2-05-17347/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17347 Tsiviilasi AS-i M hagi R OÜ vastu 11.081,05 krooni saamiseks ning R OÜ vastuhagi AS-i M vastu 56.600,85 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. novembri
4. a. määrus menetluse taastamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i M määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) AS M xxxxxxxx), lepinguline esindaja V. S; (registrikood Kostja (vastuhagis hageja) R OÜ (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esidaja O. S, seaduslik esindaja A. P Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
5. Jätta muutmata Harju Maakohtu
6. novembri
7. a. määrus kaja rahuldamata jätmiseks ja menetluse taastamata jätmiseks.
8. Määruskaebus jätta rahuldamata.
9. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
10. septembril 2005.a esitas AS M hagi Tallinna Linnakohtusse R OÜ vastu 11.081,05 krooni saamiseks.
11. märtsil 2006.a esitas R OÜ vastuhagi AS-ilt M 56.600,85 krooni väljamõistmiseks.
12. septembril 2006.a toimunud kohtuistungile ilmus OÜ R seaduslik esindaja A.P ja ilmumata oli AS-i M lepinguline esindaja V.S ning mitteilmumise põhjustest ta kohut teavitatud ei olnud. 2 R OÜ seadusliku esindaja taotlusel jättis kohus
13. oktoobri 2006.a määrusega AS-i M hagi R OÜ vastu läbi vaatamata ja rahuldas R OÜ vastuhagi AS M vastu tagaseljaotsusega. AS-i M esindaja hagejana ja vastuhagis kostjana oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, mida tõendab tema allkiri kohtutoimikus ning teda oli hoiatatud, et mitteilmumisel võidakse jätta hagi läbi vaatamata või teha tema kahjuks tagaseljaotsus.
14. oktoobril 2006.a esitas AS M kohtule kaja menetluse taastamiseks. Kaja põhjenduste kohaselt olevat R OÜ volitatud esindaja üks päev enne kohtuistungit teatanud oma haigestumisest ja taotlusest kohtuistungi edasilükkamiseks, mistõttu ka AS-i M esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Esimese astme kohtu määrus
15. novembri 2006.a määrusega jättis Harju Maakohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. AS M ei teavitanud kohut mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumiseks. TsMS § 415 lõike 1 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 417 lõikest 1 tulenevalt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. R OÜ volitatud esindaja väidetav haigestumine ei ole mõjuvaks põhjuseks AS-i M esindaja hagejana kohtuistungile mitteilmumiseks. AS M ei ole esitanud kohtule ega põhistanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungilt puudumiseks. Määruskaebus AS M palub tühistada Harju Maakohtu määruse ning taastada tsiviilasja menetluse. Kaebaja esindaja istungile mitteilmumise põhjuseks oli see, et üks päev enne kohtuistungit teatati vastustaja lepingulise esindaja haigusest ja seoses sellega kohtuistungi edasi lükkamise taotlusest. Kaebuse esitaja lähtus hea usu põhimõttest ega kontrollinud antud informatsiooni. Kohtuistungile ilmus OÜ R seaduslik esindaja, kes taotles tagaseljaotsuse tegemist. Menetlusosaline peab oma menetlusõigusi kasutama heauskselt, kuid vastustaja on oma õigusi kuritarvitanud. R OÜ seisukoht R OÜ ei pea määruskaebust õigeks ja palub jätta see rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 3 Kohtuistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud TsMS § 409, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on TsMS § 422 lõike 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Määruskaebuse esitaja põhjendab kohtuistungile ilmumata jätmist sellega, et temale oli eelnevalt teatatud vastaspoole lepingulise esindaja haigestumisest. Sellist põhjust ei saa ringkonnakohtu arvates käsitleda mõjuva põhjusena TsMS § 422 lõike 1 mõttes. Kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest oli hageja esindaja teadlik ning teda oli hoiatatud, et mitteilmumise korral on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et menetlusosalisel on kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Seda enam on arusaamatu, et määruskaebuse esitaja kui hageja lepinguline esindaja, jätab oma esindatava huvid kaitseta ning ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata ja ei teavita ka kohut ilmumata jätmise põhjustest. Lähtudes eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Urmas Reinola kohtunik