KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Viru Maakohus Geete Lahi
- detsember 2006.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei 2-05-18167 (kuni 01.01.2006 nr 2-1352/05) N M hagi I T vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Hageja N M Kostja I T
- detsember 2006.a. Hageja N M Kostja I T RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada I T ja N M abielu, mis sõlmiti
- aprillil 1999.a Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
- Ida-Viru Välja mõista I T elatis poja D T, sünd, ülalpidamiseks igakuuliselt alates 14.10.2005.a 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni N M kasuks. Välja mõista I T elatis poja A T, sünd ülalpidamiseks igakuuliselt alates 14.10.2005.a 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni N M kasuks. Jätta kohtukulud kostja kanda ning välja mõista I T N M kasuks 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendus 14.10.2006.a esitas N M kohtule hagi I T vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli sõlmitud 16.04.1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas (Narva). Pooltel on kaks last – poeg D T, sünniaeg .a ja poeg A T sünniaeg . Lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei osale laste ülalpidamises. Abielu kostjaga osutus ebaõnnestunuks. Kooselu algusest peale kuritarvitab kostja alkohoolseid jooke. Tulles joobnuna koju korraldab ta pidevalt skandaale, solvab hagejat ebatsensuursete sõimuga, alandab inimväärikust, tõstab hageja vastu kätt. Kõik see toimub laste juuresolekul, mis avaldab rasket mõju nende psüühikale. Kostja keelas hagejal õppimise ja elukutse omandamise, ei luba kodust välja, armukadetseb põhjusetult. Peksmise tõttu on hageja korduvalt pöördunud Narva Politseiprefektuuri. 2005.a septembri keskel võttis kostja oma asjad ja läks perekonna juurest minema. Kostja käitumise tõttu on perekond lagunenud ja abielusuhted on lõppenud. Kostja ei ole pikka aega töötanud, ei osale laste ülalpidamisel. Hageja õpib Narva Kutseõppekeskuses esimesel kursusel. Saab kahele lapsele sotsiaaltoetust 600 krooni. Muid iseseisvaid sissetulekuallikaid tal ei ole. Sellest rahast ei piisa lastele ning hageja ei ole võimeline andma lastele küllaldast ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 29 ja 61 alusel hageja palub:
- lahutada poolte abielu, mis on registreeritud 16.04.1999.a Ida-Virumaa Narva Perekonnaseisuametis,
- mõista I T hageja kasuks välja elatis poeg D T ülalpidamiseks 1350 krooni igakuiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni 30.06.2013.a,
- mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poeg A T ülalpidamiseks 1350 krooni igakuiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni 20.10.2017.a,
- mõista kostjalt välja kohtukulud. Menetluse käik Kohtuistungil N M jäi oma hagiavalduse juurde ning palus poolte abielu lahutada, mõista kostjalt välja elatis kahe poja ülalpidamiseks igakuiselt iga poja peale summas 1350 krooni alates hagiavalduse esitamisest ning mõista välja kohtukulud. Kostja on hagiga nõus. Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PkS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 1350 krooni kuus. PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja taotleb välja mõista kostjalt tema kasuks mõlema lapse ülalpidamiseks elatis summas 1350 krooni alates hagi esitamise päevast. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse D ülalpidamiseks 1350 krooni ja lapse A ülalpidamiseks 1350 krooni, alates 14.10.2005.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtukulude jaotus 2 Hageja esitas kohtule hagi 14.10.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kohtukuludena õigusabikulud summas 750 krooni ning riigilõiv summas 300 krooni. Hagi on rahuldatud perekonnaseaduse § 29 alusel ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg
- /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3