← Eesti

2-05-1418/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-1418 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Tsiviilasi S.K hagi * AS-i vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.K apellatsioonkaebus Menetlusosalised Hageja S.K, esindaja A.R, kostja * AS, esindaja adv H.O, kolmas isik J. K Kohtuistungi toimumise aeg
  4. november
  5. a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
  6. Jätta Harju Maakohtu 26.06.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Hageja sõlmis E AS-ga (nüüd * AS) korteri x järelmaksuga ostu-müügi lepingu nr
  8. Vastavalt lepingu punktile 1.1 kohustus hageja 36 kuu jooksul korteri välja ostma. Jaanuarist kuni maini 2000 ei olnud hagejal töökohta ning ta ei suutnud tasuda lepingujärgseid makseid. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et maksab tasumata liisingusumma ennetähtaegselt kui kostja vormistaks korteri hageja nimele. Kuna kostja hagejale ei vastanud, esitas hageja 08.06.2000 kostjale kõnesoleva ettepaneku kirjalikult. Kostja teatas hagejale, et müüs korteri 08.06.2000 kolmandale isikule.
  9. Kostja sõlmides 08.06.2000 kolmanda isikuga korteri x järelmaksuga ostu-müügi lepingu, tekitas hagejale sellega kahju. Kostja ei esitanud hagejale teadet järelmaksuga ostu-müügi lepingu tühistamise kohta ning ei võtnud ennetähtaegselt korterit ära hageja kasutusest. Kuna kostja ei täitnud järelmaksuga ostu-müügi lepingu punkti 5.6 ega lõpetanud hagejaga lepingut, ei tekkinud kostjal õigust müüa korter kolmandale isikule.
  10. Hagejal on huvi saada x korteri 9 omanikuks, kuid kostja on ebaseaduslikult võtnud hagejalt ära selle võimaluse. Hagejale tuleb võimaldada rahaline hüvitis x korteriga samaväärse korteri soetamiseks. Hageja palub mõista välja kostjalt enda kasuks kahju summas 1 254 548,80 krooni, s. o x turuväärtus 1 370 000 krooni miinus hageja võlgnevus 115 451, 20 krooni = 1 254 548,80 krooni.
  11. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostja vahel 23.07.1998 sõlmitud järelmaksuga ostu-müügileping lõpetati kostja poolt tulenevalt lepingu punktist 5.6 hagejapoolsete lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, kuna hageja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Lepingujärgsete maksete tasumatajätmist kinnitab ka hageja ise ja selles osas poolte vahel vaidlus puudub.
  12. Ebaõige on hageja seisukoht, et lepingu ühepoolseks ennetähtaegseks lõpetamiseks (tühistamiseks) oleks kostja pidanud esitama hagi kohtusse. Taoline seisukoht ei tulene seadusest ega ka lepingust. Alusetud on ka hageja väited, et lepingut oleks saanud lõpetada ja korteri edasi müüa vaid juhul, kui korteri valdus oleks eelnevalt hagejalt ära võetud. Taoline seisukoht ei tulene ei seadusest ega lepingust. Hagejal oleks tekkinud õigus realiseerida oma õigus osta korter varasemalt kokkulepitud tingimustel ja saada selle korteri omanikuks alles peale seda, kui hageja oleks kohaselt täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, s. t tasunud kõik lepingujärgsed maksed. Seda hageja aga ei teinud.
  13. Kolmas isik J. K ei tunnista hagi. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
  14. Kohus jättis hagi rahuldamata. 28.04.2000 andis hageja kostjale käsitsi kirjutatud kohustuse tasuda lepingu alusel tekkinud võlgnevus summas 30 047 krooni hiljemalt 08.05.
  15. Ka kohustus hageja hiljemalt 08.05.2000 tasuma võlgnevuse summas 19 376, 40 krooni. Võetud kohustuse mittetäitmisel nõustus hageja koos oma perega vabatahtlikult vabastama korteri ilma pretensioonideta kostja vastu. Seega oli hageja nõus, et tema poolt lepingujärgsete kohustuste mittetäitmisel leping lõpetatakse ja korter võõrandatakse kolmandale isikule.
  16. Vaidlust ei ole, et 15.05.2000 teatas * AS-i juhatuse liige A.T kirjalikult hagejale, et poolte vahel järelmaksuga sõlmitud ostu-müügilepingu jääkvõlgnevus seisuga 15.05.2000 on 115 451, 20 krooni, sellest tasumata arved detsember 1999 kuni mai 2000 - 36 884, 25 krooni ja jääkvõlgnevus 78 566, 95 krooni. Hageja reageeris kostja teatisele alles 08.06.2000, teatades valmisolekust osta korter välja.
  17. Kolmanda isiku 26.05.2000 avaldusest * AS-i direktorile nähtub, et kolmas isik avaldas soovi korteri x ostmiseks. * AS-i finantsjuhi, tunnistaja E. K, ütlustest ilmneb, et hageja pidevalt hilines korteri väljaostumaksete tasumisega ja tema võlgnevus üha kasvas.
  18. aasta kevadel oli kavas leping hagejaga katkestada. Hageja palvel võimaldati talle maksepikendust ning hageja kohustus tasuma võlgnevuse konkreetseks kuupäevaks. Lepingu punkti 1.4 kohaselt muutub ostja vara omanikuks pärast lepingus toodud tingimuste täielikku ja tähtaegset täitmist ning viimase makse tasumist liisingule. Hageja ei ole lepingutingimusi täitnud.
  19. Poolte vahel sõlmitud leping ei eeldanud spetsiaalset kirjalikku vormi lepingu lõpetamisest teatamise kohta. Lepingu täitmisega seotud asjaoludest teatas hageja ise 2

(5)28.04.2000 kirjalikult, teatades, et kohustub tasuma tekkinud võlgnevused hiljemalt 08.05.2000 ning vabastama korteri. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue väidetava kahju hüvitamiseks seoses lepingu lõpetamisest teatamata jätmisega. Tunnistaja E. K ütlustest ilmneb, et leping S.K lõpetati tema enda avalduse alusel. Eraldi paberit lepingu lõpetamise kohta ei koostatud. S. K ise kirjutas, et vabastab vaidlusaluse korteri, kuid ei teinud seda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. S.K esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  2. Kohus andis hageja poolt 28.04.2000 käsitsi kirjutatud kohustusele ebaõige hinnangu ja tulenevalt sellest jõudis valele järeldusele. Antud kohustus ei ole lepingu tühistamise ega lõpetamise tehing. Samuti ei ole hageja avaldanud antud kohustuses oma tahteavaldust, et kohustuse mittetäimisel leping lõpetatakse ja korter võõrandatakse kolmandale isikule. Sellist nõustumist ei ole kohustuses sõnaselgelt kirjutatud. Arusaamatuks jääb, mille alusel tegi kohus järelduse, et hageja nõustus selle kohustusega lõpetama lepingu ja korteri võõrandama kolmandale isikule. Sellist tahteavaldust ei ole hageja kunagi väljendanud. Kohus pidi lähtuma kohustuse üldisest mõttest ja sellest, mis on toodud kohustuses, mitte aga tegema alusetuid järeldusi ja eeldusi.
  3. Kohus ei põhjenda, miks ta asus seisukohale, et hageja valmisolek osta välja korter ei olnud millegagi põhjendatud. Kohtu poolt kohtuotsuse selles osas toodud arvestus näitab selgelt, et hageja tasus liisingumakseid. Samuti oli tõendatud, et hageja tasus kostjale viivist oma kohustuse mittetäitmise eest.
  4. Kohus jättis arusaamatutel põhjustel arvestamata hageja poolt antud ütlused, et tema kohtus kostja esindajatega ja poolte vahel peeti läbirääkimisi. Seega kogu hageja käitumine oli suunatud kõnealuse korteri omandamisele. Isik, kes sõlmib liisingulepingu, soovib tingimata saada liisinguesemeks oleva korteri omanikuks.
