← Eesti

3-05-270/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-270 Kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 24.03.2005 maksuotsuse nr 12-5/155 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 28.12.2005 otsus haldusasjas nr 3516/05 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. detsember 2006 Menetlusosalised Kaebaja I.T, esindaja advokaat Janek Väli Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Meelis Krautmann RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. detsembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-516/05 ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada I.T kaebus osaliselt.
  5. Tunnistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse
  6. märtsi 2005 maksuotsuse nr 12-5/155 põhjendused õigusvastaseks ja tühistada maksuotsus osas, millega I.T kohustati tasuma tulumaksu summas 5 855 krooni ja sellelt arvestatud intresse. Muus osas jätta maksuotsus muutmata.
  7. Teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus I.T poolt täiendavalt tasumisele kuuluvate intresside suuruse kindlakstegemiseks lähtudes käesolevast kohtuotsusest.
  8. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt välja I.T kasuks menetluskulud summas 7 535,69 (seitse tuhat viissada kolmkümmend viis krooni ja 69 senti) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3-05-270 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. 06.01.2004 edastas Keskkriminaalpolitsei Maksuametile kontrollimiseks madala maksumääraga piirkonnas registreeritud äriühingu * materjalid. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 24.03.2005 maksuotsusega nr 12-5/155 kohustati I.T tasuma tulumaksu 35 336 krooni ja intresse 19 187 krooni. Maksuotsuse kohaselt kontrolliti I. T tulumaksu tasumise õigsust maksustamis- perioodil
  10. aasta ja * nimel tehtud tehinguid ning leiti, et I. T oli üks äriühingu * direktoritest, kes avas 05.03.1997 äriühingu nimel arvelduskonto Hansapangas, millele R. P tegi 16.06.1997 sularaha sissemakse 145 000 krooni. 27.06.1997 kandis * 142 806,76 krooni Hoiupanga Liising AS-le, mille alusel lõpetati ennetähtaegselt I. T ja Hoiupanga AS vahel 24.04.1997 sõlmitud sõiduauto SA MB 296E kasutusrendileping nr
  11. Seega on I. T äriühingu arvelduskontole tehtud sularaha sissemakse kasutanud isiklike kulutuste katteks. I. T võttis * arvelduskontolt 20.01.1998 – 10.12.1998 välja sularaha kokku 196 000 krooni. Sularaha üleandmine I. T poolt R. P ei ole tõendatud. I. T 19.12.1997 kinnituskiri 60 000 krooni tasumisest aktsiate ostu-müügi lepingust (T. M) tulenevate kohustuste katteks on arvestatav tema kuluna. I. T tagastas äriühingule 86 krooni. Seega sai ta * vahendusel 135 914 krooni maksustatavat tulu, millelt jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu 35 336 krooni. I. T on allkirjaõigusliku isikuna * arvelduskontolt võtnud sularaha väärtpaberitehingutest saadud kasumi arvelt ja kasutanud 135 914 krooni isiklike kulude finantseerimiseks, rikkudes tulumaksuseaduse (1993 TuMS) § 9 lg 1 p 3, § 27 lg 3 ja 29 lg 1 ning TuMS

(1999)§ 12 lg
  1. Jättes saadud tulu deklareerimata
  2. a eest, varjas ta tahtlikult maksuhalduri eest oma maksukohustust. Tahtlus väljendub tegevusetuses, mis seisnes saadud tulude deklareerimata ja tulumaksu tasumata jätmises. Maksuotsuse tegemise aluseks oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg
