegemise alusena „õigusliku aluseta püstitatud ehitise olemasolu“, ettekirjutuse saab teha kas ehitusloata või kirjaliku nõusolekuta ehitamise korral ning vastav alus tuleb enne ettekirjutuse tegemist kindlaks teha. Pealegi ei nõua

piirdeaia ehitamiseks ei ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut. Kaebaja piirdeaed ei vasta

§ 2

lg 1 tunnustele – see ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud, vaid on hõlpsasti teisaldatav. Isegi kui piirdeaed on ehitis, kuulub kohaldamisele

§ 12

lg 2, mille kohaselt pole väikeehitise (

§ 15lg 1) ehitamiseks ehitusluba nõutav.

Piirdeaia ehitusalune pind on alla 60 m2, kaebaja hinnangul ca 2,5 m2. Seega pole vajalik ka

§ 16lg 1 punktis 1 märgitud kirjalik nõusolek.

Vallavalitsus ei selgitanud välja, kui suur on ehitusalune pind, mis iseenesest tingib ettekirjutuse tühistamise. Kohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud ise esitama õige taotluse, on arusaamatu. Pole seadust, mis kohustaks sellisest piirdeaiast kohalikku omavalitsust informeerima. Haldusakti faktiliseks põhjendamiseks andmete kogumine on haldusorgani ülesanne. Vastustaja pidanuks enne ettekirjutuse tegemist piirdeaia tehnilisi näitajaid küsima või viima läbi mõõtmise. Kohtu oletus, et piirdeaial võivad olla avalikkusele suunatud funktsioonid (võib tõkestada avaliku tee kasutamist), ei vasta tegelikkusele, sest kinnistul ei asu avalikult kasutatavat teed. Keila valla ehitusmääruse sätted, mis näevad piirdeaia rajamiseks ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise kohustuse, ei ole seadusega kooskõlas.

§ 19

lg 4 ei anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada ehitusloa või nõusoleku küsimise kohustust seadusest erinevalt, mistõttu saab lähtuda üksnes ehitusseadusest tulenevatest nõuetest. Pealegi reguleerib ehitusmäärus üksnes krundi piirile aia ehitamist. Kaebaja kinnistu ei ole krunt PlanS § 9 lg 3 tähenduses. Kinnistu ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ega vasta krundi tunnustele. Lisaks ei asu aed kinnistu piiril, vaid seespool piiri. Piirdeaia likvideerimise nõue on kaalumata ja ebaproportsionaalne. Väär on kohtu seisukoht, et ehitustööde lõpetamisega ei saa lugeda ettekirjutust täidetuks. Tööd olid ettekirjutuse tegemise ajaks lõppenud. Avalikult kasutatava 8

(14)3-04-387 tee taastamise ja kasutamise tagamise nõuet kaebaja ei täitnud, sest selline kohustus on pandud õigusvastaselt. 9) Ettekirjutus nr KV157ER on sisuliselt õigusvastane. Kohus järeldas valesti, et kaabelliini rajamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek. Enne ajutise elektriühenduse loomist puudus kõnealusel kinnistul elektrivarustus. Elektrivooluta ei saanud elamut renoveerida. Kaebaja taotlusel väljastas AS Eesti Energia 31.mai 2004 kirjaga tehnilised tingimused ajutiseks võrguühenduseks. Liin ei kitsenda kuidagi piirinaabrite õigusi. Tulenevalt

§ 12lõikest 2 ja § 15 lg 1 punktist 2 ei olnud liinile vaja ehitusluba taotleda.

