MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2274 Haldu

) § 14 lg 3 alusel Eestist väljasaatmisele. K. Bi poolt esitatud vastuväited ei saa olla tema väljasaatmata 3-06-2274 jätmise aluseks. Vastavalt

§ 14

lg 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. K. Bil on küll olemas kehtiv reisidokument, kuid tema väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul seoses vajadusega taotleda isiku väljasaatmiseks Vene Föderatsiooni transiitviisa. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. K. B määruskaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 23.novembri 2006 määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus HKMS § 29 lg-s 5 sätestatud õigust esindaja osavõtule kohtuistungist. Samuti keeldus kohus kaebaja elukaaslase – Eesti kodaniku N. H ärakuulamisest. Kuna elukaaslane ootab
2. nädalat kaebaja last, siis omavad tema ütlused olulist tähendust sündiva lapse tuleviku seisukohast. Nimetatud menetlusnormide rikkumiste tõttu kuulub kohtumäärus tühistamisele.
3. KMA vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. detsembril 2006 saadeti K. B Eestis välja. Seega on isik tänaseks väljasaatmiskeskusest vabastatud. Sellele vaatamata tuleb tema määruskaebus läbi vaadata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
6. Tõendamata on määruskaebuse väide, et K. B ei selgitatud halduskohtu istungil esindaja abi kasutamise õigust. Istungi protokolli (tl 11) kohaselt on menetlusosalistele selgitatud nende õigusi. Esindaja tagamise taotlust ei ole vastustaja esitanud. Määruskaebuses ei ole selgitatud, millised väited jäid vastustajal esindaja puudumise tõttu halduskohtus esitamata. Istungil antud seletuste kohaselt oli kaebaja varem juba pöördunud juristide poole enda Eestis viibimise legaliseerimise küsimuses.
7. Vastustaja poolt esitatud asjaolud viitavad sellele, et väljasaatmine ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamine võivad riivata intensiivselt vastustaja õigust perekonnaelule. Vastustajal on Eestis Eesti kodanikust lapseootel elukaaslane. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei ole neid asjaolusid ümber lükanud. Kaebaja Eestist lahkumine on õiguslikult siduvalt otsustatud juba
8. augusti
9. a ettekirjutusega. Lahkumisettekirjutuse ja väljasaatmise õiguspärasus ei ole käesolevas asjas otseselt vaidluse esemeks.

§ 16

lg 2 sätestab, et pärast ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise vaidlustamisel tugineda ettekirjutuse õigusvastasusele. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise formaalsed eeldused on käesoleval juhul täidetud, sest lahkumisettekirjutus oli täitmata ja väljasaatmist ei olnud võimalik 48 tunni jooksul täide viia. Eeltoodu ei tähenda aga, et isik tuleb väljasaatmiskeskusesse paigutada igal juhul, sest väljasaatmiskeskusesse paigutamine on kaalutlusotsus (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-45-06, p 10). Väljasaatmine ei ole proportsionaalne, kui isikule tuleks suure tõenäosusega anda elamisluba. 8. Üldjuhul, kui isik leiab, et Eestist lahkumiseks kohustamine rikub tema õigust perekonnaelule, tuleb tal vaidlustada ettekirjutus. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada, et 2