Tsiviilasi nr 2-05-15001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 25.aprillil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ hagi AS-i vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse sisse nõudmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30.märtsil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja seaduslikud esindajad VD ja JS hageja lepinguline esindaja AM kostja seaduslik esindaja OO kostja lepinguline esindaja AL Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista AS-lt OVS välja OÜ kasuks võlgnevus 580 803.20 (viissada kaheksakümmend tuhat kaheksasada kolm krooni 20 senti) krooni ja kohtukulud kokku 59 040.15 (viiskümmend üheks tuhat nelikümmend krooni 15 senti.) Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud sõlmisid OÜ (alltöövõtjana, edaspidi hageja) ja AS (töövõtjana, edaspidi kostja) töövõtulepingu nr ühiseks ehitustööde teostamiseks objektil (koo lisadega t lk 15-21). Perioodil kuni allkirjastasid pooled kokku tööde üleandmise-vastuvõtuakti (t lk 22-35), milledest 1.-
- alusel vastuvõetud tööd kostja tasus. .akt küll allkirjastati, kuid kostja keeldus sellel näidatud tööde eest tasumast. Akti nr kostja ei allkirjastanud. esitas kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teate koos ühepoolse tasaarvestuse aktiga (t lk 36,37). 2 II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas hageja poolte poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtuakti (edaspidi akti) nr ja akti nr alusel kostjale järjekordsed arved summas vastavalt 365 330.36 krooni ja 173 716.30 krooni, millede tasumisest on kostja aga korduvalt keeldunud ja mis on käesoleva ajani tasumata. Pooltevaheline vaidlus seisneb selles, kas kostjal on õigus ühepoolselt leping lõpetada, summasid kinni pidada ja trahvi osas tasaarvestust teostada. Kostja on aktile nr alla kirjutades hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kostja kirjast nähtub, et kostja peab 113 143.36 krooni garantiina kinni kuni , millega hageja ei nõustu. Kuna kostja poolt pole esitatud kindlustus- või pangagarantii nõuet, puudub kostjal vastavalt lepingule õigus summade kinnipidamise teostamiseks. kostjale edastatud kirjas võttis hageja endalt maha lepingujärgselt teostatud tööde garantiivastutuse, sest vundamendi liivapadi (mille osas teostas töid kostja) vajus 10 cm võrra, mis võis/võib esile kutsuda tellismüüritise lagunemise. Hageja teavitas probleemist ka ehitusjärelevalve esindajat. Kostja kirjadest nähtub, et kostja on nimetatud lepingu ühepoolselt lõpetanud, kuid on enne seda hagejalt vastu võtnud töid kogusummas 1 371.224.00 krooni, millest 5 % on 68 561.20 krooni. Seega on kostjapoolne 113 143.36 krooni kinnipidamine vastuolus nii võlaõigusseaduse (VÕS) kui lepinguga. Kostjapoolne tasaarvestuse teostamine trahvi osas summas 252 187.00 krooni seoses hagejapoolse töövõtutööde tähtaja rikkumisega on samuti alusetu ja vastuolus seadusega, kuna nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, ei saa tasaarvestada. Hageja rikkus tööde tähtaega üksnes seetõttu, et kostja ei andnud hagejale vundamendi betoneerimise alustöid õigel ajal üle. Faktiliselt valati vundament , mis arvestades lepingut ja eeltööde hilinemist teostati hageja poolt ilma tähtaegu rikkumata. Soklikorruse töödega mahajäämisest tuleb aga maha arvata ilmastikutingimuste tõttu veel 7 päeva. Samuti andis kostja hagejale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Ilmselge on ka see, et hageja ei saanud alustada esimese korruse töid ilma soklikorruse lõpetamiseta. Üldkokkuvõttes täitis hageja nimetatud lepingu graafiku ennetamisega. Seega hageja leiab, et kostjal ei olnud õigust ühepoolselt leping lõpetada, summasid kinni pidada ega trahvi osas tasaarvestust teostada. Aktis nr toodud töid kostja hagejale edastatud kirjaga vastu ei võtnud, tuues ettekäändeks ebakvaliteetse töö. Hageja on seisukohal, et kostja väide on alusetu, kuna kostja ei viita kordagi kehtivatele kvaliteedinõuetele ning lepingule mittevastavus ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Samuti on vale kostja kirjas väidetu, et hageja esindaja lahkus objektilt , keeldudes kontrollimast akti nr 8 järgi tööde mahtu ja kvaliteeti. Hageja esindaja püüdis korduvalt kostjaga telefoni teel kontakti leida, et töid üle anda. Seega luges hageja juhindudes VÕS-st tööd akti nr alusel vastuvõetuks ja esitas kostjale vastavasisulise arve. