VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev kohtuotsus Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-5384 29. september 2006, Narva Tamara Šabarova Koht

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on

1. september
2. KOHTU ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud ja kostja on hagi õigeksvõtnud.

§ 444lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1 ja

1. on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1350 krooni; alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
2. lõikes nimetatud asjaolusid. Antud asjas PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid puuduvad. Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohtustust, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 13.03.2005 kuni 01.01.2006 summas 1667 krooni, edaspidi alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk kuni 26.07.2016 summas 1845 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 2

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab J.K, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 129

lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§ 139lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 13.03.2006, otsus aga tehakse 29.09.2006, kohus loeb õiglaseks riigilõivu suuruse määramisel võtta tsiviilasja hinna määramiseks 7 kuud. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 12915 krooni (1845 krooni * 7 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad) – 1000 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1000 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3