  4. I. T kaebuses paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 24.03.2005 otsus nr 12-5/155 järgmistel põhjendustel: 1) Maksuotsus on sisuliselt ebaõige. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et R. P soovis osta äriühingult Hoiupanga aktsiaid ja tegi 16.06.1997 äriühingu arveldusarvele sissemakse 145 000 krooni, mis oli ettemaks. Kuna tehingut ei toimunud, tagastas * ettemaksu R. P 145 000 krooni osade kaupa sularahas järgmiselt: 20.01.1998 summas 110 000 krooni, 13.02.1998 summas 15 000 krooni ja 19.08.1998 summas 20 000 krooni. Äriühingu nimel võttis raha arvelduskontolt välja kaebaja ja andis üle R. P. Eeltoodu on tõendatud kaebaja 18.01.2005 ja 25.01.2005 seletustega ning R. P 09.02.2005 ütlustega maksuhaldurile ning 19.08.1998 kinnituskirjaga * ja R. P vahel. Seisuga 19.08.1998 ei ole R. P rahalisi või mitterahalisi nõudeid * ega I. T vastu, mis tuleneksid Hoiupanga aktsiate ostu-müügi eelkokkuleppest ja sellele järgnenud ettemaksu tasumisest. Seega ei kasutanud kaebaja * arveldus- kontolt välja võetud sularaha isiklike kulude finantseerimiseks, vaid R. P ettemaksu tagastamiseks. Kaebaja tegutses raha üleandmisel *i volitatud esindajana. 2) Maksumenetluse käigus rikuti oluliselt kaebaja õigusi ja menetlusnorme, mis viis ebaõige maksuotsuse tegemiseni. Kuna kaebaja ei saanud tutvuda kõigi vastustaja poolt kogutud dokumentidega, siis ei saanud kaebaja esitada ka arvamusi ja selgitusi nende kohta. 3) Maksusumma määramine ei ole arusaadavalt motiveeritud. Maksuotsusest ei selgu, milliste asjaolude alusel tuvastati, et kaebaja kasutas * arvelduskontolt väljavõetud raha summas 135 914 krooni isiklike kulude finantseerimiseks. Samuti ei põhjendatud, miks ei arvestata R. P kinnitusi talle raha tagastamise kohta ning 19.08.1998 kinnituskirja. 4) Maksuotsuse tegemise kolmeaastane aegumistähtaeg möödus 31.03.
  5. Maksuotsusega määrati kaebajale täiendav tulumaksusumma
  6. aasta eest. Maksuhaldur lähtus tahtluse eeldusest, kuid maksuotsuses ei ole selgitusi selle kohta, millega tahtlus on tõendatud. 2
(7)3-05-270 5) Vastustaja kirjaliku seletuse viited Riigikohtu üldkogu otsusele nr 3-1-1-120-03 ei ole asjakohased ja puudub igasugune alus väita, et tulu sai äriühingu nimel tegutsenud füüsiline isik. Kirjalikus vastuses toodi uued põhjendused, mis maksuotsuses puudusid. Sellega on rikutud uurimisprintsiipi ja maksukohustuslase ärakuulamise printsiipi.
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt
  2. a * Hansapanga arveldusarvelt väljavõetud sularaha 135 914 krooni tuleb käsitleda tema isikliku tuluna. R. P kandis 16.06.1997 äriühingu arveldusarvele 145 000 krooni Hoiupanga aktsiate ostu-müügi ettemaksuks. R. P ja kaebaja vahelist kokkulepet tuleb käsitleda käsunduslepinguna. Kuna aktsiate ostu-müüki ei toimunud, pidanuks äriühing selle summa R. P tagastama. 27.06.1997 tehti * Hansapanga arveldusarvelt Hoiupanga Liisingu AS-le ülekanne 142 806,76 krooni, mille alusel lõpetati 18.06.1997 ennetähtaegselt I. T kui füüsilise isiku ja Hoiupanga Liisingu AS vahel sõlmitud sõiduki kasutusrendileping nr
  3. Tulu tekkis kaebaja jaoks
  4. a, kui ta võttis äriühingu arvelduskontolt välja raha, mille ta väidetavalt tagastas R. P, olles eelnevalt kasutanud 145 000 krooni isiklike kohustuste vähendamiseks. Sularaha üleandmine R. P ei ole tõendatud. Isegi kui võtta aluseks R. P ja kaebaja ütlused tagasimakse kohta, on ikkagi tegemist I. T tuluga. Viidates Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-11-120-03 väljendatud seisukohtadele leiti, et I. T kulutas äriühingu raha isiklike kohustuste katteks oma äranägemist mööda, mitte äriühingu kohustuste tarvis. Kaebaja väide, et tema õigusi on rikutud menetluse käigus, ei vasta tõele. Ka ei ole haldusakt motiveerimata.
