lg 1 ettenähtud viisil hagi alust muutnud, seega saab lähtuda algselt esitatud kolmest artiklist. Üheski kolmest artiklist pole hageja nime mainitud. L Š vastus R V arupärimisele sattus ajakirjanduse kätte. Esimese artikli sellest avaldas ajaleht . a avaldas alles AS artikli, millele eelnes vähemalt neli sündmust. Sellepärast ei saa hageja haigestumises ka kostjat süüdistada. Isegi kui moraalne kahju eksisteeriks ei ole selle suurust tõendatud. Väärikus ei ole kaitstav, ainult au on kaitstav. Hageja on seisukohal, et ümber tuleb lükata faktiväited selle kohta, et maksumaksja raha integreeriti korruptsiooniga, komisjonid olid koostatud poliitikutest ja raha läks vene poliitikutele. Hageja esindaja seletuse kohaselt avaldas kostja materjale, mida polnud kontrollinud ja avaldas valeinformatsiooni. Selle info põhjal alustati sisejuurdlust ja alustati kriminaalmenetlust. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et GP on füüsilisest isikust ettevõtja, ajavahemikul . a kuni . a T t - ja i juhataja. TL korraldusega . a nr GP vabastati juhataja ametikohalt seoses teenistuskohuste süülise täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise ning vääritu teo eest, mis diskrediteerib linnaametnikku, ametiasutust ja linnavalitsust (tl 76-79). Riigikohtu . a otsusega tunnistati TL. a korraldus õigusvastaseks ja loeti GP teenistusest vabastatuks tema enda algatusel (tl 109-114). . a alustati GP suhtes kriminaalmenetlust (tl 138). TL. a otsusega nr mõisteti GP süüdistuses KrK § 161 järgi õigeks. Hagiavalduse kohaselt teotas Äripäev korduvalt GP au ja väärikust kirjutistes, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. Kohtule on esitatud ajalehes AS. a avaldatud artikkel pealkirjaga a artikkel pealkirjaga ja . a artikkel pealkirjaga Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on põhiseaduse (PS) §-s 17 sätestatud, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kuni . a kehtinud TsÜS § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu 4 korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Kohus nõustub hagejaga selles, et juhataja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Riigikohus on oma . a. lahendis leidnud, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Kostja kohtule esitatud vastuväites hagi ei tunnista põhjusel, et (kuni . a kehtinud)
lg 1 alusel on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja saab kohtulikult kaitsta üksnes oma rikutud õigusi, mitte teiste isikute rikutud õigusi. Kohtule . a esitatud seisukohtades leiab hageja, et artiklites on nimetatud konkreetne TL amet, mida hageja juhtis ja juhatajana kandis vastutust ameti tegevuse eest. Ameti töö oli T elanikele hästi teada ning seoses sellega oli teada, kes juhib ametit. Kuigi hageja nime artiklites ei mainita, oli üldsusele teada, et ameti juhiks oli hageja (tl 70). Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule ajalehes AS ilmunud artiklid, samas kinnitanud eelistungil et tugineb neljale artiklile. Kohus nõustub kostja esindajaga, et hageja esitas . a hagiavalduse täienduse, kuid täiendus sisaldas nõudena kohustada kostjat ümber lükkama tõele mittevastavad andmed. Kohtuistungil täpsustas hageja, et ümber tuleb lükata faktiväited selle kohta, et maksumaksja raha integreeriti korruptsiooniga, komisjonid olid koostatud poliitikutest ja raha läks vene poliitikutele. . a artiklis mainitakse hageja nime, kuid kohus nõustub kostjaga selles, et hagivaldust ei ole seoses . a artikliga muudetud. Samuti ei ole hageja viidanud, mis teotab tema au ja tekitab talle mittevaralist kahju . a artiklis. Kohus tutvunud artiklitega nõustub kostjaga selles, et hageja nime neis ei mainita, samuti ei mainita hageja ametikohta. Kohtu arvates ei saa artiklite põhjal