Obsah (10)

§ 468§ 416§ 142§ 312§ 315§ 327§ 325§ 407§ 444§ 54

2-05-20760/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista HV riigilõiv 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigituludesse. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv.
2. Välja mõista HV menetluskulu 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigituludesse . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt poolte ühise ülalpidamiseks välja mõista igakuuliselt elatis 2 200 krooni. Menetluse käik 1 2-05-20760/34 Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjale on püütud kostjale edastada ebaõnnestunult viiel korral postiteenuse osutaja kaudu (

§ 312

) ja

§ 315

sätestatud viisil kohtutäituri vahendusel, kes on jätnud kostja aadressil vastavalt

§ 327sätestatule hoiustamise teate menetlusdokumentide hoiustamise kohta.

on kohus palunud vastavalt

§ 315politseiasutuse kaasabi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel.

PPL p (saabus kohtule ) teatise kohaselt on v T. vestelnud aadressil elava kostja , kes on avaldanud, et kostja elab ning tööl ei käi. Vanemkonstaabel on kell ja kontrollinud nimetatud aadressi, kuid keegi ust ei avanud. Kell läbi viidud kontrolli ajal põlesid korteris tuled. Seega, lähtudes kohtule avaldatud infost, võib eeldada, et kostja elab , kuid hoidub sihilikult dokumentide kättesaamisest. Kohus loeb menetlusdokumendi kostjale kätte toimetatuks kahel erineval viisil esiteks kohtutäituri poolt vastavalt

§ 327

sätestatule menetlusdokumendi hoiustamisega ja teiseks politseiasutuse vahendusel vastavalt

§ 325sätestatule menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumisega.

Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hagile mittevastamisega peetakse hagis esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tuginedes PkS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud

§-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§-de 47 lg 2, 48 2 2-05-20760/34 lg 1 p 3 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) järgi kuulub kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 2100 krooni.

§ 54

lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 189,30 krooni. Maire Lukk Kohtunik 3