HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-17693 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-24416/05) Otsuse kuupäev ja koht 27.juuni 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu AS hagi SV`i vastu 19 530 krooni nõudes Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev 06.juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja KK Kostja SV Kostja esindaja L-IA Resolutsioon Hagi rahuldada Mõista välja SV`ilt AS kasuks 21 300 (kakskümmend üks tuhat kolmsada) krooni. Välja mõista SV`ilt riigituludesse riigilõiv summas 1400 (üks tuhat nelisada) krooni. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ning selgitus mille eest nimetatud summa tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt toimus .a. tänaval liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekitati varaline kahju PT`ile. TPP .a. otsuse kohaselt põhjustati liiklusõnnetus kostja poolt sõidukiga , registreerimismärgiga . Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuslepinguga. Hageja käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju. .a. kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja kannatanule tekitatud kahju kokku 18 290 krooni. Õnnetusjuhtumi käsitlemisel tehtud kulutused moodustavad 1 247 krooni. Kuna kostja juhtis sõidukit palub hageja kostjalt välja mõista regressi korras 19 530 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus, et peab hüvitama piirdeaia paranduse. Kostja hinnangul on tema poolt tekitatud kahju umbes 2000 krooni. Hageja nõue ei vasta reaalsele kahju summale. Kuna hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud, kuid puuduvad andmed, et sündmuskohal käis kindlustusandja esindaja kes oleks ära määranud tekitatud kahju suuruse ja puuduvad ka andmed mida kostja konkreetselt kahjustas, leiab kostja, et hageja nõue on ebamõistlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära kostja ning poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud liiklusõnnetuse akti ja väärteo otsuse (tlk 20-22) kohaselt juhtis kostja .a. mootorsõidukit , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise tunnistust ning sõitis teelt välja vastu aeda ja tekitas varalise kahju aia omanikule K-PT`ile. Puudub vaidlus, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Poolte vahel on vaidlus tekitatud kahju suuruse üle. LKS § 47 lg 3 järgi seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad ka võlaõigusseaduse
- peatüki sätted (VÕS §-d 127135). Need sätted on üldsätetena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse suhtes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud Varakahju suurust hinnatakse LKS § 47 lg-st 2 tulenevalt kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Asja materjalidele lisatud kahjujuhtumi kirjelduse (tlk 14) kohaselt kirjeldab kannatanu PT, et .a. toimunud liiklusõnnetuses sõideti maha krundi lippidest piirdeaed 10 m ulatuses ja purunenud on kaks betoonist posti ning üks post on mõranenud. Asja materjalidele lisatud fotodelt (tlk 16) nähtub, et liiklusõnnetuses purunes aed osaliselt täielikult koos aeda hoidvate betoonpostidega. Seetõttu leiab kohus, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vaidlusaluseks kahjuks on purunenud aia taastamiskulud. Kuna vaidlus puudub selles, et kaks aiaposti liiklusõnnetuse tagajärjel purunesid täielikult ja asjas on kannatanu kahjujuhtumi kirjeldusega (tlk 14) ja OÜ hinnapakkumisega (tlk 11) tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel oli vaja välja vahetada ka kolmas post, siis leiab kohus, et kostja vastuväited kolmanda posti 2 paigaldamise vajaduse puudumise kohta on paljasõnalised. Asja materjalidele lisatud eriteadmisi omava isiku arvamusest nähtub, et ehitatud aia ülevaatusel selgus, et paigaldatud ongi kolm raudbetoonposti. Kannatanu kahjujuhtumi kirjeldusest (tlk 14) nähtub, et liiklusõnnetuses purunes piirdeaed 10 m ulatuses, asja materjalidele lisatud vara ülevaatuse aktist (tlk 44) nähtub, et