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 597 352.13 krooni, s h viivis 58 305.47 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. kohtule esitatud seisukohas selgitab hageja, et ei ole töökoosoleku protokollis kinnitanud tööde mitteõigeaegset üleandmist. Selline kostja väide on väär. Kostja poolt viidatud ekspertiis ei saa olla sõltumatu, kuna ekspertiisi viis läbi hoone projekteerija. Ekspertiis ise aga ei viidud läbi , kuna nimetatud dokument on allkirjastatud alles ehk samal kuupäeval kui kostja vastas hagile. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud, millal ja mis moel on parandatud vundamendi defekt. suurendas hageja viivise nõuet perioodi kuni eest 235 638.08 krooni võrra. Sisulisel kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindajate seletuste kohaselt andis kostja tööeendi hagejale üle õigeaegselt. Poolte poolt koostatud ehituse töökoosoleku protokollis hageja tunnistas, et vundamendi töörinne anti hagejale üle . esitas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise eelteate, milles oli toodud, et esimene korrus pidi valmima . Kostja leidis, et hageja ei suuda tähtajaks täita lepingulist kohustust ja rikub lepingut tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja hoiatas hagejat ka selle eest, et kohaldab 3 leppetrahvi suuruses kuni 10 % lepingu hinnast ja andis hagejale täiendava tähtaja ( ) lepingu täitmiseks. Tähtajaliselt valmimist takistavatest ilmaoludest teatas hageja kostjale alles peale eelteadet. esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teate ja ühepoolse tasaarvestuse akti, mille kohaselt on leppetrahv 252 187.00 krooni, ülejäänud 113 143.36 krooni pidas kostja kinni lisakulutuste selgumiseni. Tasaarvestus toimus kostjale esitatud arve alusel (365 330.36 krooni). Akti nr alusel üleantavate tööde puuduseid on hageja esindaja tunnistanud, vastates kostjale, millal saavad viidatud puudused kõrvaldatud. Hageja tegemata ja halvasti tehtud tööde ümbertegemine on teostatud OÜ ja OÜ poolt, mille kohta on kostjale esitatud arveid summas 101 975.60 krooni. Samuti ei saa väita, et kostja pole piisavalt täpselt ja hagejale arusaadavalt tööde mittevastavust kirjeldanud. keeldus hageja esindaja tööde kvaliteeti ja mahtu üle vaatamast. Tööde lõpptähtaja edasilükkamise kohta pole kostja hagejalt saanud aga ühtegi taotlust. Vundamendi liivaaluse osas tegi erapooletu ekspertiisi OÜ esindaja. Ekspertiisi kohaselt liivaalune tühimik pole ehitist kahjustanud. Hageja kiri aga ei vabasta teda automaatselt vastutusest, kui defekt ei ole mõjutanud tööd ja on parandatud nii, et see ei mõjuta ka tulevikus hageja tehtud tööd. saatis hageja kostjale ühepoolse tasaarvestuse akti, kus olid välja toodud ka kostjale hageja poolt tekitatud kahju kokku summas 146 285.00 krooni. Tasaarvestuse tulemusena jäi hageja kostjale veel 33 139.25 krooni võlgu. Seega on hageja saanud isegi rohkem kui on tema osa. Kostjal oli hageja suhtes ka varem pretensioone ja mida aeg edasi seda rohkem lepingurikkumisi hageja poolt oli, kuni olukord muutus lõpuks väljakannatamatuks ning kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada soovi jätkata hagejaga koostööd. Eeltoodu alus palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja esindajad oma seisukohtade juurde ja lisasid, et puudub igasugune alus hagejal esitada nõudeid, et kostja pidanuks hageja mittetähtaegseid ja mittekvaliteetseid töid vastu võtma ning nende eest veel lisaks tasu maksma. Kuna puudub alus nõuda kostjalt sisse tööraha akti nr ja ühepoolselt esitatud akti nr 8 alusel, siis sellest tulenevalt puudub alus ka viiviste sissenõudmiseks. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendtaud osaliselt ning tuleb seega ka rahuldada osaliselt.
