lg 1 sätestab õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja saab kasutada juhul, kui võlgnik kokkulepitud kohustust ei täida.
lg 1 p 6 järgi on selliseks õiguskaitsevahendiks viivise nõudmise rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Poolte puhul puudub vaidlus selle üle, et kostjal oli hageja ees rahaline kohustus. Võlatunnistuses on märgitud rahasumma tagastamise tähtaeg. Käesoleval ajal on see tähtaeg saabunud. Kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu, järelikult ei ole ta oma rahalist kohustust nõuetekohaselt täitnud ning on selle täitmisega viivitanud. Seadusliku õiguskaitsevahendi kasutamise õigust ei saa kohus hagejalt ära võtta.
lg 1 järgi saab võlausaldaja nõuda võlgnikult seaduses sätestatud suurusega viivist, kui viivise suurus ei ole kokku lepitud. Kohtule esitatud võlatunnistuses ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud viivise suuruses, järelikult tuleb rakendada
Kohus leiab, et hageja on õiguseti arvestanud viivise suuruse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis perioodi eest määras 9% aastas ja perioodi eest . määras 9,25% aastas. Hageja on vähendanud viivist ja palub välja mõista viivis 18 824 krooni. TsMS § 162 alusel jäävad kõik kohtukulud kostja kanda. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.