) § 338. Vastavalt
lg-le 1 „üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.“ Hageja leiab, et kohaldamisele kuulub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 152 lg 1 ja 146 lg
§-st 286.
järgi „kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule.“ Kohus leiab, et kohaldamisele tuleb
ning käesolevas vaidluses on hagi aegumise tähtajaks 6 kuud.
ÜS sätetega võrreldes erinormiks ning kuulub seetõttu kohaldamisele. Seejuures kehtib
ÜS § 146 lg 1 kohaldamiseks alus puudub. Lepingus ei ole pooled aegumise suhtes kokku leppinud. Kohtu hinnangul on seadusandja sätestanud, et kõik üürisuhtest tulenevad
Kohtu hinnangul ei ole rendisuhte mõttega kooskõlas, et parenduste või halvenduste üle saaks vaielda ka aastate möödudes kui asja valdavad ammu uued isikud. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks 6 kuud üürilepingu lõppemisest
ÜS § 167 lg 1 ja 2 „nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.“ Pooled on pidanud kirjavahetust järgmiselt: (t lk 122-125) hageja kirjad kostjale, millele kostja on vastanud (t lk 126), hageja kiri kostjale (t lk 127) ja kostja vastus (t lk 128129), hageja ja kiri kostjale (t lk 131, 132-134) ja kostja vastus (t lk 135-136). Kohus asub seisukohale, et pooled on pidanud antud nõude asjaolude üle läbirääkimisi kuni . Seda järgnevate põhjendustega. Kõigepealt ei sätesta seadus, milline peab olema läbirääkimiste vorm. Läbirääkimised ei pea olema kohtu hinnangul suulised ja ühe laua taga, vaid võivad olla ka kirjalikud. Seda on pooled käesoleval juhul ka teinud. Kohus ei nõustu kostja positsiooniga, et läbirääkimiste pidamiseks TsÜS § 167 tähenduses tuleks esitada nõue kuivõrd TsÜS § 167 lg 1 järgi võib läbirääkimisi pidada mitte ainult nõude, vaid ka nõude aluseks olevate asjaolude üle. Viimane nähtub kõigis hageja kirjades. Hageja on piisavalt viidanud kirjades tehtud parenduste või kulutuste hüvitamise küsimusele ning kostjale ei saanud see olla arusaamatu. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, mille kohaselt tuleb aegumise tähtajast maha arvata iga kirja ja vastuse aeg, mitte aga terviklik läbirääkimiste aeg. Kohus kooskõlas TsÜS § 167 lg-ga 2 tõlgendab läbirääkimiste kestvust kuni kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Pooled on ühisel meelel, et lõplik keeldumine toimus . Seetõttu tuleb aegumise tähtaega lugeda alates kuni . 3 6-kuuline aegumistähtaeg hakkab kulgema seetõttu alates . Hagi on esitatud seetõttu aegunud. ja ei ole Kohus jätab aegumise taotlus rahuldamata ning aegumise kohaldamata. Kohus jätkab tuginedes TsMS § 449 lg 3 järgi menetlust. Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.