lg 1 sätestatud kitsendus on eraõiguslik seadusjärgne kitsendus, mille sisus lepivad pooled ise kokku või kokkuleppe mittesaavutamisel määrab eraõigusliku seadusjärgse kitsenduse sisu kohus.
Vallavalitsus ei olnud õigustatud korralduses panema maa tagastamise tingimusena õigustatud subjektile kohustust tagada määratud marsruudil üle oma kinnisasja juurdepääs R.S.e kinnistule. Maakatastriseaduse § 10 lg 1 kohaselt peavad katastriüksuse plaanile olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised ( hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Maakatastriseaduse § 10 lõike 3 kohaselt katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht( piirid) kantakse katastriüksuse plaanile. Vaidlustatud korraldusega on seatud seadusjärgsed kitsendused tagastataval maal asuva tee osas tulenevalt teeseaduses sätestatud kitsendustest. Kaebaja viide Maakatastriseaduse § 10 lõikele 3 kui sättele, millele muu hulgas tugineb kaebaja nõue ,on 6 ekslik ennekõike põhjusel, et juurdepääsuõiguse puhul ei ole tegemist seadusjärgse avalikõigusliku kitsendusega. Kinnisomandi kitsendused on seaduslikud omandi piirangud, mis ei ole eraldi asjaõigused ning mida seeläbi ei pea kinnistusraamatusse kandma kitsenduste tekkimiseks.Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendused seevastu kehtivad juhul kui need on kantud kinnistusraamatusse. Kohus on seisukohal, et korralduses maa tagastamise kohta ning selle juurde kuuluval katastriüksuse plaani koopial juurdepääsutee võimaldamise kohustuse märkimise tingimus ei ole sätestatud seaduses või määruses, samuti puudus vallavalitsusel õigus jätta haldusakt välja andmata põhjusel, et ei ole täidetud vajalikud eeltingimused haldusakti andmiseks, ka puudus vallavalitsusel kaalutlusõigus otsustada, kas haldusakt anda või mitte. Kuna A.T.le maa tagastamise tingimused olid täidetud, oli vallavalitsus õigustatud vastu võtma maa tagastamise otsuse ilma lisapiiranguteta. 4.Käesoleval juhul ei toimunud kinnisasja moodustamist teenindamiseks vajaliku maa määramisega ja selle erastamist , vaid tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa.Kui maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb kinnisasja moodustamisel muuhulgas lähtuda ka sellest, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee ning põhimõtteliselt ei vaidle keegi menetlusosalistest vastu sellele, et maareformi läbiviimisel peab püüdma vältida selliste kinnistute moodustamist, millel puudub ühendus avalikult kasutatava teega, siis käesoleval juhul tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa selle endistes piirides. Õigusvastaselt võõrandatud vara, sealhulgas maa tagastamine on piisava üksikasjalikkusega reguleeritud ORAS, MRS ning selle täitmiseks antud haldusaktides, mistõttu kaebaja seisukoht õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses maa ostueesõigusega erastamise korra sätete kohaldumisest on põhjendamatu. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord, nagu ka maa ostueesõigusega erastamise kord ei anna kohaliku omavalitsuse täitevorganile volitust tuvastada asjaolusid, mille tuvastamine on kohtu pädevuses, samuti ei anna maa tagastamist reguleeriv kord kohalikule omavalitsusele volitust kohustada üht isikut teisega kokkulepet sõlmima.
sätestatud juurdepääsu nõudeõigust maa tagastamise tingimusena maa tagastamisel sätestada võimalik ei ole.
lg 1 annab vaid õiguse nõuda kitsenduse seadmist vajaliku juurdepääsu puudumisel avalikult kasutatavalt teelt ja sätestab tingimused selle seadmiseks. Kui kinnisasja omanikud kokkuleppele ei jõua, seab juurdepääsu kohus. 6.
lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Selle sätte kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega on juurdepääsu nõude rahuldamise üheks ja esmaseks eelduseks see, et kinnisasjale puudub avalikult teelt vajalik juurdepääs kinnistule. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.09.2005.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-85-05 leidnud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsunõude rahuldamise eeldusteks
lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus, juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Samuti on viidatud lahendis Riigikohus leidnud, et juurdepääsuõiguse andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte 7 huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omaniku õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Sealjuures arvestatakse kummagi kinnisasja omaniku huvisid, tegemaks kindlaks kaalukama huvi, tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust ja teisi olulisi asjaolusid.
lg 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega ning selle kitsenduse seadmiseks puudus vallavalitsusel õigus. Kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsendus muudetakse kolmandatele isikutele kehtivaks vastavalt kinnistusraamatusse kantava märkusega. 7.. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on vallavalitsus püüdnud arvestada sellega, kuidas õigustatud subjekt saab maa lahustükkidena tagastamisel liikuda oma maale ning on fikseerinud R.S.ele maa tagastamise korralduse lisaks oleval plaanil ka juurdepääsuteed temale tagastatavatele maatükkidele. Kaebuse esitaja nimetatud korraldust juurdepääsuteede puudumise tõttu ei vaidlustanud. Nähtuvalt haldusasjas esitatud materjalidest ei ole vallavalitsus jätnud arvestamata sellega, kas ja kuidas pääseb kinnistu omanik temale kuuluvale maale. Vallavalitsus on leidnud, et kaebuse esitajal on võimalik pääseda oma lahustükile katastritunnustega 67401:002:0109 avalikult teelt mööda oma kinnistu lahustükki tunnustega 67401:002:0108 ja sealt edasi mööda ajaloolist taludevahelist teed. Lähtuvalt kohalikul omavalitsusel lasuvast kohustusest igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamisest vallas on vallavalitsus püüdnud omalt poolt kaasa aidata kaebuse esitaja mittenõustumisel planeeritud juurdepääsuga kõiki osapooli rahuldavate kokkulepete sõlmimisele, mida aga saavutatud ei ole. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja väidet vallavalitsuse poolt isikute ebavõrdsest kohtlemisest põhjusel, et kaebuse esitajale tagastatud maad läbiva tee tõttu tagastati kaebuse esitajale maa lahustükkidena, vaidlustatud korraldusega aga on jäetud selle tee jätk erateeks. Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtub, et Koheri-Otsa tagastatavat maatükki I läbiv tee, mis ulatub Saaremetsa kinnistuni , on jäetud erateeks seoses avaliku huvi puudumisega, samuti ei tõenda haldusasjas esitatud dokumendid, et Koheri-Otsa lahustükki nr 1 läbivalt teelt oleks kaebuse esitaja lahusmaatüki suunas tee. Vallavalitsus on muu hulgas arvestanud ka Saaremetsa kinnistu omaniku soovidega. Kaebuse esitaja mittenõustumisel temale maa tagastamise korralduses tooduga oli tal õigus see vaidlustada, mida ta aga teinud ei ole. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa seoses maade tagastamisega liikuda viisil, mis oli tavapärane kaebajale varem oma maa lahustükile jõudmiseks, ei tähenda vallavalitsuse korralduse õigusvastasust . 8.HkMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, annab kohtukulud. HkMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna Ridala Vallavalitsus kohtukulude nõuet esitanud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enda kohtukulud. Eespooltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata kaebaja kantud kohtukulude põhjendatust. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.