  5. Tallinna Halduskohtu 28.12.2005 otsusega rahuldati kaebus ja kaebaja kasuks mõisteti välja kohtukulu summas 7 535,69 krooni. 1) Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et äriühingu arvelt
  6. aastal väljavõetud raha ei ole tasutud R. P äriühingu kohustuste tarbeks. 2) Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et R. P soovis osta *ilt Hoiupanga aktsiaid ja tegi 16.06.1997 äriühingu arveldusarvele sularaha sissemakse 145 000 krooni, mis oli ettemaks. Aktsiate ostu-müügi tehingut ei toimunud ning I. T võttis * arvelt raha välja ja andis R. P üle järgmiselt: 20.01.1998 summas 110 000 krooni, 13.02.1998 summas 15 000 krooni ja 19.08.1998 summas 20 000 krooni. Kaebaja andis sellekohase seletuse vastustajale 18.01.2005 ja 25.01.2005 ning kohtuistungil 31.10.
  7. Kaebaja seletused ühtivad R. P 09.02.2005 seletusega maksuhaldurile ja ütlustega 31.10.2005 kohtuistungil ja 19.08.1998 kinnituskirjas märgituga. 3) Kaebaja tegutses raha väljavõtmisel ja üleandmisel R. P *i volitatud esindajana. Tulenevalt TsÜS § 95 lg-st 1 ei tekitanud kaebaja *i esindajana teostatud tehingud õigusi ega kohustusi talle, vaid üksnes *ile. R. P poolt äriühingule tasutud summa on tagastatud ja pooltel ei ole sellest tulenevalt nõudeid äriühingu vastu. Äriühingu tulu sellest ei suurenenud. Füüsilisel isikul tekib tulu, kui isiku rahaliselt hinnatav vara suureneb ja vara suurenemisega ei kaasne isikule rahaliselt hinnatavaid vastukohustusi. R. P tehingust äriühinguga ei suurenenud kaebaja tulu. 4) Kui eeldada, et R. P tasus äriühingu arvele raha, et kaebaja saaks seda kasutada nn laenuna sõiduki väljaostmiseks, siis summa oleks käsitletav tuluna, kuid vastukohustus oleks tekkinud siiski äriühingul. Isegi kui kaebaja kasutas isiklikult äriühingu arvel olevat raha, mis moodustus R. P sissemaksest, siis mingil hetkel oli see raha uuesti äriühingu arvele kantud. Äriühingul muude sissetulekute puudumise tõttu ei oleks olnud R. P midagi tagastada. Arvestades asjaolusid, et R. P oli liisingufirma kaudu müünud sõiduki, mille ostis * ja mida kasutas I. T, mis oli ARK-s arvel ka I. T nimel, ei olnud tegemist tagastamatu sissetulekuga, vaid raha tagastati. 5) Kohus nõustus kaebajaga, et kui äriühingu ees olevad kohustused kaebaja suhtes puuduvad ja muud maksustamise objektiks olevat rahasummat ei märgita, siis tuludeklaratsioonis 1998 tehtud tagasimakset R. P ei pidanud kaebaja deklareerima isikliku tuluna. 3
(7)3-05-270 6) Äriühingu arvel oleva raha tarvitamise moment oli 1997 ja siis sai tekkida ka kaebaja tulu. See tuli deklareerida
  1. a deklaratsioonis. Maksu määramine on aegunud, kuna MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumise tähtaeg 3 aastat ning maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kuus aastat. Kohus ei nõustunud maksuhalduriga, et R. P poolt äriühingu arvel olnud raha kasutamise tulu tekkis 1998 ja tuli deklareerida
