2-05-22672/4

2-05-22672 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22672 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 12 913.60 krooni ja viiviste 2748 krooni väljamõistmiseks • Hageja xxx 20 (registrikood xxx, asukoht xxx) • Seaduslik esindaja Kristjan Moora • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Mõista xxx xxx kasuks välja 12 913.60 kr (kaksteist tuhat üheksasada kolmteist krooni ja 60 senti). Kohtukulude jaotus Mõista xxx xxx kasuks kohtukuludena välja riigilõiv 1400 krooni (üks tuhat nelisada krooni). Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 12 913.60 kr ja viivised 2748 kr, kokku 15 661.60 kr. Hageja loobus kohtuistungil viiviste väljamõistmise nõudest (tl 37). Hagiavalduse kohaselt registreeriti xxx majas loodud korteriühistu 30.10.
5. Kostja ostis 09.09.2003 müügilepinguga xxx korterimandi xxx. xxx oli korteri müügi hetkel kommunaalteenuste eest hagejale võlgu 12 913.60 kr. See võlg läks kostjale korteriühistu seaduse (edaspidi KÜS) § 7 p 1 3 alusel üle. Kostjale on saadetud arveid, millel on meeldetuletus võlgnevuse kohta. Hageja saatis kostjale 11.06.2004 ja 23.11.2005 meeldetuletused võla kohta, kostja ei ole võlga tasunud.
6. a detsembris sõlmisid pooled arvete ja viiviste tasumise lepingu, mille alusel lisandub võlgnevusele viivis 0.07% päevas. KOSTJA VASTUVÄITED xxx vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja alates korteri ostmisest kõik arved tasunud. Kostja leiab, et tema asemel peaks kostjaks olema korteri endine omanik xxx. Viimane väitis kostjale korteri müümisel, et võlgnevust ei ole.
7. a lõpuni tasus xxx osa võlast, aga alates
8. a ei ole ta enam tasunud. Kostja ei ole nõus tema võlga maksma. Notariaalse ostu-müügi lepingu p 1.5.6 kohaselt on müüja tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksud 01.08.2003 seisuga. Kostja sai võlgnevusest teada
9. a novembris. Korterist leidis kostja 10.08.2003 arve, kus oli märgitud võlgnevuseks 30 055 kr. Kostja ütles kohtuistungil, et ei vaidlusta võlgnevuse summat ega viiviste summat. Viiviste osas leidis kostja, et hageja on hagi esitamisega liialt venitanud ning viivised ei ole tekkinud kostja süül. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD Ivan Melnitshuk leidis, et hageja esitatud tõenditest ei tulene selgelt, mis mahus ei ole kolmas isik oma võlgnevusi täitnud. Ei ole võimalik tuvastada üheselt võlgnevuse suurust ning hageja nõuab ka erinevaid viiviseid. Arvel nr 137 on märgitud lahtris ettemaksud, võlad ja viivised kokku 0.00 kr. Arvest ei nähtu, et kolmas isik oli 10.08.2003 hagejale võlgu. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja omandas 09.09.2003 sõlmitud notariaalse ostu-müügi lepinguga xxx asuva korteriomandina korteri nr 8 (tl 4-7, 13). Poolte vahel ei ole ka vaidlus selles, et elamus xxx loodi korteriühistu
10. aastal. Kostja on kohtuistungil võtnud õigeks hageja väite, et korteril lasub eelmise omaniku xxx tekitatud võlgnevus summas 12 913.60 krooni. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja on võla suuruse omaks võtnud, ei pea hageja seda tõendama ning kohus ei analüüsi sisuliselt poolte esitatud võlgnevuse arvestust (tl 8), arveid nr 83, 137, 142 (tl 11, 22, 23), maksekorraldusi (tl 249) ja raamatupidaja selgitust (tl 41). Kolmas isik on väitnud, et hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada üheselt võlgnevuse suurust. TsMS § 214 lg 2 kohaselt on kolmanda isiku avaldusel ja menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kuna kolmanda isiku seisukoht võlgnevuse suuruse osas on vastolus kostja omaksvõtuga, ei ole kolmanda isiku vastavatel väidetel õiguslikku tähendust ning kohus jätab need tähelepanuta. Hageja loobus kohtuistungil kostjalt viiviste väljamõistmisest. Seega ei analüüsi kohus viiviste kohta esitatud tõendeid: arvete ja viiviste tasumise lepingut (tl 12), arvet nr 139 (tl 9). Kohus peab hageja nõude lahendamiseks analüüsima, kas kostjal on tekkinud kohustus tasuda ühistule võlgnevus, mis tekkis korteri eelmise omaniku ajal. 2 Kuna korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise ajaks 09.09.2003 oli elamus loodud korteriühistu, kuulub kohaldamisele korteriühistuseadus. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega paneb seadus uuele korteriomanikule kohustuse tasuda ühistule ka võlgnevus, mis on jäänud tasumata endise omaniku poolt. Korteriühistul on võimalik pöörduda korteri kõige viimase omaniku poole. Korteri varasematel omanikel on võimalik omavahel selgitada, kelle omandis oleku aja korterile kui suur võlg tekkis. Ühistule ei saa panna kohustust esitada võlgnevuse arvestust eraldi korteri igakordse omaniku kohta ning pöörduda nende kõigi vastu kohtusse. Korteri ostu-müügi leping on sõlmitud kostja ning kolmanda isiku vahel, sellest lepingust ei saa tuleneda hagejale mingeid kohustusi. Kuigi kolmas isik on lepingu sõlmimisel väitnud, et korteril ei lasu võlgnevust, ei võta see hagejalt õigust KÜS § 7 lg 3 alusel võla tasumist nõuda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda võlgnevus 12 913.60 kr. Kohus selgitab kostjale, et tal on õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega kolmanda isiku, korteri eelmise omaniku vastu. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 19.12.
11. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 1400 krooni. Gerty Pau Kohtunik 3