- Vaidluse lahendamisel lähtub kohus lisaks sõlmitud lepingule kooskõlas selle p-ga 4.1 ka pooltevahelisest kirjavahetusest ja poolte esindajate poolt tööde tegemise käigus allkirjastatud ehituse töökoosolekute protokollidest. Ehitustööde päevikute (t lk 111-116) tõenditena kasutamisel arvestab kohus asjaoluga, et nende koostamisel hageja esindajad ei osalenud ja seega otsest mõju need antud vaidluses pooltevaheliste suhete tõendamisele avaldada ei saa. Ehituse töökoosolekute protokollidest arvestab kohus tõenditena vaid poolte esindajate poolt allkirjastatud protokolle. kuupäeva kandvad protokollid (t lk 90, 91) on esitatud kohtule allkirjastamata kujul ja allkirjad puudusid ka originaalidel. Protokollide puhul ei nõustu kohus hageja esindaja seisukohaga nagu oleks iga järgmine tühistanud eelmise (vt 30.03.2006 kohtuistungi protokoll). Vastavalt lepingu p-le 4.2 leppisid pooled kokku, et juhul, kui poolte õiguste ja kohustuste aluseks olevate dokumentide (p 4.1) vahel on vasturääkivusi, tõlgendatakse neid põhimõttel, et hilisem kokkulepe muudab eelneva, erisäte tühistab üldsätte. Seega saab kõiki allkirjastatud dokumente, sealhulgas protokolle, arvestada täies ulatuses, välja arvatud, kui esinevad vasturääkivused. Ka ei jäta kohus neid arvestamata põhjusel, et osaliselt on neil koosolekutel poolte esindajatena osalenud ja protokollid allkirjastanud isikud, kes ei olnud lepingu p-s 12.1 märgitud vastava poole esindajana. Kohus lähtub põhimõttest, et vastava koosoleku läbiviimise ajal aktsepteeris vastaspool lepingus mittemärgitud isiku volitusi ja kumbki pool kohtumenetluse ajal ei vaidlustanud tema nimel protokolli allkirjastanud isiku volitusi. Hageja, kelle esindaja 4 koosolekute läbiviimise ajal nõustus vastaspoole esindaja volitustega, ei ole hea usu põhimõttest (VÕS § 6) tulenevalt õigustatud hilisemas kohtumenetluses neid enam vaidlustama.
- Vastavalt lepingu p-le 6.4 oli hagejal kohustus teostada tööd ajakohaselt, kinnitades need tööetappide üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Vastavalt lepingu p-le 8.4 oli kostjal kohustus kõik hageja poolt tehtud tööd vastu võtta ettenähtud tähtaegade jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde teostamise perioodil andis hageja üle ja võttis kostja vastu töid kokku 7 akti alusel. Seega on tõendatud, et selles osas pooled oma kohustused täitsid ja kostjal puudub võimalus enda toiminguid, s o valmis tööde vastu võtmisi, vaidlustada. Tõendatud ei ole ühegi akti puhul, et kostja oleks kasutanud lepingu p-st 13.1 tulenenud õigust keelduda akti allkirjastamisest motiveeritult 5 päeva jooksul. Arvestades ka, et tegemist oli tellijaga, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames, oli ta kohustatud vastavalt VÕS §-le 643 töövõtja poolt tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega saab kostja käitumisest tööde tegemise perioodil järeldada vaid üht --- isegi kui poolte vahel olid teatud arusaamatused ja hageja töös teatud puudused/tähtaegadest mittekinnipidamised, vastasid valmistehtud ja üleantud tööd kostja vajadustele, lepingu tingimustele ning kokkulepitud kvaliteedinormidele vähemalt ulatuses, mida oli ehitusel tavalise ülevaatamise puhul võimalik avastada. Kõigi muude puuduste korral tuleb aga lähtuda töövõtugarantii põhimõtetest. Kõik eelnevas lõigus kirja pandu kehtib ka poolte vahel allkirjastatud akti nr 7 (kostja esindaja poolt allkirjastatud ) kohta (t lk 34). Selles väljenduvad tööd olid vahetult peale nende tegemist tellija poolt vastu võetud ja seega muutus vastavalt VÕS § 657 lg-le 4 sellest tulenev tasu nõue sissenõutavaks. Kuigi lepingu lisas 4 oli pooled leppinud kokku kostja poolt hagejale tasutavate maksete graafiku, on vastuvõtuaktide, hageja arvete ja konto väljavõttega tõendatud, et pooled aktsepteerisid lepingu täitmisel praktikat, mille puhul hageja esitas koos vastava üleandmisevastuvõtmise aktiga ka selle alusel tasumisele kuuluva arve. Puudub vaidlus, et ka akti alusel tehtud tööde tasumiseks esitas hageja arve suuruses 365 330.36 krooni (t lk 35), mida aga kostja ei tasunud. Vastavalt lepingu p-le 10.6 pidi kostja teostatud tööde eest tasuma 14 päeva jooksul peale tööde vastuvõtmist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue nimetatud summa ulatuses on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub kostjalt välja mõistmisele.