  2. Maksuotsuses ei ole selgitatud, miks kaebaja tulu tekkis 1998 ja mitte 1997.a. Haldusakti väliselt antud motivatsioon ja maksuotsuse motivatsioon on vastuolulised, maksuhalduri seisukohad pole jälgitavad ja otsuse motivatsioon ei põhista kaebajale pandud maksukohustust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et kohus on tõendite hindamisel oluliselt rikkunud protsessinorme, jättes hindamata asja lahendamiseks olulised tõendid. 1) Kaebaja tugines raha üleandmise tõendamisel R. P. Maksuhaldur leidis, et isegi kui leiab tõendamist *i arvelduskontolt väljavõetud raha üleandmine kaebajalt R. P, ei välista see väljavõetud rahasumma käsitlemist kaebaja maksustatava tuluna
  4. a kehtinud TuMS § 9 lg 1 alusel. Madala maksumääraga piirkonnas registreeritud äriühingu * tehinguid tuleb pidada kaebaja tehinguteks. Kohus ei ole nimetatud väidet analüüsinud ning sellega mittenõustumist põhjendanud. 2) Kaebaja selgitas kohtus oma seoseid *iga (esindussuhe) ja eesmärke järgmiselt: "Igalt poolt loodeti teenida lisaks põhipalgale ka midagi ja mina lootsin seda ka *. Kokkulepe oli, et kui tekib kasu, siis see ka jaotatakse, suulises vormis leppisime kokku K kontoris, arvan, et olime seal kõik koos". Kaebaja selgitused annavad tunnistust sellest, et tema tahe oli *i kaudu või vahendusel teenida tulu aktsiate ostu-müügitehingutega ning ta oli väga hästi teadlik, mis liiki äriühinguga on tegemist ja et sellise äriühingu kasutamine võimaldab tal saadud tulusid varjata. On ilmne, et *i tulude jaotamises ja enda huvides kasutamises said kaasa rääkida vaid selle omandanud isikud, sh kaebaja, kes oli äriühinguga seotud juba 1994.a. 3) Eeltoodud järeldusi kinnitavad ka kaebaja osalusel tehtud tehingud. Maksuhaldur peab usutavamaks, et kaebaja jäi R. P poolt tasutud summa 145 000 krooni osas kohustatud isikuks, kuna kaebaja tagastas raha isiklikult R. P kätte ja R. P kinnitas kirjalikult nõuete puudumist I. T vastu. *i arvelduskontolt nähtub, et pärast R. P summa laekumist 16.06.1997 tasuti *i arvelduskontolt 27.06.1997 Hoiupanga Liisingu AS-le 142 806,76 krooni. Hansapanga arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx kasutamisõigus oli äriühingu direktoritest ainult kaebajal. Tasumise tulemusel lõpetas kaebaja 18.06.1997 ennetähtaegselt tema kui füüsilise isiku ja Hoiupanga Liisingu AS vahel sõlmitud kasutusrendilepingu nr 1569 ja Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses (ARK) vormistati sõiduk kaebaja nimele. Kaebaja väide, et sõidukit kasutasid kõik direktorid, jäi paljasõnaliseks. ARK registriandmete kohaselt oli ajal, mil auto oli registreeritud Hoiupanga Liisingu AS nimele, auto kasutamise õigus antud kaebajale ja K.T, kes oli kaebaja isiklik tuttav. Ka piiriületuste väljavõttest nähtub, et kaebaja kasutas seda sõidukit isiklikes huvides. Seega on tõendatud, et sõidukit kasutas ja selle omandas kaebaja, milleks ta kasutas ka *i kontole R. P tasutud summat (nt 05.03.1997 oli konto algsaldo 0). Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et pärast Hoiupanga Liisingu AS kasutusrendi lepingu lõpetamist märgiti auto omanikuks I. T, mitte *. 4) Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-120-03 asuti seisukohale, et: "Üldkogu nõustub, et üldjuhul tuleb eeldada, et äriühingu tegevus tekitab kohustusi, nende hulgas maksukohustusi äriühingule. Kui aga maksu- või kriminaalmenetluses selguvad asjaolud, mis sellise eelduse 4