purunes piirdeaed umbes 15 m ulatuses, liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt (tlk 22) purunes aed 5m ulatuses ja asja materjalidele lisatud eriteadmisi omava isiku arvamusest nähtub, et ehitatud aia pikkus (ainult puitosa) on 9,4 jm. Kuna asja materjalidele lisatud liiklusõnnetuse aktist nähtub, et aia tegelikku parandamise vajadust seal ei hinnatud, siis leiab kohus arvestades asjas esitatud tõendeid aia pikkuse purunemise kohta, et optimaalne oli aed parandada 9,4 jm pikkuses nii nagu see faktiliselt aset leidiski.. .a. tegi OÜ pakkumise (tlk 11) liiklusõnnetuses kahjustada saanud aia taastamiseks. Hageja nõustus nimetatud summas tööde teostamisega (tlk 9) Asja materjalidele lisatud OÜ (tlk 8) arve kohaselt moodustab tehtud tööde ja kasutatud materjalide maksumus kokku 18 290 krooni. Asja materjalidele lisatud eriteadmisi omava isiku arvamuse (tlk 59-60) kohaselt moodustab aia remonttööde maksumus 19 219,80 krooni. Asja materjalidele lisatud OÜ hinnakalkulatsiooni (tlk.66) kohaselt moodustab aia (8 jm) maksumus 11 151 krooni, täiendavalt lisatud elektronkirjast (tlk 67) nähtub, et sellele lisandub värvimise maksumus. Kostja esindaja on ka ise kalkuleerinud (tlk 64) aia maksumuse (2 postiga, aed pikkusega 4jm) kokku summas 6077 krooni. Võrreldes erinevaid esitatud kalkulatsioone, ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditelt töö maksumust, hinnale ei ole lisatud aia värvimisega seonduvad kulusid, samuti on aia pikkus arvestatud lühemana tegelikust vajadusest. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kahju suurus oli väiksem hageja poolt hagis märgitust. Võrreldes OÜ poolt esitatud aia parandamise hinda ja eriteadmistega isiku poolt tema arvamuses esitatud aia parandamise hinda nähtub, et tehtud hinnakalkulatsioon on võrreldes .a. tehtud pakkumisega ~1000 krooni võrra kõrgem. Kuna liiklusõnnetuses kahjustatud aia parandamise maksumuse suurusjärk on sama ja arvesse tuleb võtta ka teatud hinnatõusu võimalust, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostja viited sellele, et OÜ arves on osaliselt materjalide koguste hulk esitatud ebamõistlikult suurena on küll õige, kuid kohus osutab asjaolule, et asjast ei nähtu, et materjali maksumuse hind seetõttu ebamõistlikult suureneks. Näiteks on märgitud 1 m3 prusside hinnaks 15 kr, kasutatud koguseks 30 m
- Puidu koguhinnaks teeb see kokku 450 krooni. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on hageja väide, mille kohaselt on osade materjalide (prussid, pinnas) juures ekslikult märgitud vale mõõtühik. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et materjali ühikute vale märkimisega suureneks ebamõistlikult tööde teostamise koguhind, siis leiab kohus, et kostja väited suurtele kasutatud materjalikogustele ei ole kohased. Arvestades kokku OÜ arves märgitud koguse ja hinna veerud moodustubki kokku arves märgitud kogusumma 18290 krooni. Seetõttu on põhjendamatud kostja väited ebaõige arvestuse kohta OÜ Bicford arves. LKS § 48 lg 3 järgi käesolevas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Asja materjalidele lisatud arvestuse (tlk 23) kohaselt moodustab hageja kantud käsitluskulu summa 1247 krooni. Arvestades käsitluskulude arvestuses märgitud teostatud toiminguid ja nendeks kulunud aega leiab kohus, et LKS § 83 lg 3 järgi tuleb hageja arvestatud käsitluskulud kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi menetlusse võtmise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kehtinud TsMS § 64 lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Arvestades, et hagi tuleb rahuldada tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 1400 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS §-le 46 p 2, § 52 p 2 ja TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka dokumentaalse tõendi (eriteadmistega isiku arvamuse) saamise kulud, mis vastavalt .a. maksekorraldusele moodustavad 1770 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 4