← Eesti

2-04-68/4

Harju Maakohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-68 (nr. kuni 01.01.2006.a. 2/230- 674/04) Otsuse kuupäev 12.mai 2006.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi VP`i hagi AS ja AS (pankrotis; ) vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.mai 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja VP Hageja esindaja advokaat AL Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada VP`i nõuet AS pankrotimenetluses summas 300 000 rahuldamisjärgu nõudena. (pankrotis) krooni teise Välja mõista AS-ilt (pankrotis) VP`i kasuks 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni kohtukulude katteks. Välja mõista AS-ilt VP`i kasuks 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni kohtukulude katteks. Välja mõista AS-ilt (pankrotis) riigituludesse 1559,65 (üks tuhat viissada viiskümmend üheksa krooni ja 65 senti) krooni. Välja mõista AS-ilt riigituludesse 1559,65 (üks tuhat viissada viiskümmend üheksa krooni ja 65 senti) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt kuulutati .a. Tallinna Linnakohtu otsusega välja AS pankrot. .a. toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Hageja võlanõue jäi kaitsmata täies ulatuses. Võlanõue on seaduslik ja tuleneb hageja ja AS vahel sõlmitud kirjalikust laenulepingust. .a. anti kostjale üle 157 500 krooni. Osa võetud laenust s.o. 7500 krooni tagastas laenaja hagejale õigeaegselt. Võla olemasolu ja suurust on kirjalikult .a. tunnistanud ka AS . Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt laenulepingus sätestatud viivise määrale 0,5% 355 500 krooni. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 505 500 krooni esimese järjekohaga. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja AS (pankrotis) palub vähendada võlanõude leppetrahvi mõistliku suuruseni ja kogu võlanõude lõpliku suuruse määramisel arvestada pandieseme väärtust. Vastuväidete kohaselt on hageja arvestatud leppetrahv 355 500 ülemäära suur arvestades, et põhivõlg on 150 000 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitu laenulepingu tagatiseks vara 900 paadi maatriks. Vara jäeti kostja valdusesse. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt on tegemist pandilepinguga, millest ei selgu, mida pooled pandi seadmisel silmas pidasid. Pankrotihalduri kasutada olevate dokumentide järgi on kostja varadele seatud kommertspandileping AS kasuks .a. Pankrotihaldur on seisukohal, et hageja kostja vahel sõlmitud pandileping on tühine ja seega puudub hagejal õigus nõude rahuldamiseks panditud vara arvelt ja nõude tunnustamise õigus esimeses rahuldamisjärgus. Kostja AS vaidleb kirjaliku vastuse kohaselt vastu nõude rahuldamisjärgu ning viiviste suuruse osas. Kostja on seisukohal, et kuna pandieseme valdust vastavalt lepingu p-le 1.6 hagejale üle ei antud, siis pandiõigust ei tekkinud. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele teises järgus. AS põhivõla suurus hageja ees on hagiavalduse kohaselt 150 000 krooni. Hageja nõuab viiviseid 355 500 krooni. Kostja leiab et põhjendatud ei ole hageja nõue viiviste osas, mis ületab põhivõla suurust. Kostja leiab, et viivist tuleks vähendada põhivõla suuruseni. Täiendavalt leiab kostja, et hageja on ebaõigesti arvestanud viiviseid ka peale võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ja tunnustada hageja nõuet pankrotimenetluses summas 300 000 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tema esindaja seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud .a. kohtuotsuse (tlk 8) kohaselt kuulutati välja AS pankrot. AS võlausaldajate nõuete kaitsmise protokolli (tlk 9-12) kohaselt jäi hageja nõue ja rahuldamisjärk tunnustamata. Nõudele vaidlesid vastu kostjad. Asja materjalidele lisatud laenulepingu (tlk 16-17; tõlge tlk 58-60) kohaselt leppisid hageja ja AS .a. p 1.