(7)3-05-270 kahtluse alla seavad, siis tuleb nende asjaolude põhjal otsustada, kas tegelikult sai tulu äriühingu nimel tegutsenud füüsiline isik". *i nimel ja kaudu tegutses kaebaja Eesti Vabariigis, kuid * ei olnud Eestis kantud seadustega ettenähtud registrisse. Sellise äriühingu õigusvõimele tuli TsÜS § 134 lg 1 või 2 alusel kohaldada Eesti õigust. Kuna Eesti õiguse kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest, puudus juriidilisel isikul, keda tegelikult juhiti Eestist või kelle põhitegevus toimus Eestis, kuid keda ei olnud Eestis kantud seadusega ettenähtud registrisse, Eestis õigusvõime ja seega ka õigussubjektsus. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid, tuleb * nimel tehtud tehinguid ja toiminguid lugeda äriühingut tegelikult kontrolliva isiku I. T tehinguteks ja toiminguteks. 5) Tulu saamise hetk oli
  1. a, kui kaebaja pööras kasumi enda kasuks. 6) Maksu määramine ei olnud aegunud. Maksuotsuses põhjendati, miks alustati kontrolli. Maksuhaldur ei saa enne kontrolli alustamist eeldada, et maksuseadust on rikutud, seda enam ei saa maksuhaldur oletada seda, kas maksuseaduste rikkumine on tahtlik või mitte. Nimetatu selgub alles maksumenetluse käigus. Maksuotsus on ka piisavalt motiveeritud.
  2. I. T vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maksuhaldur asus alles kohtumenetluse käigus põhistama maksuotsust ja uurima 1997 – 1998 aset leidnud asjaolusid. Maksuhalduri põhjendused on uued, neid ei esitatud kontrollaktis ega maksuotsuses. Uued on kõik kaebaja ja * samastamist ja tulu saamist seoses sõiduauto kasutusrendiga puudutavad väited. Maksuhalduri väide, et * tehinguid tuleb pidada kaebaja tehinguteks, on põhjendamatu. Maksuhaldur ei ole sellist seisukohta maksuotsuses esitanud. Maksuhaldur viitas Riigikohtu üldkogu otsusele nr 3-1-1-120-03, kuid viited on vaid kontekstist väljarebitud laused. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused äriühingu ja füüsilise isiku samastamiseks on kunstlikud ega ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Asjakohatud on ka seisukohad seoses sõiduauto SA MB 206E väljaostmise ja kasutamisega. Maksuotsus ei tuginenud asjaolule, et kaebaja oleks saanud tulu seoses sõiduauto väljaostmise või kasutamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Maksuhaldur tunnistab apellatsioonimenetluses kaebaja poolt * arvelduskontolt perioodil 20.01.1998 – 10.12.1998 väljavõetud sularaha üleandmist R. P summas 196 000 krooni ja leiab, et selles osas on maksuotsuse põhjendused ebaõiged. Maksuhaldur on seisukohal, et maksuotsuse täies ulatuses tühistamiseks ei ole aga alust, sest *
  4. aastal aktsiate ostu-müügi tehingutelt saadud tulu tuleb käsitada kaebaja tuluna, millelt tuleb maha arvata kulud. Kaebaja esindaja leiab, et maksuotsuse põhjendusi ei saa kohtumenetluses suvaliselt muuta, sest sellega rikutakse kaebaja õigust olla ärakuulatud ja esitada vastuväiteid.