- Osa hageja nõudest moodustab tasu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr alusel (t lk 39). Sellest nähtub, et nimetatud kuupäeval soovis hageja anda kostjale üle töid kokku 173 716.30 krooni väärtuses ning et kostja esindaja sai akti kätte. Kostja teatest (t lk 40-41) nähtub, et selle akti osas kasutas kostja lepingu p-s 13.1 kokku lepitud õigust keelduda motiveeritult akti allkirjastamisest. Samas ei nõustu kohus asja sisulise uurimise tulemusena kostja seisukohaga nagu oleksid tema vastuväited aktile täies ulatuses tõendatud ja põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus kõiki teates toodud vastuväiteid: akti kohaselt tehtud töö --- müür (plokk, võrk, segu, materjalide kulud, töö), milline moodustas 4% lepingu järgi selle töö mahust; vastuväide --- müüri on tegelikult teostatud vähem, mahaarvamata on kostja poolt tehtud müüritööd, lõpetamata palju I-korruse seinu, tehtud töö ebakvaliteetne; kostja tõendab vastuväidet ehituse töökoosoleku protokolli p-ga 1 (t lk 83, 92). Kohus on seisukohal, et kostja poolt viidatud protokolli punktist nähtub tõepoolest, et seisuga ei olnud I korrus veel lõpetatud ning et seal töötas 2 kostja töölist. Nimetatud asjaolu ei tõenda aga, et ka seisuga oli hageja poolt tehtud vähem töid, kui aktis kirjas. Samuti nähtub aktilt, et akteeritud tööd pididki moodustama vaid 4% samade tööde üldmahust ning et peale seda akti pidigi jääma teha veel 10043=57% kokkulepitud mahust. Ka ei esitanud kostja tõendeid, kui suures ulatuses oli hageja poolt akteeritud kostja tööliste tehtud tööd. Asjaolu, et kostja töölised seal töötasid, on eelpool viidatud protokolliga tõendatud, kui kas ja kui, siis millises konkreetses ulatuses akteeris hageja nende tööd oma tööna, ei ole tõendatud. Seega puudub kohtul alus lugeda selles ulatuses töid mittetehtuks ja kostja poolt akti allkirjastamisest keeldumist põhjendatuks. 5 akti kohaselt tehtud töö --- müüri täisbetoneerimine (betoon, armatuur, materjalide kulud, töö); vastuväide --- soklikorruse ja I korruse osaliselt betoneerimata, kõik betoonipritsmetega, samuti keldrikorruse lagi, sokli soojustus rikutud betooniga; kostja soovis tõendada vastuväidet betoonipritsmete kohta protokolliga (t lk 90, 91), kuid otsuse punktis nr 1 põhjendas kohus, miks ta nimetatud protokolli asjas tõendina arvesse ei võta. Kostja viited hageja esindaja poolt protokolli p-s 2 puuduste olemasoluga nõustumisele ja seinte määrdumisele vastavalt protokolli p-le 3 (t lk 88) aga ei tõenda nende puuduste olemasolu veel seisuga . Kostja ei ole vastavasisulisi tõendeid esitanud. Küll aga nähtub kostja poolt esitatud projekteerija arvamusest, et seisuga 05.05.2005 oli hoone kelder ehitatud c seintega ja oli täis betoneeritud. Akti alusel moodustasid konkreetsed betoneerimistööd 5% üldmahust ja teha jäi veel 57%. akti kohaselt tehtud töö --- vahelaepaneelide montaaž; vastuväide --- montaaž on tegemata, paigaldatud ainult pooled ja needki valesti, lõhutud 2 I-korruse vahepaneeli, keldri- ja I-korruse vahepaneelide paigaldamisel on lõhutud paneeliservi, mis nõuavad täiendavat viimistlemist; kostja esitas vastuväite tõendamiseks protokolli (t lk 92), mille p-s 6 hageja esindajad nõustusid, et 2 tükki oli tõepoolest lõhutud ning et nende maksumus arvestatakse järgmisest aktist maha. Tõendeid, kust nähtuks vastav maksumus, kohtule ei esitatud. Tõendeid, kust nähtuks