← Eesti

3-04-227/10

Obsah (7)§ 240§ 64§ 6§ 82§ 253§ 63§ 111

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-227

) § 64 lg 1 ja § 66. Sellest tulenevalt tekkis * OÜ-l vastavalt

§ 240lg 1 punktile 1 tollivõlg, so kohustus maksta vastavad importmaksud.

  1. * OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 07.07.2004 intressinõue nr 16.2.2-16/
  2. Kaebuses leiti, et tõele ei vasta vastustaja väide, et tolli pole teavitatud * Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisest. Lehtma sadamasse sisenemisel paluti * kaptenit V. S täita just lõbusõidulaeva tollideklaratsioon. On igati põhjendatud eeldada ja see tuleneb ka Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määrusega nr 203 kinnitatud „Tolliformaalsuste sadamates teostamise korrast“ (edaspidi Kord), et kui V. S andis täidetud lõbusõidulaeva deklaratsiooni üle piirivalvele, siis viimane edastab deklaratsiooni tollile ja sellega on ka toll teavitatud. Seega * on toimetatud Eesti tolliterritooriumile seaduslikult, vastavalt Korras ja Vabariigi Valitsuse 10.09.2002 määrusega nr 292 kinnitatud „Laevade ja väikelaevade sisemerre ja sadamatesse ja neist väljumise korras“ sätestatule. Vastavalt eelnimetatud õigusaktidele ei tohtinud * kapten esitada mingit muud deklaratsiooni peale lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni, kuna laev oli iseliikuv. Tolli teavitati piirivalve kaudu ja piirivalve teavitas omakorda kaptenit, et kõik on korras ja laev võib Tallinnasse edasi sõita. Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel ei allutatud * ühelegi tollikäitlusviisile. Samuti ei esitanud * OÜ soovi ühegi tolliprotseduuri teostamiseks, kuna * OÜ-l puudus eesmärk jätta laev Eestisse. Laev lahkus Eestist juunis
  3. Vastavalt Korrale 1 saab iseliikuv laev saabuda Eesti tolliterritooriumile ja sealt lahkuda ilma tollikäitlusviisidele allumata. * Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel ei pidanud * OÜ esitama kaubadeklaratsiooni laeva vabasse ringlusse lubamiseks. * lahkus Eestist juunis 2003 ja eeldusel et laevale kohaldati tollikäitlusviisi, tuleb seda käsitleda taasväljaveona. 2 3-04-227 Rahvusvahelistes vetes toimuv majandustegevus ei ole Eestis toimuv majandustegevus, mis annaks aluse selle tegevuse maksustamiseks Eestis.
  4. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
  5. Tallinna Halduskohtu 06.07.2006 otsusega jäeti kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis järgmist. 1)

§ 64

lg 1 sätestas välisriigi kauba Eesti tolliterritooriumile toomisel kauba toojale kohustuse esitada kaup tollile ning tolli määratud asutusse või mujale tolli määratud kohta toimetamiseks, et määrata selle järel kaubale

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Kaebaja aga kinnitab, et pöördus piiriametniku poole ega nõudnud tolliametniku väljakutsumist. Laeva kapten pidi pikaajalise merekogemusega isikuna olema kursis kehtiva

-ga. Kaebaja ise väidab, et ta esitas lõbusõidulaeva deklaratsiooni, mis tõepoolest esitatakse piirivalveametnikule, kui laev saabub huvireisile. Seega kaebaja enda sõnade kohaselt esitas ta piirivalvele laeva mitte kui kauba, vaid kui veesõiduki ning soovis täita vastavalt ka lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni. Piirivalveametnik seda võimaldas, kuivõrd kaebaja ei nõudnud tolliametnikku või ei esitanud seisukohta, et laev saabus kui kaup. Kauba esitamine tollile

alusel tähendab, et kauba saabumisest teavitatakse tolli

§ 6lg 7 ettenähtud viisil.

Kui isik tol hetkel ei leidnud, et tegemist on kaubaga, siis ei saa tagantjärgi anda varem toimunud sündmustele sellist tähendust, et piirivalveametnik oleks ise pidanud taipama, missuguse olukorraga on tegemist. Kuna ka varem on kaebaja korduvalt kinnitanud, et ta tegi piirivalvele selgeks, et laev saabus lõbusõidulaeva deklaratsiooniga ja see on seaduslik ning õige deklareerimine, ei olnud ametnikul tõepoolest põhjust asuda kahtlevale seisukohale ja väita midagi muud. 2) Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et Eesti tolliterritooriumile laeva esmakordsel sisenemisel 31.05.2003 esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsioon on tollideklaratsiooniks

§ 6lg 14 mõistes.