  5. Ringkonnakohus leiab, et kaevatava maksuotsuse puhul tuleb hinnata nii formaalset kui ka materiaalset ehk sisulist õiguspärasust. Maksuotsust võib motiivide ebaõigsuse tõttu pidada formaalselt õigusvastaseks, kuid formaalne õigusvastasus ei ole üldjuhul piisav maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsuse sisulise õiguspärasuse hindamiseks tuleb kontrollida, kas kaebajale on määratud tulumaks õiges suuruses ja kas ei ole rikutud kaebaja õigusi. 5
(7)3-05-270
  1. Nõustuda tuleb kaebaja väitega, et maksuotsuse põhjendusi ei saa kohtumenetluses muuta ja kaebajal peab olema võimalik neile vastu vaielda. See ei välista aga maksuotsuse sisulise õiguspärasuse kohta täiendavate argumentide esitamist. Käesolevas asjas esitas maksuhaldur põhjendused selle kohta, miks madala maksumääraga piirkonnas registreeritud äriühingu * tehinguid tuleb pidada kaebaja tehinguteks ja tulu kaebaja tuluks juba 30.05.2005 kirjalikus vastuses kaebusele, mis edastati kaebajale 31.05.
  2. Kaebajal oli maksuhalduri seisukohaga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks piisavalt aega, sest halduskohus kuulas 31.10.2005 istungil ära kaebaja ja tunnistaja R. P ütlused ning lükkas asja arutamise edasi põhjusel, et kaebaja ei olnud erinevuste tõttu maksuotsuses ja maksuhalduri kirjalikus vastuses valmis asja lõpuni arutama. 14.12.2005 kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas kaebaja kohtukõne kirjalikud teesid ja maksuhaldur põhjendas, miks ta leiab, et tulu sai äriühingu nimel tegutsenud kaebaja füüsilise isikuna.
  3. Õige on maksuhalduri seisukoht, et käesolevas asjas on tegemist Riigikohtu üldkogu 17.02.2004 kohtuotsuse nr 3-1-1-120-03 p-s 35 käsitletuga sarnase juhuga. * ei olnud Eestis registrisse kantud. Välisriigis registreeritud äriühingut juhiti tegelikult Eestist ja ühingu juhtidena näidatud isikud ei langenud kokku seda äriühingut tegelikult kontrollivate isikutega. Kaebaja seletuste kohaselt oli ta üks äriühingu direktoritest, kes tegutses Eesti Vabariigis nimetatud äriühingu nimel ja kaudu ning pidi oma tegevusest aru andma eelkõige iseendale. Kaebaja poolt äriühingu nimel Hansapangas avatud arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx kasutamisõigus oli äriühingu direktoritest ainult kaebajal. Sellise äriühingu õigusvõimele tuli TsÜS § 134 lg-te 1 või 2 alusel kohaldada Eesti õigust. Kuna Eesti õiguse kohaselt tekkis eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest, puudus juriidilisel isikul, keda tegelikult juhiti Eestist või kelle põhitegevus toimus Eestis, kuid keda ei olnud Eestis kantud seadusega ettenähtud registrisse, Eestis õigusvõime ja seega ka õigussubjektsus. Järelikult on antud juhul võimalik Eestis õigusvõimetu välismaise äriühingu * tehtud tehinguid ja toiminguid lugeda äriühingut tegelikult kontrollinud isiku I. T tehinguteks ja toiminguteks ning võrdsustada äriühingu tulu äriühingut tegelikult kontrollinud Eesti residendi (kaebaja) tuluga. Riigikohtu otsuse kohaselt ei olnud sellisel juhul residendi tulu suuruse kindlaksmääramisel oluline, kas tema kontrollitava välismaise äriühingu tulu võeti viimase kontolt sularahas välja või tehti selle arvelt ülekandeid kolmandatele isikutele.
  4. * konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõttelt (tl 77-91) nähtub, et 19.12.1997 on tasutud 50 krooni teenustasu 1500 Hoiuaktsia ostu eest; 13.01.1998 on tasutud 75 krooni teenustasu 750 Hoiuaktsia müügi eest ja 562,50 krooni komisjonitasu 750 Hoiuaktsia müügi eest; 16.01.1998 on saadud 127 500 krooni 750 Hoiuaktsia müügi eest; 17.08.1998 on saadud 48 906 krooni 792 Hansa-01 aktsiate müügi eest, tasutud 169,53 krooni komisjoni 792 Hansa-01 aktsiate müügi eest ja tasutud 75 krooni teenustasu 792 Hansa-01 aktsiate müügi eest. Samuti nähtub konto väljavõttelt 250 krooni väärtpaberiarve hooldustasu tasumine alates 15.01.1998 kuni 26.08.1998 kuus (8 x 250 = 2000 krooni) ja 83,33 krooni hooldustasu tasumine 25.09.
  5. Seega nähtub konto väljavõttelt 176 406 krooni tulu saamine ja 3 015,36 krooni kulutuste tegemine. Väärtpaberitega toimunud tehinguid kinnitab Eesti väärtpaberite keskregistri väljastatud * väärtpaberikonto nr 99000932354 tehingute väljavõte. Seisuga 01.01.1998 kontol olnud 1 500 Eesti Hoiupanga aktsiast nimiväärtusega 10 krooni on 16.01.1998 võõrandatud 750 aktsiat hinnaga 170 krooni (750 x 170 = 127 500). Eesti Hoiupanga fondiemissiooni tõendi kohaselt on 29.04.1998 registreeritud 2 250 aktsiat nimiväärtusega 10 krooni, mis on 01.06.1998 ümberregistreeritud. 20.07.1998 on registreeritud 792 Hansapanga aktsiat nimiväärtusega 10 krooni, mis on 17.08.1998 võõrandatud hinnaga 61,75 krooni (792 x 61,75 = 48 906). 6
(7)3-05-270 Poolte vahel ei ole vaidlust 60 000 krooni tasumise üle T. M aktsiate ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste katteks. Aktsiate võõrandamisest saadud 176 406 kroonist tuleb kuludena maha arvata 60 000 krooni ja 3 015,36 krooni. Aktsiate võõrandamist saadud tulu suuruseks jääb 176 406 – 60 000 – 3 015,36 = 113 390,64 krooni. Kuna *
  1. a aktsiate ostu-müügi tehingutelt saadud tulu tuleb käsitada kaebaja tuluna, tuleb kaebajal tasuda tulumaksu 29 481 (113 390 x 0,26 = 29 481,4) krooni ja sellelt arvestatavaid intresse. Tasumisele kuuluvate intresside summa kindlaksmääramine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebaja huvisid. Seetõttu teeb kohus maksuhaldurile HKMS § 26 lg 3 alusel ettekirjutuse kaebaja poolt tasumisele kuuluva intresside summa suuruse kindlakstegemiseks lähtudes käesolevast kohtuotsusest.
  2. Kaebajat ei ole kohustatud tasuma täiendavalt tulumaksu * tehingu eest seoses äriühingu arveldusarvelt 142 86,76 krooni ülekandmisega Hoiupanga Liisingu AS-le, mille tulemusena lõpetati kaebaja kui füüsilise isiku ja Hoiupanga Liisingu AS vahel sõlmitud sõiduki kasutusrendileping nr 1569 ning sõiduk võeti ARK-s arvele kaebaja nimel. Maksuotsuses kajastatud tehing iseloomustab äriühingu * tegevust ja kinnitab, et äriühing oli ka
  3. aastal kaebaja kontrolli all.
  4. Arvestades eeltoodut on kaevatav maksuotsus sisuliselt õiguspärane osas, millega kaebajat kohustati tasuma täiendavalt tulumaksu summas 29 481 krooni ja sellelt arvestatavaid intresse
  5. aasta maksustamisperioodi eest. Maksuotsus tuleb aga tühistada osas, millega kaebajat kohustati tasuma täiendavalt 5 855 krooni tulumaksu ja sellelt arvestatud intresse. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  6. HKMS § 93 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 2 jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Halduskohus rahuldas kaebuse ja mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulud 7 535,69 krooni, sealhulgas riigilõiv 1635,69 krooni ja õigusabikulud 5900 krooni. Kaebaja ei taotlenud apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus teeb asjas uue lahendi ja rahuldab kaebuse osaliselt. Kuna maksuotsuse põhjendus oli väär, jäävad kaebaja halduskohtus kantud menetluskulud vastustaja kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.