sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. 5. Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus jätab
Küll saab määruskaebuse
lg 8 alusel esitada määruse peale, millega halduskohus
lg-le 3 tuginedes kaebuse tagastab põhjendusega, et kaebuse puudused on tähtaja jooksul jäänud kõrvaldamata. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus kaebuse käiguta jätmise määrus võiks takistada asja edasist menetlust. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et riigilõivu tasumisest 2
lg 1 kohaselt lähtutakse määruskaebuse menetlemisel halduskohtus ja selle kontrollimisel ringkonnakohtus tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 663 lg 1 kohaselt kontrollib maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Eeltoodud sätete alusel jätab ringkonnakohus läbi vaatamata O.B määruskaebuse selles osas, mis on esitatud halduskohtu määruse peale selles osas, millega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Läbivaatamisele kuulub määruskaebus aga osas, millega jäeti rahuldamata taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on
II 7.
lg 1 kohaselt võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Riigilõivu tasumisest vabastamise võimaluse eesmärgiks on tagada, et isiku olulised õigused ei jääks maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on aga, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Riigilõivuseaduse § 37 lg-s 91 kaebuselt tasutava riigilõivu suuruse sõltuvusse seadmine kaebuses taotletud kahjuhüvitise summast peab tagama selle, et kohtule ei esitataks kahju hüvitamise kaebustes ülepaisutatud suuruses hüvitisenõudeid. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kahju hüvitamise kaebuses taotletava hüvitisesumma suuruse tõttu käib riigilõivuseaduse § 37 lg-s 91 sätestatud suuruses riigilõivu tasumine kaebuse esitajale ilmselt üle jõu. Kui kaebuses taotletav hüvitisesumma on ilmselgelt üle paisutatud, pole põhjust arvata, et selliselt summalt seaduse kohaselt tasumisele kuuluvas suuruses riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise tõttu jääks kaebuse esitaja olulised õigused kaitseta. Juhtumil, kui kaebuses taotletud hüvitise summa on ilmselgelt ülepaisutatud, on maksejõuetuse põhjendusega esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel põhjendatud kontrollida, kas kaebuse esitaja majanduslik seisund lubaks tal tasuda riigilõivu kahjuhüvitise summalt, mis kohtu hinnangul võib maksimaalselt olla põhjendatud kaebuses esile toodud asjaolusid arvestades. Kui see nõnda on, pole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. 8. Käesoleval juhul on kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse jätnud põhjendatult rahuldamata. Kaebuses moraalse kahju tekkimise põhjusena kirjeldatud asjaolud ei saa põhjendada sellises ulatuses moraalse kahju hüvitise väljamõistmist (52 000 või 52 000 000 krooni). Kaebuse esitaja ei ole vaatamata halduskohtu 10.10.2006 määruses viidatule selgitanud, milles täpsemalt seisneb moraalne kahju. Viimatinimetatud määrus on kaebuse 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.