p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja saamata jäänud töötasu arvestust ajavahemikus 01.01.2006.a.- 23.01.2006.a. summas 11 636 krooni 36 senti.
p 2 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud netotöötasu 11 636 krooni 36 senti, koos tulumaksuga 14 888 krooni 88 senti.. 2) rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 12 053 krooni 85 senti Eesti Vabariigi puhkuseseaduse § 26 järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale kasutamata puhkuse eest hüvitist maksnud. Tõendamata on kostja vastuväited selles, et kostja poolt 01.02.2006.a. hageja arvele kantud 96 000 krooni pidi katma kõik hageja nõuded kostja vastu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4 kohaselt kohustub tööandja töötajaga töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel maksma töötajale hüvitust kuue kuu palga ulatuses. Kostja juhatuse 22.11.2005.a. otsusese töölepingu lõpetamine (tl.10) ning hageja ja kostja juhatuse liikme Jxxxx-Pxxxx Lxxxxxxxx vahel 22.02.2006.a. sõlmitud töölepingu lõpetamise kokkuleppe (tl.11) kohaselt lõpetatakse tööleping hagejaga tööandja algatusel alates 23.01.2006.a. ja vastavalt töölepingus kokkulepitule kantakse töölepingu lõpetamise hüvitis kuue kuu töötasu 96 000 krooni hageja arveldusarvele. Nimetatud tõenditest tuleneb üheselt, et tegemist on hüvitisega töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel ega sisalda rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kostja ei ole vaidlustanud hüvitise suuruse arvestust. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse § 26 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest 12 053 krooni 85 senti, koos tulumaksuga 16 072 krooni 22 senti.. 3) hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 15 502 krooni 40 senti
S § 32 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saadaolevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kohus on kindlaks teinud, et töölepingu lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale välja töötasu jaanuarikuus töötatud tööpäevade eest ega hüvitist kasutamata puhkuse eest ja et kostja ei ole lõpparvet kätte saanud käesoleva ajani.
lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise korral maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. 4 Kohus leiab, et kostjal puudusid kaalukad põhjused lõpparve kinnipidamiseks aasta vältel. Asja arutamisel tegi kohus kindlaks, et hageja on peale töölepingu lõpetamist tagastanud kostjale tööandja vara, vaatamata sellele ei ole kostja hagejale lõpparvet välja maksnud.. Kostja vastuväited selles, et hagejale makstud hüvitis 96 000 krooni katab kõik hageja nõuded kostja vastu, ei ole tõendatud kohtuotsuse põhjendava osa p.-2 märgitud põhjendustel. Seega tuleb
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine palk hageja poolt taotletud suuruses 15 502 krooni 40 senti, koos tulumaksuga 20670 krooni 42 senti.. 4) hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest 2 146 krooni 15 senti
lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Tööraamatu kätteandmisena on käsitatav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Tööraamatu kättesaamiseks peab töötaja soovi avaldama. Asja arutamisel tegi kohus kindlaks, et töölepingu lõpetamise päeval 23.jaanuaril 2006 jäi tööraamat hagejale kätte andmata. Hageja seletus selles, et ta nõudis kostjalt tööraamatu kätteandmist 23. jaanuaril 2006 Tallinnas ja hiljem telefoni teel ja meili teel, on tõendamata. Kostja vastuväidete kohaselt sai hageja tööraamatu esimesel nõudmisel. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tema tööraamatut kinni pidas ja seetõttu tuleb hagi tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise 2 146 krooni 15 sendi nõudes jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja on loobunud viivise 1 725 krooni 20 sendi nõudest palga maksmisega viivitamise eest, tuleb TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobumine vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. . Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos tulumaksuga kokku 51 631 krooni 52 senti. TsMS §-de 162 lg 1, lg 2, 163 lg 1 ja 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on käesoleval ajal riigilõiv 3000 krooni, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. /allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.