Kaabelliin on väikeehitis. Vastustaja ei tõendanud oma väidet, et liin ei paikne ühel kinnistul. Apellatsioonkaebusele lisatud AS Keila Elektritööd 19.detsembri 2005 õiend lükkab selle väite ümber. Samuti ei rajatud ajutist võrguühendust kohast, mis on märgitud AS Eesti Energia 31.märtsi 2004 ehitusloa taotluses. Sellel taotlusel ei ole kaebaja kinnistul tehtud elektritöödega midagi ühist. Liini likvideerimise nõue on kaalumata ja ebaproportsionaalne. Liin rajati kahe päevaga litsentseeritud ehitusfirma poolt ja nõudeid järgides. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kuigi ettekirjutuse tähtajaks täitmine oli selle hilinenult kättesaamise tõttu võimatu, pole see ettekirjutuse tühistamise alus. Ettekirjutuse seaduslikkuse hindamisel ei saa tugineda asjaolule, et kaebaja pole asunud ettekirjutusi täitma. Asjakohatu on kohtu seisukoht, nagu määraks sunnivahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine ettekirjutuse seaduspärasuse. Kuna tööd olid enne ettekirjutuse saamist lõpetatud, on üks alternatiivsetest kohustustest täidetud ja lammutamist ei saa enam nõuda. Kuna ehitustööde peatamise nõuet ei olnud kaebajal enam võimalik täita, jäi ainsaks täidetavaks nõudeks ehitise likvideerimine, mida tuli kaaluda ja motiveerida. 10) Ettekirjutus nr 7-3.2/6448/04 on sisuliselt õigusvastane, kuna tugineb eelnevate õigusvastaste ettekirjutuste mittetäitmisele. Isegi kui need olid seaduslikud, on ilmselgelt põhjendamatu nõue lõpetada koheselt maaüksusel igasugune ehitustegevus. Nõuda saab vaid ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamist. Lammutusnõuded on kaalumata ja ebaproportsionaalsed.

  1. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kohus on andnud hinnangu kaebaja väidetele ja järeldanud õigesti, et kaebaja kinnistul asus avalik tee. Sellega on hinnatud ka tee olemasolu. Kaebaja kinnistut läbiv tee on fikseeritud nii katastriüksuse plaanil kui detailplaneeringus. Seega pidanuks kaebaja tee puudumist tõendama. Kaebaja kinnistul asub Eesti NSV ajal Klooga Noortelaagri territooriumile pääsemiseks ehitatud tee. Kaebaja asus seda tahtlikult kasutuskõlbmatuks muutma, mis oli üheks põhjuseks ettekirjutuste tegemisel. Kaebaja ise hoiatas naabrit avaliku tee sulgemisest ehitustööde käigus. Kaebaja omast erineva õigusliku põhjenduse esitamine ei tähenda, et väited on jäetud käsitlemata. Väited menetlusnormide rikkumisest pole seega põhjendatud. 2) Ebaõige on väide TeeS kohaldamisele kuulumisest ja materiaalõiguse normide ebaõigest kohaldamisest. Kinnistu moodustati õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise teel. Maa tagastati 5.jaanuari 1999 korraldusega, TeeS jõustus aga alles 23.märtsil
  2. Avalikud teed olid maaüksusel juba enne TeeS jõustumist. Seetõttu ei saa maaüksust läbiva tee avaliku kasutuse režiini tuvastamisel lähtuda teeseadusest, mis jõustus pärast maa tagastamise korralduse andmist. Halduskohus viitas õigesti MaaKatS §-le
  3. Enne TeeS jõustumist sai avalik tee tekkida maa tagastamise käigus. Katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli saab käsitleda kui maa tagastamise õigustatud subjekti nõustumist nendes märgitud kitsendustega, sh avaliku teega. Mistahes toimingutega mittenõustumisel oli subjektidel õigus pöörduda kohtusse. Õigustatud subjektide nõustumus on kaebajale siduv. Ka detailplaneeringule kooskõlastuse andmisega nõustusid subjektid, et kõnealused teed on avalikult kasutatavad 9

