Kostja väitel on ta maksnud elatist alates 2002. aasta juunikuust summas 1 500 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. 3
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. O V (R) sünnitunnistusest nähtub, et J V ja N V on O V (R) vanemad. Sillamäe Kutsekooli poolt 12.10.2006 tõendist nr. 654 nähtub, et O V õpib põhikooli baasil päevases osakonnas 1. kursusel. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt elab O V oma ema J V juures. Hageja poolt esitatud töötasu tõendist nähtub, et tema kuupalk 2005.aastal Ida Politseiprefektuuris moodustas 7 360 krooni kuus. 2006.a. töötasu tõendit hageja ei esitanud. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja on nõus elatise maksmisega summas 1 500 krooni kuus. Kostja poolt esitatud palgatõendi nr. 56 alusel on kostja 2006. aasta 6 kuu keskmine töötasu 47 690,05 krooni, mis moodustab keskmiselt 7 948 krooni kuus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla
lg 4 nimetatud suuruse.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.06.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning alates 01.01.2006.a kuni tütre O V täisealisuseni, mis oli 21.10.2006.a, summas 1 500 krooni. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 10.06.2005.a. Riigilõivuseaduse § 16 lg 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsM § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihind nõutavate maksete kogusumma kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on hagihind (1 345–700 = 645) x 12 = 7 740 krooni, millelt vastavalt seadusele on riigilõiv 560 krooni. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 11.06.2002.a otsusega välja mõistetud elatise suurust. 4 Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 560 krooni väljamõistmisele kostjalt. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 123, § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.