  1. kokku, et hageja annab AS-ile laenu 157 500 krooni ning laenuvõtja kohustub laenu tagastama 1 kuu jooksul kuni .a., p.1.
  2. kohaselt punktis 1 nimetatud laenusumma tasumatajätmisel punktis 1.1.
  3. sätestatud tähtajaks maksab laenuvõtja laenuandjale trahvi 0,5 % ulatuses laenusummast iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni laenu täieliku tagastamiseni. Asjas puudub vaidlus, et AS tagastas hagejale laenusummast 7 500 krooni ning AS põhivõlg hageja ees moodustab 150 000 krooni. Kuna AS laenu kogusummas õigeaegselt ei tagastanud, siis on hageja arvestanud viiviseid 355 500 krooni (tlk 14). 2 Alates .a. kuni .a. kehtinud Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades asjaolusid, et kostjad on nõudnud viivise vähendamist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada hagejal, samas nähtub asja materjalidest, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu nõuetekohasest täitmatajätmisest tekkinud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhivõlg, siis leiab kohus, et kostjate viiviste vähendamise taotlus on põhjendatud. Samas leiab kohus, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla põhivõla suuruse kuna kostjad ei ole tõendanud, et viivis põhivõla suuruses on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole AS poolt raha maksmise kohustuse viivitamisest põhivõla määras kahju saanud. Seega on põhjendatud viiviste nõue põhivõla s.o. 150 000 krooni suuruses. .a. sõlmitud lepinguga leppisid hageja ja AS p. 1.
  4. kohaselt kokku, et laenu tagastamiskohustuse kohase täitmise tagamiseks käesoleva lepingu punktis 1.
  5. sätestatud tähtajaks pandib laenuvõtja järgmise vara: paadimatriits
  6. Tagatise seadmiseks sõlmitud pandileping on käesoleva lepingu lisaks nr 1 (tlk 18) ja jõustub käesoleva lepingu allkirjastamise hetkest. Asjas puudub vaidlus, et panditud vara jäi pantija valdusesse. Asja materjalidele lisatud kommertspandi seadmise lepingu (tlk 31-33) leppisid AS ja AS .a. kokku kommertspandi seadmises ning pandi esemeks on lepingu p. 1.
  7. kohaselt kogu pantija vallasvara, mis kuulub pantijale pandikande tegemise ajal või mille pantija omandab pärast pandikande tegemist, välja arvatud kommertspandiseaduse § 2 lg 3 nimetatud vara. Asjas puudub vaidlus, et .a. lepingus hageja ja AS kommertspandilepingut ei sõlmitud, sõlmiti käsipandileping. Käsipandilepingu sõlmimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 281 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (käsipant). AÕS § 282 lg 1 kohaselt käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Kuna hageja ja AS vahel sõlmitud lepingu ja selle lisa 1 kohaselt pandieseme valdust pandipidajale üle ei antud, siis leiab kohus, et pandiõigust ei tekkinud. Kohus osutab, et pandiõiguse üldpõhimõtete kohaselt on pandiõigus avalik ning seetõttu peab pandiõigus olema väliselt arusaadav. Seetõttu sätestab AÕS § 282, et käsipant tekib asja valduse üleandmisega. Kohus osutab, et ka käesoleval ajal kehtiva asjaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt ei ole võimalik pandieseme jäämine käsipandi korral pantija valdusesse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited, mille kohaselt tekkis pandiõigus, sest pandipidajale jäi kaudne valdus, ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1ja p 2 kohaselt kuuluvad esimesse rahuldamisjärku pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, teise rahuldamisjärku muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõuet AS pankrotimenetluses tuleb tunnustada 300 000 krooni ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena. 3 Hageja on hagiavalduse esitamisel .a. tasunud riigilõivu 80 krooni. Hageja on oma esindajale tasunud .a. maksekorralduse ja .a. kviitungi järgi 7080 krooni. Hageja on kandnud kulusid lepingu tõlkimiseks summas 1000 krooni. Arvestades asja keerukust ja mahtu, asjaolusid, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagejale osutas menetluses õigusabi ka vandeadvokaat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras, leiab kohus, et põhjendatud on mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud summas 1700 krooni. Kuna .a. määruse alusel osutas hagejale riigi õigusabi korras kohustuseta tasuda riigiõigusabi tasu, siis arvestades asjaolu, et riigiõigusabi osutanud advokaadile tuleb tasuda 3119,33 krooni, siis tuleb mõlemalt kostjalt riigituludesse välja mõista 1559,65 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.