(14)3-04-387 teed. Viide AÕS § 155 lõikele 1 on asjakohane. TeeS ei sätestanud, et seni avalikult kasutatavate teede režiim muutub. 3) Ettekirjutuste tühistamist ei tingi väidetavad motiveerimispuudused ega väidetav sisuline õigusvastasus. Kohtu sellekohased põhjendused on õiged. Ettekirjutuse tegemisel ei pea vallavalitsuse ametnik ette nägema kõiki võimalikke vastuväiteid, mistõttu ei pea neid ka ettekirjutuses motiveerima. Kaebuse väide, et kinnistul ei asu teed või avalikku teed, oli üllatuslik vastuväide. AS Keila Elektritööd õiend tuleks jätta asja juurde võtmata, sest puudus takistus selle esitamiseks esimese astme kohtus. Samas ei tõenda see rajatise ühel kinnistul asumist, sest kaebaja on eelnevalt ise väitnud, et tema kinnistul igasugune elektriühendus puudus. Seega pole selge, kuidas sai elekter kaebaja kinnistule. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebus ja halduskohtule esitatud kaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
  2. Asjaolu, et kaebaja kinnistul asuvad või vähemalt asusid * maaüksuse plaanil ning Keila Noortelaagri detailplaneeringus märgitud teed, on piisava usaldusväärsusega tõendatud nende plaanide endiga. Kohtul pole alust asuda seisukohale, et plaanide koostamisel on olemasolev situatsioon kajastatud ebaõigesti. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teede kinnistul asumise faktil pikemalt peatuda ja keskendub käesoleva vaidluse lahendamisel olulisele küsimusele sellest, kas tegemist on avalikult kasutatavate teedega. Asjast nähtuvalt on vallavalitsust ajendanud vaidlustatud ettekirjutusi tegema eeskätt asjaolu, et väidetavalt läbib kaebaja kinnistut avalikult kasutatav tee, mille kasutamist kaebaja kinnistul toimunud ehitustegevuse käigus tee üleskaevamise ja piirdeaiaga sulgemisega takistati. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kinnistul olevad teed on erateed. Maareformi käigus tagastati õigusvastaselt võõrandatud ning enne tagastamist riigi omandis olnud maa omandireformi õigustatud subjektidele koos teedega. Füüsilise isiku omandis olev tee on eratee. Vaidlus on selles, kas need teed on avalikult kasutatavad teed. Vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalused teed on avalikult kasutatavad teed, ringkonnakohus ei nõustu. AÕS § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. AÕS § 141 lg 1 näeb ette, et seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Sama seaduse § 155 lõige 1 kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Käesolevas asjas pole vastustaja tõendanud, et kaebaja kinnisomandil oleks seadusjärgne või kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus. 10
(14)3-04-387 Kitsenduse kohaldamiseks peab olema õiguslik alus. Asjaolu, et katastriüksuse moodustamisel on maaüksuse plaanile kantud väidetavalt kitsendust põhjustav objekt, ei tõenda, et kitsenduse kohaldamiseks on olemas õiguslik alus. Seadusele, millest kinnisomandi kitsendus tuleneb, ei ole vastustaja viidanud. Ka ei nähtu asjast, et kaebaja kinnistul asuvad erateed oleks seaduses sätestatud korras määratud avalikuks kasutamiseks (AÕS § 155 lg 3), mille puhul saaks väita, et omaniku kohustus tee kasutamist taluda on kehtiv ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena (AÕS § 155 lg 1). Ainuüksi asjaolu põhjal, et õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad teed olid enne maa eraomandisse tagastamist üldkasutatavad ning et teed kanti reformi käigus katastriüksuse moodustamisel maaüksuse plaanile avalikult kasutatavate teedena, ei saa asuda seisukohale, et eratee on määratud avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras ning kitsenduse kohaldamiseks on õiguslik alus. Selline seisukoht kohtu poolt viidatud õigusnormidest, sh MaaKatS sätetest, ei tulene. Omandireformi õigustatud subjektide poolt piiriprotokolli allkirjastamist ja teid avalikult kasutatavatena käsitleva detailplaneeringu kooskõlastamist ei saa vaadelda kokkuleppena eratee kasutamiseks ega ka seadusjärgse kitsendusena. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et teed saab avalikult kasutatavaks määrata detailplaneeringuga. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.märtsi 2006 otsuses nr 3-2-1-5-06 on selgitatud, et detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Olukorras, kus naabril väidetavalt puudus oma kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult teelt, oli tal AÕS § 156 lg 1 alusel õigus juurdepääsu üle võõra kinnisasja nõuda kas kokkuleppel koormatava kinnisasja omanikuga või kohtu kaudu. Sellise olukorra lahendamiseks ja juurdepääsu tagamiseks ei ole ehitusjärelevalve käigus ettekirjutuse tegemine kohane viis. 12. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja poolt rajatud tee näol on igal juhul tegemist ebaseadusliku ehitisega, tugineb asjaolule, et kaebaja esitas 29.oktoobril 2003 vallavalitsusele taotluse ja ehitusprojekti juurdepääsutee ehitamiseks * maaüksusele ja ehitusloast keeldumist ei vaidlustanud, ning järeldusele, et tegemist ei ole erateega, kuna see ei asu teeprojekti väljavõttest nähtuvalt ainult kaebaja kinnistul. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Asjaolust, et kaebaja taotles kohalikult omavalitsuselt tee ehitamiseks luba, ei saa järeldada, et õigusaktidest tulenevalt on tee ehitamiseks vaja kohalikult omavalitsuselt luba saada ning sellise loata on ehitustegevus ebaseaduslik. Ka ei saa selle põhjal, et tee ei asu ühel kinnistul, järeldada, et tegemist ei ole erateega. Kaebaja kinnistul asuv tee, mille ehitamise lõpetamiseks või likvideerimiseks kaebajat ettekirjutusega kohustati, on vaieldamatult eratee. Ettekirjutuste tegemise ajal sätestas TeeS § 21 lg 2, et väljaspool linna piire paikneva riigimaantee teeehitusloa annab Maanteeamet ning teiste avalikult kasutatavate teede ja linna piirides paikneva riigimaantee osas annab tee-ehitusloa valla- või linnavalitsus. Kehtivas redaktsioonis näeb sama säte ette, et riigi maantee tee-ehitusloa annab Maanteeamet, selle kohalik asutus või hallatav riigiasutus ning teiste avalikult kasutatavate teede tee-ehitusloa annab valla- või linnavalitsus. Sättest järeldub, et eratee rajamiseks, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks teeks, pole vaja kohalikult omavalitsuselt tee-ehitusluba taotleda. Ka ei nõua riigimaanteelt mahasõidu rajamine kohaliku omavalitsuse ehitusluba. Riigimaanteelt mahasõitu ettenägeva teeprojekti on pädev asutus kooskõlastanud (tl 42). Kaebaja kinnistul asuva eratee ehitamisse ei olnud vastustajal alust sekkuda ja selle rajamise lõpetamist nõuda. Ettekirjutus nr KV155ER on õigusvastane. 11
(14)3-04-387 13.

