) § 42 lg 1 esimese lause kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemise isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Lõike 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjas läbi viidud molekulaargeneetilise ekspertiisi ja kostja õigeksvõtuga on tõendatud, et KV põlvneb kostjast. Seega kuulub hagi põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamisele.
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Asja kohtuliku arutamise käigus selgitati kirjalike tõendite põhjal välja, et hageja elab koos aastase . Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kulutusi lapse toidule, eluasemele, rõivastele, jalanõudele, hügieenitarvetele, vaba aja sisustamisele, kultuuriüritustele jne. Käesoleval ajal käib laps lasteaias. Hageja töötab AS-is teenindaja-konsultandina põhipalgaga 6200 krooni kuus, millele lisandub plaani täitmisel lisatasu 15% palgast. Kostja lapse ülalpidamises osalenud ei ole. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja palk 6500 krooni kuus. Elatusraha väljamõistmisel arvestas kohus, et hageja kasvatab , kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lasteaia ja lapse vaba aja sisustamisega seotud kulutused.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000.00 krooni. Seega ei või olla elatis ühele lapsele väiksem kui 1500 krooni kuus. Lõike 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimistööst lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika kohta nähtub, et kulub kuni 6-aastase terve linnalapse ülalpidamiseks keskmiselt 2047 krooni kuus. Hageja lapse erivajadusi tõendanud ei ole. Kohus, lähtudes lapse vajadustest, lapsega alaliselt koos mitteelava vanema rahalistest võimalustest, teiste laste ülalpidamiskohustusest ning võttes arvesse Sotsiaalministeeriumi uurimistöös avaldatud elatise arvutamise metoodikat, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus.
kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Arvestades, et kostja ei ole elatist maksnud regulaarselt ega piisavalt, siis tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest 01. augustist 2005.a. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja on tasunud põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu 60 krooni ja ekspertiisitasu 3600 krooni, mis tuleb põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista. Et hageja on elatise nõude osas hagi esitamisel riigilõivust vabastatud ja postikulu ette tasutud ei ole, siis kuuluvad kostjalt TsMS §§-de 54 lg 4, 60 lg 1 ja 64 lg 1 alusel väljamõistmisele riigituludesse kohtukulud: riigilõiv 1050 krooni kontole nr. või nr. , viitenumber ja postikulu 92.70 kontole nr. või nr. , viitenumber selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.