kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud P ja M, kes elavad poolte kokkuleppel ema elukohas.
, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on
lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Asjaolu, et kostja ei tööta , ei oma tähtsust, kostja ei ole esile toonud, et tal oleks selleks objektiivsed põhjused (tervislik olukord, vms). Kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest (
lg 1), kostja väited, et ta ehitab nö iseendale maja saamata töötasu ning toetab elukaaslase last, ei muuda tema kohustust alaealist last piisavalt materiaalselt toetada. Sellisel juhul tuleb oma elukorraldust muuta.
lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist olukorda. Tallinna Linnakohtu .a. otsusega on elatis välja mõistetud. Vastavalt
§ - le 61 lg 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1500 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lastele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 1500 krooni lapsele. Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, ega põhjendanud, et ilmneks
§ - s 61 lg 6 nimetatud tingimus ( töövõimetus, lapsel on piisav sissetulek) , mis võimaldaks igakuise elatisraha määrata ühele lapsele väiksema kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest .a. Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb E V kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv. Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.