§ 29

lg 1 punktid 1, 2, 3 ja 4, mida kaebaja on väidetavalt rikkunud, näevad ette, et ehitise omanik on kohustatud tagama: 1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel.

§ 12

lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.

§ 15

lg 1 kohaselt on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuste osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses.

§ 16

lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. Halduskohtu seisukoht, et piirdeaia näol on igal juhul tegemist ebaseadusliku ehitisega, tugineb Keila valla ehitusmääruse punktile 40, mille kohaselt võib piirdeaeda ehitada krundi piirile üksnes vallavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Samuti leidis kohus, et isegi kui ehitisealune pindala on alla 60 m2, ei pruugi tegemist olla väikeehitisega

§ 15

mõttes, sest andmete puudumisel ei saa välistada ehitise avalikkusele suunatud funktsioone, eriti kui ehitis takistab avaliku tee kasutamist. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Põhjendatud on kaebaja väide, et kohalik omavalitsus ei saa kehtestada ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku küsimise kohustust seadusest erinevalt.

§ 19

lõike 4 kohaselt määrab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei tulene viidatud sättest kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada valla või linna ehitusmääruses ehitusloa või kirjaliku nõusoleku küsimise kohustust olukordadeks, kus luba või nõusolek ei ole seaduse järgi nõutav. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene aga Keila valla ehitusmääruse punktist 40.1 ega ka punktist 40 tervikuna kohustust taotleda krundi piirile millise iganes piirdeaia ehitamiseks ehitusluba või kirjalikku nõusolekut ka siis, kui seadus seda ei nõua. Viidatud sätet on võimalik tõlgendada kooskõlas seadusega ning selles märgitud piirdeaiana mõista ehitist, mille rajamiseks on ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek seadusest tulenevalt nõutav. Ehitusmääruse punkti 40.1 sõnastus - „Piirdeaeda võib ehitada krundipiirile üksnes vallavalitsuse (asutusena) poolt väljastatud /…/“ viitab sellele, et sättega on soovitud reguleerida kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotust ehk sisepädevust. Ehitusmääruse säte piirde maksimaalsest kõrgusest ja põhjendatud taotluse alusel kõrgema võimaldamisest (P 40.4) ei reguleeri ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise kohustust. 12

(14)3-04-387 Kui piirdeaia näol ei ole tegemist väikeehitisega

§ 15mõttes, on selle ehitamiseks nõutav ehitusluba.

Kui tegemist on väikeehitisega, mille ehitusalune pindala on 20 – 60 m2, on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek vastavalt

§ 16lg 1 punktile 1.

