) § 424 lg. 1 alusel kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
1 p. 2 ja § 425 lg. 1 alusel jätab kohus hagi määrusega läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vaidlusaluses asjas ei ole eelmenetlus lõppenud, hagi tagasivõtmise taotlus on kohtule kirjalikult esitatud ning hagi tagasivõtmiseks ei ole vajalik kostjate nõusolek.
1 alusel loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagi eseme üle kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
-is sätestatut. Kuna hagi tagasivõtmist ja selle tagajärgi kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud
ei reguleerinud, ei ole võimalik kohtukulude taotluse lahendamisel lähtuda seni kehtinud seadusest. Kostjad on kandnud menetluses õigusabikulu ning kuna hagi tagasivõtmise põhjuseks ei olnud nende poolt hageja nõude rahuldamine, on mõistlik ja õiglane, et nad saavad kulud hüvitatud vastavalt kehtivale seadusele. Seega tuleb kostjate kohtukulude hüvitamise taotluste lahendamisel lähtuda kehtiva
lõikest 4, mille kohaselt juhul, kui hageja võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud, kui hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kostja nõude peale hagi esitamist rahuldas. Vastavalt
lõigetele 1 ja 3 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus (
§-st 424 tuleneb, et eelmenetluses hagi tagasivõtmine on eristatav olukorrast, mil hagi tagasivõtmiseks on vajalik kostja nõusolek. Juhul, kui kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, seega, kui kostjal ei ole õigust sellele vastu vaielda, siis loetakse, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Ebaõige on kohtu seisukoht selle kohta, et vaatamata sellele, et seaduse järgi ei ole vaja menetluse lõpetamisel kostjate nõusolekut, ei tähenda see, et kohus ei saaks lahendada ka kohtukulu jagamise küsimust. Kohtukulu jagamise küsimuse hagi tagasivõtmise korral saab tekkida vaid olukorras, kus hagi on tagasi võetud kostja nõusolekul, seega pärast eelmenetluse lõppu. Hagi tagasivõtmine enne seda on lihtsustatud menetluse lõpetamine ja kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik selles staadiumis kohtukulu jagada. Kui hageja peaks pöörduma uuesti kohtusse
1 kohaselt, siis moodustaks varasem kohtukulu uuesti alustatud kohtumenetluse kohtukulu osa. Puudutatud vastustajate seisukohad Vastuses määruskaebusele ei pea AS H kaebust põhjendatuks ning palub jätta kohtumääruse muutmata. KÜ * ei ole pidanud vajalikuks määruskaebusele vastata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus on võtnud määruskaebuse menetlusse, jätnud selle rahuldamata ning edastanud ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada või muuta. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga, nagu oleksid hagi tagasivõtmise tagajärjed, mis puudutavad kostjate kohtukulu hüvitamist, erinevad olenevalt sellest, kas hagi on tagasi võetud eelmenetluses, mil selleks kostjate nõusolekut ei ole vaja, või edasises menetluses kostjate nõusolekul. Nii ei tulene niisugust vahetegu
§-st 426, mis hagi läbi vaatamata jätmise tagajärgi reguleerib, samuti muudest sätetest. Nii loetakse
1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral olenemata hagi läbi vaatamata jätmise alusest, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seda enam ei tehta selle tagajärje osas vahet olenevalt sellest, millises menetluse staadiumis on hagi tagasi võetud, seega, millises menetluse staadiumis on tekkinud hagi läbi vaatamata jätmise üks alustest – hagi tagasivõtmine.
ei reguleeri kohtukulude jaotust hagi tagasivõtmise puhul ega muid hagi tagasivõtmise tagajärgi. Selle sätte eesmärgiks on kaitsta kostjat alusetute menetluste eest. Kuna hageja võib hagi tagasivõtmise korral alati pöörduda kohtusse hagiga samal alusel 3
2 kohaselt, kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Sellest normist tuleneb otse, et kostjal on õigus uuesti esitatud hagi asjas keelduda menetluses osalemisest üksnes juhul, kui ta on nõudnud varasemas asjas kohtukulu hüvitamist, kui tema taotlus on rahuldatud, kuid hageja ei ole sellele vaatamata kulusid hüvitanud. See norm on kooskõlas
Alates
-i põhimõtete kohaldamist ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Ka kolleegium leiab, et maakohus on nende sätete kohaldamist õigesti põhjendanud. Pealegi annaks analoogia kohaldamine kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.