montaaži vähemtegemise ja/või paneeliservade lõhkumine, ei esitatud. Seega ka selles osas jäid kostja vastuväited tõendamata, välja arvatud paneelide lõhkumine, aga selles osas tõendamata maksumus, mida maha arvata. Vastavalt aktile tehti seega 20% vastavast montaažitööst ja teha jäi veel 60% kokkulepitud mahust. akti kohaselt tehtud töö --- raudbetoonmonoliitne sein, välistrepp, postid; vastuväide --välistrepi seinad ebakvaliteetsed ja vajavad väga kallist remonti või täielikku mahalammutamist, sisetrepi ankrupoldid valesti paigaldatud, sillused loodist väljas. Kostja ei esitanud tõendeid, millised tõendaksid nimetatud vastuväiteid. Seega puudub kohtul alus lugeda neid vastuväiteid põhjendatuteks. akti kohaselt --- kraana (montaaž, materjalide tõstmine); vastuväide --- kraanaga seotud töid on teostatud alla 1/3 töödemahust ja seoses sellega ei saa aktsepteerida aktis esitatud mahtusid. Kostja seisukohast (t lk 83) saab kohus aru selliselt, et kuna lepingu eesmärgiks oli tööde teostamine 100% ulatuses, siis vähemas mahus teostamist ei tasustata. Selline seisukoht jääb kohtule arusaamatuks. Aktist nähtub, et akteeritud mahud moodustasid tõepoolest vaid osa kogumahust, kuid lepingumahud ei olnud ju veel saavutatud. Seega on loogiline, et ka kraanatööde osas ei saanud akteerida 100%. asjakohased ei olnud kostja kirjas sisalduvad viited objekti koristamisele, kuna sellise tööd aktiga nr 8 üle anda ei soovitud. Eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 638 alusel tuleb lugeda kostja poolt aktis nr 8 märgitud tööd vastuvõetuks ja ka nende eest tasunõue sissenõutavaks muutunuks VÕS § 637 lg 4 mõttes. Tehtud tööde eest peab aga tegija tasu saama.
- Seoses eelnevalt tõendamist leidnud hageja nõude põhjendatusega põhivõla osas, on põhjendatud ka tema nõue viivise osas. Vastavalt lepingu p-le 12.5 oli poolte vahel lepitud kokku viivise määraks 0,25% päevast tasumata summalt. Viivise aritmeetilisele arvestusele kostja vastu ei vaielnud.
- Kostja on esitanud tõendamaks hageja poolt ebakvaliteetsete tööde tegemist OÜ arved ja OÜ arve-saatelehe (t lk 94, 98-103), kust peaks nähtuma nimetatud äriühingute poolt hageja töö ümber tegemine. Kohus ei nõustu kostja positsiooniga ja seda järgmistel põhjustel: 1) nimetatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oli tõepoolest ja nimelt hageja poolt eelnevalt tehtud ebakvaliteetse tööga, ainult tööde nimetused sellist seost ei tõenda; 2) isegi juhul, kui oletada, et see võis olla hageja poolt tehtud ja kostja poolt vastuvõtmata töö (või vastuvõetud töö, milles puudused ilmnesid hiljem), ei käitunud kostja vastavalt lepingus kokkulepitule ja VÕS-s 6 sätestatule. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Sama sätte lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Lepingu pdes 11.2 ja 11.3 olid pooled kokku leppinud, et garantiiajal ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamist peab alustama töövõtja 5 päeva jooksul peale vastavasisulise teate saamist ning tähtaegse kõrvaldamisega mittealustamise korral on töövõtjal õigus ilmsiks tulnud puudused ise või kolmandaid isikuid kaasates kõrvaldada. Antud asja ei ole tõendatud, et kostja oleks esitanud hagejale VÕS-i §-st 646 nähtuva nõudekirja ning et hageja oleks õigustamatult tööde tegemisest keeldunud, mis olekski andnud kostjale õiguse väidetavad puudused kolmandate isikute abiga kõrvaldada.