Kui tegemist on

§ 15

lg 1 tunnustele vastava väikeehitisega, mille ehitusalune pindala on

§ 16

lg 1 punktis 1 märgitust väiksem, so alla 20 m2, ei ole ehitusluba ega kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek ehitusseaduse järgi nõutav. Millegagi ei ole ümber lükatud kaebaja väide, et isegi kui piirdeaed on kohtkindlalt ühendatud, on tegemist alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga väikeehitisega ja seetõttu ei ole kirjalik nõusolek, rääkimata ehitusloast, nõutav. Järeldust ehitusloa nõutavusest tulenevalt

§ 15

lg 1 punktist 1 ei saa ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel rajada oletusele, et ehitisel võib olla avalikkusele suunatud funktsioone. Avalikkusele suunatud funktsiooni võimalikkuse on kohus tuletanud asjaolust, et piirdeaed tõkestab avalikult kasutatavaid teid. Mittenõustumist järeldusega avalikult kasutatavate teede olemasolust on ringkonnakohus eelnevalt põhjendanud. Ettekirjutuse tegemiseks pidanuks kohalik omavalitsus esmalt tuvastama, et piirdeaeda ehitatakse õigusliku aluseta ning et sellise piirdeaia rajamiseks oli vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek. Ettekirjutus ei saa tugineda pelgalt oletusele, et ehitustegevus on ebaseaduslik. Ettekirjutus nr KV156ER on õigusvastane.

  1. Halduskohtu seisukoht, et elektrivarustuse kaabelliin on igal juhul seadusliku aluseta ehitis, tugineb AS Eesti Energia Jaotusvõrk taotlusele ehitusloa saamiseks * elektrivarustuse (mastalajaam, kaabelliin, õhuliin) ehitamiseks ning järeldusele, et kuna tegemist ei ole ühel kinnistul asuva ehitise või rajatisega, ei saa tegemist olla väikeehitisega. Asjas pole ümber lükatud kaebaja väidet, et tema kinnistul toimunud elektritöödel pole AS Eesti Energia 31.märtsi 2004 taotlusega midagi ühist ning et ajutine elektriühenduse loomine ei nõudnud ei ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut. Tööd teostanud AS Keila Elektritööd 19.detsembri 2005 õiendis kinnitatakse, et
  2. aasta oktoobris ajutise võrguühenduse loomiseks (Eesti Energia tehnilised tingimused nr 48453) teostati töid ainult * kinnistu piires. Ettekirjutus nr KV157ER on asjaolusid eelnevalt tuvastamata taas rajatud pelgalt oletusele, et ehitustegevus on ebaseaduslik.
  3. Ettekirjutus nr 7-3.2/6448/04 tugineb eelnevatele õigusvastastele ettekirjutustele ning ei ole seetõttu õiguspärane.
  4. Õigusvastased ettekirjutused tuleb tühistada. Kaebaja muudel väidetel ei ole asja lahendamiseks määravat tähtsust ning ringkonnakohus neil ei peatu.
  5. Kaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 õigus menetluskulude hüvitamisele. Esimese astme kohtus paluti vastustajalt välja mõista kantud menetluskuluna riigilõiv 40 krooni ja õigusabikulu 71 679.68 krooni. Õigusabikulu kandmise kohta esitati advokaadibüroo 1.detsembri 2004 arve nr 100, 4.jaanuari 2005 arve nr 18, 31.märtsi 2005 arve nr 230, 31.mai 2005 arve nr 352, 30.septembri 2005 arve nr 581, 24.novembri 2005 arve nr 729, tööaruanded ning advokaadibüroo õiend arvete tasumise kohta (kulude nimekiri ja kuludokumendid tl 46-47 ja 218-231). Apellatsioonimenetluses paluti vastustajalt välja mõista kantud menetluskuluna riigilõiv 40 krooni ja õigusabikulud 24 288.98 krooni. Õigusabikulu kandmise kohta esitati advokaadibüroo 30.detsembri 2005 arve 871, 24.novembri 2006 arve nr 921, tööaruanne ja advokaadibüroo õiend arvete tasumise kohta. 13

(14)3-04-387 Menetluskulude kandmine on tõendatud, kuid õigusabikulu on põhjendamatult suur. Asja arutamise ajal esimese astme kohtus nägi HKMS § 87 lg 2 ette, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Vastavalt HKMS kehtiva redaktsiooni § 93 lõikele 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus, arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et valdavas osas on töö tehtud esimese astme kohtus, hindab vajaliku ja põhjendatud menetluskulu suuruseks 80 krooni riigilõivu katteks ja 50 000 krooni kokku mõlemas kohtuastmes kantud õigusabikulude katteks. Vastustajalt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista kokku 50 080 krooni. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.