3) Vastuolus tollieeskirjadega on kaebaja seisukoht, et lõbusõidulaev võib ilma selle osas impordideklaratsiooni esitamist asuda Eesti tolliterritooriumil lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel piiramata aja kestel. Vastavalt

§ 82

tuleb välisriigi kaubale määrata

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 102 kinnitatud „Kauba sisseveol tolliformaalsuste teostamise korra“ §-st 8 tulenevalt, juhul, kui isik ei rakenda kaubale kohe mõnda sisseveo tolliprotseduuri, peab ta kauba paigutama ajutisele ladustamisele samas tollikontrolli

oonis asuvasse tolliterminali. 4) Laeva näol oli tegemist kaubaga, mistõttu ei piisanud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisest ning tolliformaalsuste teostamisest piirivalveametniku poolt. Järelikult toimetati kaup tolliterritooriumile ebaseaduslikult ning tekkis tollivõlg (

§ 240lg 1).

Seda, et laev ise oli välisriigi kaup ning seda sooviti tuua Eestisse vabaks ringluseks, tõendavad järgmised asjaolud: kaebaja ostis laeva Suurbritanniast, kus selle kohta koostati ekspordideklaratsioon, laev kanti Eesti laevakinnistusraamatusse ning laeva omaniku enda püsiv tegevuskoht on Eestis. Kaebaja soetas laeva kui asja ning laeva üle Eesti tollipiiri toimetamise näol oli tegemist kauba impordiga käibemaksuseaduse mõttes. Vastustaja õigesti 3 3-04-227 leidnud, et maksukohustus tekib õigusaktides sisalduvate objektiivsete eelduste olemasolul ning ei sõltu maksumaksja subjektiivsest soovist. 5) Vastustaja märgib õigesti, et ajutise importimise tolliprotseduuri saab kasutada vaid juhul, kui tegemist on taasväljaveoks ettenähtud välisriigi kaubaga. Antud juhul lõbusõidulaeva näol sellise kaubaga tegemist ei olnud. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et kaebaja oleks soovinud ajutise importimise tolliprotseduuri kohaldamist laeva suhtes - kaebaja esitas tolliformaalsuste teostamiseks lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni. Väited, et laev on praegu mujal ega tulegi Eestisse, on ülaltoodu alusel ainetud. 6)

§ 253

lg 1 kohaselt tuleb tasumisele kuuluv käibemaksusumma määrata 31.05.2003 kehtinud KMS alusel. Seega rakendamisele kuulub KMS § 17 lg 1 sätestatud käibemaksumäär 18% ja mitte selle aja määr, mida kaebaja sooviks lugeda esmasisenemise ajaks. Et kaebaja arvestas tollideklaratsioonil alusetult käibemaksu 0%-se määra järgi, oli selle aktsepteerimisest keeldumine põhjendatud. Tollil puudus kohustus lubada laev vabasse ringlusse enne seadusega ettenähtud impordimaksude tasumist. Eeltoodu tõttu on ka 25.05.2004 esitatud impordideklaratsiooni aktsepteerimisest keeldumine õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. * OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2006 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kui * käsitada kaubana, siis selle esmasisenemisel läks ta

§ 63lg 1 alusel tollijärelevalve alla.

Seejuures lõbusõidulaeva deklaratsiooni esitamine ja selle aktsepteerimine tähendabki seda, et laev läks tollijärelevalve alla. * randus tollikai äärde ja tõendatud on see, et piirivalvurile olid esitatud kõik laeva puudutavad materjalid, samuti teatati, et laev siseneb Eesti tolliterritooriumile esimest korda. Laeva kaptenile teatati, et täita tuleb lõbusõidulaeva tollideklaratsioon. Sellist * OÜ käitumist tuleb käsitada kauba tollile esitamisena. Kauba tollile mitteesitamisega oleks tegemist siis, kui laev poleks tolli

ooni tulnudki, vaid oleks randunud kuhugi mujale Eesti tolliterritooriumil. Lõbusõidulaeva kaubana importimine ei ole seotud esmasisenemisega ning laeva kaubana importimine iseliikuvalt sadamasse sisenemisel toimub importija soovil ja ei ole esmasisenemisel kohustuslik Intressi küsimine käesoleval juhul on vastuolus intressi olemusega, kuna normaalses olukorras saaks apellant käibemaksu kuu aja pärast tagasi.

  1. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 3-04-227
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ning puuduvad alused selle muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et laeva näol oli tegemist kaubaga, mistõttu ei piisanud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisest ning tolliformaalsuste teostamisest piirivalveametniku poolt. Oluline ei ole, et kaebaja ise ei soovinud vormistada laeva toomist Eesti tolliterritooriumile vabaks ringluseks. Maksukohustus tekib õigusaktides sisalduvate objektiivsete eelduste olemasolul ning ei sõltu maksumaksja subjektiivsest nägemusest. Kord ei reguleeri lõbusõidulaevale kui kaubale tollikäitlusviisi määramist. Üksnes lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisest piisab juhul, kui laev saabub välisriigist Eesti kauba tollistaatuses või reisija isikliku asjana

§ 6lg 5 tähenduses.

Vastavalt nimetatud sättele on isiklikud asjad reisija poolt reisil kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud esemed, ka tema valduses olev sõiduk, mis ei ole kommertsveok.

§ 111

lg 2 kohaselt peavad isiklikud asjad olema vastavuses reisi kestuse ja eesmärgiga. Kaebaja ei saabunud laevaga Eestisse ajutiselt reisile, vaid ta saabus välisriigis soetatud varaga oma asukohariiki. Siinkohal ei ole määravaks, et kaebaja soovis laeva kasutada oma majandustegevuses väljapool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelistes vetes ning et kõik Eestisse toimunud sisenemised olid seotud üksnes laeva garantiiremondiga. Laeva näol oli tegemist välisriigi kaubaga ning lisaks lõbusõidulaeva tollideklaratsioonile tuli kauba suhtes rakendada mingit

-s sätestatud tollikäitlusviisi. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kui laev saabub riiki iseliikuvana, siis ei pea seda kohe vabaks ringluseks vormistama. Kui laev on välisriigi kauba staatuses, tuleb talle vastavalt

§-le 82 igal juhul valida mingi tollikäitlusviis.

§ 6

lõike 18 kohaselt on tollikäitlusviis kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine.

§ 6

lg 20 sätestab, et tolliprotseduur on tollijärelevalve alla kuuluva kauba suhtes tolli poolt rakendatav menetlus. Nimetatud sättes on antud ammendav vastavate menetluste loetelu, kuid lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamist sealt ei nähtu. Seega ei ole kaebajad Eesti tollitsooni toodud laeva suhtes kohaldanud ühtegi nõuetekohast tollikäitlusviisi ning laev on toimetatud tolliterritooriumile ebaseaduslikult.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et laeva tollikai äärde randumist, lõbusõidulaeva deklaratsiooni esitamist ja selle aktsepteerimist tuleb käsitleda kauba tollile esitamisena. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja selgitusi ja tunnistaja ütlusi ning leidnud, et kaebaja ei informeerinud piirivalveametnikke asjaolust, et laeva näol on tegemist kaubaga. Vastupidi, kaebaja rõhutas ka veel kohtumenetluses üksnes lõbusõidulaeva deklaratsiooni esitamise seaduslikkust. Kaebaja poolt esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni aktsepteeris piirivalveametnik, mitte aga maksuhaldur. Aktsepteerimine toimus põhjusel, et kaebaja ise ei avaldanud tegelikku informatsiooni laeva sisenemise asjaolude kohta. Tolli laeva kui kauba sisenemisest ei teavitatud. Tollideklaratsioonide esitamise kohustus lasub maksumaksjal.
  2. Kaebaja leiab, et intressi küsimine ei olnud kooskõlas intressi olemusega, sest kaebaja oleks saanud tasutud käibemaksu sisendkäibemaksu mahaarvamise kaudu riigilt kuu aja pärast tagasi. Intressi tasumise alused on reguleeritud MKS-s ning seal ei sisaldu erandeid juhtudeks, mil tähtaegselt on tasumata jäetud käibemaks. Intressi üheks eesmärgiks on ka distsiplineerida 5 3-04-227 maksumaksjaid oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kui tunnustada kaebaja lähenemist, võib tekkida olukord, kus ettevõtjad ei tasu käibemaksu seaduses ettenähtud aegadel, vaid siis, kui neile endale see majanduslikult otstarbekam või sobivam tundub. Selline lähenemine ei ole riigi maksusüsteemi toimimise seisukohast aktsepteeritav.
  3. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud * OÜ enda kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.