- Otsuse punktis 3 toodud põhjendustel ei nõustu kohus kostja seisukohaga nagu oleks tal olnud õigus tasaarvestada summas 146 285.60 krooni. Kostja on tasaarvestatava nõude õigusliku alusena esitanud VÕS § 115 lg
- Nimetatud sätte kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja on lähtunud VÕS-s sätestatud kohustuse rikkumise üldsätetest. Samas töövõttu reguleerivad VÕS-i 36.peatüki sätted, millised seavad töövõtja töö ümbertegemisest tuleneva kahju hüvitamisele aga otsuse p-s 3 käsitletud tingimused.
- Vastavalt lepingu p-le 9.3 olid pooled leppinud kokku tingimused, milliste esinemisel oli töövõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada. Muuhulgas asjaolud, kui töövõtja on jooksvast graafikust maas kuni 14 päeva või esinevad muud asjaolud, mis viitavad sellele, et töövõtja ei suuda täita lepingulisi kohustusi. Vastavalt lepingu ülesütlemise eelteatele (t lk 51) ja ülesütlemise teatele (t lk 36) oli kostja poolt leping üles öeldud põhjusel, et tellija jaoks oli ilmne, et töövõtja ei jõua lepingujärgseid töid valmis tähtaegselt, s o 07.maiks
- Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingu täitmine ei toimunud vastavalt lepingus kokkulepitud tähtaegadele, kuid leiab, et tegemist ei ole temapoolse süüga. Kohus, analüüsinud esitatud tõendeid, leiab, et kostja väited lepingu lõpetamise aluste osas on põhjendatud. Hageja ise teatas kostjale kirjaga (t lk 55), et tööde lõpptähtaeg lükkub edasi kuni , tuues põhjuseks ilmastiku veebruaris ja märtsis ning hilisema vundamendi valamise. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ilmastikust tingitud tähtaja edasilükkamisest teatamist enam kui 1 kuu peale selle asjaolu ilmnemist (t lk 56) ei saa lugeda viivitamatuks teatamiseks lepingu p 6.8 mõttes ja seega oli hageja lepingut rikkunud. Lepingu lõpetamine ei vabasta aga tasumist tehtud töö eest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostja poolt tasaarvestuse teostamine lepingu p-s 9.3 kokkulepitud 10% ulatuses lepinguhinnast, s o vastavalt lepingu p-le 10.3 252 187.00 krooni.
- Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks tal olnud õigus lepingu p 9.2 alusel pidada kinni hagejale välja maksmisele kuuluvaid summasid 5% ulatuses lepingusummast. Nimetatud punktis leppisid pooled kokku, et töövõtjal on õigus nõuda alltöövõtjalt tagasivõetamatut panga või kindlustuse garantiid 5% lepingulise summa ulatuses lepingu alusel teostatud tööde garantiiperioodiks, hiljemalt lõppakti allkirjastamisest. Kui alltöövõtja ei anna nimetatud tagatist, on töövõtjal õigus pidada kinni nimetatud 5% kuni garantiiaja lõpuni. Antud asja ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks üldse hagejalt nõudnud panga või kindlustuse garantii esitamist. Seega ei olnud tal ka õigus rakendada selle mitteesitamisega seotud sanktsiooni. Nimetatud kinnipeetud summa ulatuses ei ole kostjal õigus hagejale tasumisele kuuluvaid summasid tasaarvestada.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 7 põhivõlgnevus 539 046.66 krooni ja viivisvõlgnevus 235 638.08 krooni, millest kuulub tasaarvestamisele kostja õigustatud nõue hageja vastu suuruses 252 187.00 krooni. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele suuruses 580 803.21 krooni.
- Otsuses analüüsimata poolte seisukohad ja tõendid kohtu arvates asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need käiguta.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagi osalisel rahuldamisel kuuluvad TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele ka hageja kohtukulud, s o antud asjas riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (30 000.00 krooni) ja tasu õigusabi eest 5% välja mõistetud summast (29 040.16 krooni). Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok