) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Kooskõlas
ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). 2 Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja ütluste kohaselt on tema töötasu suuruseks 3 000 krooni. Kostja töötab OÜ-s Lilto turvatöötajana. Kostja selgituste kohaselt on tema töötasuks miinimumpalk. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes on sündinud uuest abielust. Kostja ütluste kohaselt on tema töötasuks miinimumpalk. Lähtuvalt 2006 aastal moodustas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni ning alates käesolevast aastast on kuupalga alammäär 3 600 krooni
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal, teenides nii vähemalt riiklikku miinimumpalka. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormuse reeglist, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 230 lg 1, peab elatiseasjas kostja, kel puudub stabiilne sissetulek, tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Kui kostja ei ole seda tõendanud, peab ta täitma ülalpidamiskohustust vähemalt samas suuruses nagu isik, kes töötab täisajaga töökohal saades selle eest riiklikku miinimumpalka. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et alates 15.06.2006.a kuni 01.08.2006.a leida tööd täisajaga töökohal. Seetõttu tuleb eeldada, et kostja sissetulek on vähemalt alampalk ehk 2006.a 3 000 krooni. Asjaolu, et kostja oli alates 01.08.2006.a Tööturuametis registreeritud töötuna, ei ole
lg 6 p 3 nimetatu mõttes põhjuseks, mida kohus saab tunnistada mõjuvaks ja mis annaks aluse elatise maksmise lõpetamiseks. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime oli 2006 aastal: 3000/4= 750 krooni ning 2007 aastal 3600/4=900 krooni Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 04. juuli 2002.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud. Vastavalt
Kohus leiab lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 04.07.2002.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 20 juulist 2006 kuni 31.12.2006 summas 750 krooni ning alates 01.01.2007 summas 900 krooni kuni tütre A K täisealisuseni, s.o. xxx.a. või vanema majandusliku seisundi muutumiseni. 3 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.