KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-7865 Tsiviilasi R.M hagi * OÜ vastu töövaidluses Vaidl

§ 216lõike 1 alusel taotluse kolmanda isikuna AS-J (likvideerimisel) kaasamiseks.

1. veebruaril 2005.a sõlmis kostja AS-iga J tehingu, mille kohaselt * OÜ-le läksid üle J AS-i ja töötajate vahel sõlmitud töölepingutest tulenevad kohustused tulenevalt TLS § 6 lõike 1 punktist
2. Kuna AS-i J ja hageja vahel sõlmitud tööleping oli seadusega vastuolus, sõlmis * OÜ hagejaga uue töölepingu
3. veebruaril 2005.a.
4. veebruari 2005.a kokkuleppe sõlmimisel tööandja poolsete kohustuste üleandmiseks esitas AS J kostjale ebaõigeid asjaolusid eesmärgiga kallutada kostjat nimetatud tehingut tegema, kinnitades, et töövõtjatel, sh hagejal, puuduvad mistahes väljamaksmata töötasu, viiviste või muud töölepingust tulenevad nõuded tööandja vastu. Tuginedes TsÜS § 90 lõigetele 1, 2 ja 3 ning § 91 esitas kostja AS-ile J (likvideerimisel) avalduse tehingu osaliseks tühistamiseks,
5. veebruaril 2005.a sõlmitud kokkuleppe töölepingu ülemineku kohta töötajaga R.M. Sellest tulenevalt taastus AS-i J (likvideerimisel) ja kostja vahel lepingueelne olukord ning tööandja poolsed kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust, läksid üle AS-le J. Kostja tagastas AS-ile J (likvideerimisel)
6. jaanuaril 2006.a kogu kostja ja hageja vahelise töösuhtealase dokumentatsiooni. Kohustuste üleminekust teavitati hagejat tähitud kirjaga, mille ta sai kätte
7. jaanuaril 2006.a.
8. jaanuaril 2006.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja edastas selle AS-ile J. Kuna kostjal ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, ei ole ta ka vastutav lõpparve kinnipidamise ega tööraamatu väljastamisega viivituse eest. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole oma taotlust põhjendanud. Hagejale jääb arusaamatuks milline on AS-i J õiguslik huvi antud vaidluses. Esimese astme kohtu määrus
9. oktoobri
10. a. määrusega kaasas Pärnu Maakohus protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel AS-i J (likvideerimisel).

§ 216

järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. 3 Antud juhul on kostja veendunud, et omab nõudeõigust AS-i J (likvideerimisel) vastu seoses sellega, et viimane on pettusega kallutanud kostja sõlmima tehingut, millega viimane võttis üle töölepingutest tulenevad kohustused, teadmata töötajate nõuetest, mis on tekkinud enne tehingu sõlmimist. Kostja on veendunud, et hageja peaks esitama nõude just AS-i J (likvideerimisel) vastu ja mitte kostja vastu. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu määruse ning jätta AS J (likvideerimisel) kolmanda isikuna protsessi kaasamata. Kostja põhjendas oma taotlust kolmanda isiku kaasamiseks sellega, et kostja pole hagejaga töölepingut lõpetanud ja ei olnud hagejale ka tööandjaks TLS § 82 järgse töölepingu lõpetamise avalduse esitamise hetkel. Arusaamatuks jääb aga AS-i J õiguslik huvi menetletavas asjas. Hageja tööandjaks on alates

1. veebruarist 2005.a * OÜ, kuna ettevõtte üleminekuga kaasneb ka töölepingute üleminek uuele tööandjale. Töölepingute ülemineku õigusliku alusena on kostja ise nimetanud TLS § 6 lõige 1 punkti
2. Töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek toimus seetõttu, et anti üle üürileping ja rendilepingud. Mingil põhjusel esitas
3. jaanuaril 2006.a * OÜ AS-ile J avalduse
4. veebruaril 2005.a tehtud tehingu tühistamiseks ainult töölepingute osas. Kui on toimunud majandusüksuse üleminek, ei saa hiljem tühistada ainult töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist. Üleminek on toimunud seaduse alusel, selleks ei ole vajalik eraldi kokkuleppe sõlmimine.
5. jaanuaril 2006.a esitas hageja * OÜ-le avalduse TLS § 82 järgi töölepingu lõpetamiseks alates
6. jaanuarist 2006.a.
7. veebruarist 2005.a kuni
8. jaanuarini 2006.a oli hageja tööandjaks * OÜ, seetõttu ei saa AS-il J tekkida kohustusi hageja vastu. Kohus kaasas kolmanda isiku menetlusse, kuna kostja arvates peaks hageja nõuded esitama hoopis AS-ile J. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et AS-il J puudub õiguslik huvi antus asjas ja kolmanda isiku kaasamist ei ole põhistatud, seega on see põhjendamatu ja AS J tuleb jätta protsessi kaasamata. Kostja seisukoht Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja taotles kolmanda isiku kaasamist protsessi

§ 216lõike 1 alusel, seetõttu ei ole kolmanda isiku huvi antud protsessis oluline.

TLS § 6 lõige 1 punkt 3 ei sisalda endas imperatiivse normina töölepingute üleminekut, vaid see on endise tööandja ja uue tööandja tsiviilõiguslik kokkulepe (leping), millele laienevad kõik seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas õigus lepingust taganeda või esitada tehingu tühistamise avaldus. Tööandjapoolsed kohustused on võimalik üle võtta ka ainult osade töötajate osas. 4 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 213

lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§ 216

sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.

§ 216

lõike 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kostja on kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluses põhjendanud, milline võib olla AS-i J (likvideerimisel) võimalik seos kohtuvaidlusega. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua

§ 216lõikes 1 nimetatud tagajärgi.

Kui asja edasise menetluse käigus siiski selgub, et kolmas isik kaasati menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada (

§ 216lõige 5).

Kaebuses toodud asja sisu puudutavatele väidetele ringkonnakohus hinnangut ei anna, hagi rahuldamise või mitterahuldamise otsustab maakohus asja sisulise arutamise käigus. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Urmas Reinola kohtunik