järeldada ka seda, et hageja muu seose kaudu kuulus puudutatud isikute gruppi. Artiklites on viidatud, et projekte hindavad linnavalitsuse poolt moodustatud komisjonid, nemad otsustavad selle üle millist projekti rahastatakse. Hageja komisjonidesse ei kuulunud, nende töös ei osalenud. Asjaolu, et hageja allkirjastas käskkirja, mis oli väljamakse aluseks, artiklist ei selgu ja ühtki hagejale suunatud etteheidet artiklites ei sisaldu. Kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohtu otsus ) on juba varasemalt asunud seisukohale, et juriidilise isiku töötajat ja juriidilist isikut samastada ei saa ning juriidilise 5 isiku kohta meediaväljaandes toodu ei saa teotada töötaja au ja head nime. Kohus nõustub selle seisukohaga. Hageja leiab, et tegelikkusele ei vasta a artiklis selle artikli pealkiri. Ühtegi tõendit pole selle kohta, et vene politikud oleks saanud ametilt mingisuguseid rahasummasid. Vale on samuti see, et ameti tegevuseks ettenähtud 10,5 miljonist kroonist umbes pool või üle nelja mijoni krooni sattus EÜRPga otseselt või kaudselt seotud mittetulundusühingutesse. Artikkel sisaldab tabelit näidetega. Saadikuteks ei ole valitud VV ja AS, JB pole kunagi olnud EÜRP liige, seos ÜRP juhatusega ei ole millegagi tõendatud, seos ÜRP juhatusega on väljamõeldis. Amet pole kunagi toetanud jalgpalli harrastamist. Raha eraldati laste suvelaagri projektile. Vastutus raha mittesihipärase kasutamise eest ameti lasub ainsal krediidi käsutajal – ameti jhil ehk hagejal. Seega on tegu otseselt vale süüdistusega hageja suhtes, mis riivab au ja head nime (tl 71). Hageja leiab, et tegelikkusele ei vasta . a artiklis väide, et kaudu rahastati eesti vene poliitikat umbes 5 miljoni krooni ulatuses. Kriminaalmenetluses tuvastati raha mittesihipärase kasutamise süüdistuse alusetus. Ka polnud rahad eraldatud eelarves vaid narkomaania ja AIDS-i ning kuritegevuse ennetamiseks. Vale on ajalehe väide raha jagamisest parteilise kuuluvuse alusel, mis on tõendatud kriminaalmenetluses. (tl 71). Korduv süüdstus raha mittesihipärases kasutamises sisaldub artikli alapealkirjas: “, see teotab hageja au ja head nime (tl 72). Otsene vale on see, et komisjonid koosnesid poliitikutest. Komisjonide moodustamise aluseks oli asjatundlikkus. Kriminaalmenetluses leidis tõendamist, et projektiga seotud komisjoni liige raha eraldamise otsustamisel ei osalenud. Vale on väide, et kavandab järgmisteks aastateks S toetust 350 000 krooni. Tegelikkuses kavandatakse eelarvet üheks aastaks ja eelarves ei olnud ettenähtud toetust AS. Sama kordub ka KH suhtes, keda väidetavalt toetati 135 000 krooni ulatuses. Ajalehe väitel puuduvad enamikul loetletud MTÜ-dest kontaktandmed kas hoopis või on nad registreeritud korteritesse, mille telefonid ei vasta. Hageja väitel on see vale, kuna projektdokumentatsiooni esitamisel esitasid kõik MTÜ-d ka äriregistri B-kaardi väljatrüki. Selliste väidete eesmärgiks on ainult soov heita varju ameti ja selle juhataja tegevusele. (tl 72). Hageja leiab, et . a artikli pealkiri on juba kategoorilises vormis kui vaieldamatu fakt ning ka tekstis kasutatakse väljendit mitte tingivas, vaid jaatavas kõneviisis. Tekstis kinnitatakse veel kor, et need korruptiivsed rahaeraldised olid ja JM umbusaldamise eest.“ Seega süüdistatakse hagejat kui ainsat krediidikäsutajat riigivastase kuriteo sooritamises. Nimelt see süüdistus sai aluseks hageja suhtes algatatud kriminaalasja üleandmiseks MK. tellitud ega ka kohtulik uurimine ei avastanud ühtegi raamatupidamisseaduse või finantsdistsipliini rikkumist, milleks oleks eelarveliste vahendite eraldamine füüsilisele isikule. (tl 72). EV põhiseaduse § 45 alusel on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 p 1 sätestab, et sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjaniku sõnavabaduse põhimõte on demokraatliku ühiskonnakorralduse vältimatu tagatis ning seeläbi üks olulisemaid väärtusi. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjadusvabaduse piiranguna. Hageja hinnangul ei vasta tegelikkusele, et maksumaksja raha integreeriti korruptsiooniga, komisjonid olid koostatud poliitikutest ja raha läks vene poliitikutele ja palub need andmed ümber lükata (tl 178). Kostja vastuväite kohaselt tugines kostja oma artiklites LŠ vastusele RV arupärimisele. Hageja nõustus kohtuistungil asjaoluga, et TL esimees RV esitas . a arupärimise LŠ le, L Š andis arupärimisele vastuse . a kokku 24 leheküljel ning TL aseesimees S I esitas . a T L järelepärimise. Seega osutus kohtumenetluse käiguks vääraks hageja väide, et AS kirjutistes 6 sisalduvad süüdistused on kostja enda väljamõeldis (tl 136) ja just hageja vastu suunatud laimukampaania (tl 5, 137), mille kostja algatas . a. Kuna L Š ei ole käesoleva menetluse osaline, ei analüüsi kohus kas kostja kajastas L Š ’i vastust RV arupärimisele objektiivselt. Kohus tutvunud artiklitega nõustub kostja esindajaga selles, et artikleid ei saa vaadelda hageja süüdistamisena, vaid pigem käsitlevad need mittetulundusühingute rahastamisega seonduvaid kitsaskohti. Kohtu arvates tuleb eristada, kas artikkel annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majandusalases või sotsiaalses küsimuses, või peab silmas eranditult oma huvisid. Asjaolu, et hageja mõisteti temale kriminaalmenetluses esitatud süüdistuses õigeks (tl 108) ning Riigikohus tunnistas . a (tl 109) hageja teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks, ei anna automaatselt alust väita, et eelarvest toetuste andmine oli läbipaistev ja ajalehel AS ei olnud põhjust probleemi puudutada. TL eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord võeti TL poolt vastu alles . a, seega võis eelnevat olukorda toetuste andmisel pidada läbipaistmatuks (tl 160) ja avalikkuse informeerimine sellisel juhul on õigustatud ning seda ei saa pidada hageja vastaseks laimukampaaniaks. Hageja hinnangul on kostja rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi reeglit, et kriitiliste materjalide avaldamisel süüdistavale ja süüdistatavale osapoolele peab andma võrdse sõnaõiguse. Kostja vastuväite kohaselt hagejat artiklis ei mainitud, seetõttu hageja poole ei pöördutud. Kohtu arvates on artiklitest selgesti nähtav, kelle vahel toimub diskussioon ja kohus on juba eelnevalt märkinud, et põhiliselt puudutavad artiklid moodustatud komisjone ning komisjonide liikmed on saanud oma seisukohti avaldada. Kostja ei ole hageja suhtes ajakirjanduseetika koodeksi eelpool nimetatud reeglit rikkunud. Kohtule esitatud hageja haigusloo väljavõtte kohaselt on hagejal alates . a diagnoositud kõrgvererõhu tõbi (tl 8) ning pensioniameti tõendi (tl 10) kohaselt on hagejale määratud alates . a töövõimetuspension 80 % töövõime kaotuse tõttu. Hageja hinnangul on see kostja poolt avaldatud artiklite tulemus (tl 5, 137). Kohtu arvates ei riku artiklid hageja isiklikke õigusi, seega ei ole hagejal tekkinud moraalset kahju, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Kostja ei ole avaldanud hageja au teotavaid andmeid, seega ei ole kohtul alust rahuldada hageja nõuet au teotavate andmete ümberlükkamiseks. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli TL. a määrusega osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kooskõlas kuni kehtinud
§-ga 64 lg 2 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 6 000 krooni riigituludesse.
lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 10 000 krooni.
lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 92.40 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.