  5. Kohus ei ole põhjendanud, mis ta leiab, et kahju pole tekkinud ning mille alusel kohus leiab, et kahju pole tekkinud just hagiavalduses toodud ulatuses. Samuti pole kohus põhjendanud, miks ta leidis, et hageja poolt esitatud eksperthinnangus toodud korteri väärtus tuleb jätta arvestamata. Arusaamatuks jääb ka, mille alusel kohus leidis, et kahju olemasolu pole tõendatud, kostja käitumises puudub süü, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel, kostja käitumine oli seaduspärane ja vastas tol ajal kehtinud seadusandlusele, kostja 13.06.2000 teatis on kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus pole põhjendanud ka, miks ta ei arvestanud hageja seletuste ja ütlustega, mida viimane andis vande all, miks kohus jätab hageja väited ja põhjendused arvestamata, miks kohus ei pööranud tähelepanu kolmanda isiku kahtlastele seletustele korteri omandamise osas, miks kohus ei võtnud hagejalt vastu tõendit, millega viimane soovis ümber lükata kostja ja kolmanda isiku väidet, et 08.06.2000 korteri ostu-müügi lepingus toodud korteri hind ei ole reaalne ja tulenevalt selle tehingu tegemise ajal kinnisvara turul valitsenud situatsioonist oli selle korteri reaalne hind vähemalt 3 korda suurem, miks kohus ei võtnud hagejalt vastu tõendit, millega viimane soovis tõendada asjaolu, et kostja ei ole kõnealust liisingulepingut tühistanud. Samuti ei selgu kohtuotsusest, mille alusel kohus leidis, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel ning kuidas puutub vaidlusesse hageja valmisolek osta korter.
  6. Kostja on järelemaksuga ostu-müügi lepingu punkti 5.
  7. rikkunud. Kostja ei ole täitnud kahte eeldust, mille saabumine oli seatud tingimuseks korteri müügi võimaldamiseks, s.o kostja ei tühistanud lepingut ning ei võtnud korterit ära hageja 3
(5)kasutusest. Seega ei tekkinud kostjal õigust korterit edasi müüa kolmandale isikule. Kahju suurus on tõendatud eksperthinnanguga. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist, kuna temal oli lepingu p 1.
  1. kohaselt põhjendatud ootus saada korteri omanikuks. Kostja ja kolmanda isiku vaheline ostu-müügileping lõpetas põhjendamatult hageja õiguse saad korteri omanikuks. Demokraatlikus riigis on välistatud olukord, kus liisinguga ostetav vara realiseeritakse ning liisinguvõtja ei saa tagasi ei liisingumakseid ega vara realiseerimisest saadud raha. Praeguseks on hageja olukorras, kus talle ei ole tagastatud tasutud liisingumakseid ning tal ei ole võimalust osta korterit. Kuivõrd hagejal on huvi korteriomandit omada, vallata ja kasutada, siis selle võimatuse korral tuleb hagejale võimaldada rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samaväärse korteriomandi. Kuna menetlus toimub praegu, siis peaks kohus lähtuma kohtule esitatud eksperthinnangust, kus on toodud praegune korteri hind.
  2. Kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises. Kui kostja ei müüks alusetult korterit, siis saaks hageja korteri omanikuks.
  3. Tõendatud on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Lepingu sõlmimisel on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu lihtkirjalikus vormis ning lepingu ennetähtaegne lõpetamine oleks pidanud olema vormistatud vähemalt kirjalikus vormis. Seda enam, et lepingu tühistamise fakt tuli tõestada kohtumenetluse kaudu vastavasisulise hagi esitamisega. Seega oleks pidanud lepingu lõpetamine olema vormistatud kostja tahteavaldusena leping lõpetada lihtkirjalikus vormis. Kostja ei ole seda teinud. Tulenevalt eeltoodust on kostja väited, et hageja pole vaidlustanud lepingu lõpetamist ainetud ja kohatud, kuna ei saa vaidlustada seda, mida ei ole kostja teinud.
  4. Kostja ei ole selgelt välja toonud, kuidas ta tühistas lepingu. Samuti pole kohus välja toonud, kuidas toimus lepingu tühistamine. 13.06.2006 kostja teatis on informatiivne ja selles ei sisaldu kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks. Samuti konstateerib kostja selles teatises minevikus, et tema juba enne 13.06.2000 kasutas õigust lõpetada leping. Kuid selline informatsioon ei saanud tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.
  5. Kostja teo õigusvastasus seisneb selles, et kostja pidi tegutsema vastavalt lepingu punktile 5.6., kuid ta ei teinud seda. Vastavalt lepingu punktile 5.
  6. oli kostjal õigus tühistada järelemaksuga ostu-müügi leping. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele tuli tehingu tühiseks tunnistamiseks esitada vastav avaldus kohtule. Kostja ei ole seda teinud ega tühistanud lepingut. Seega rikkus kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduse nõudeid.
  7. Kohus pole erilise hoolsusega analüüsinud kostja väidet, et hageja pole täitnud oma kohustusi ka praegu. Kostja väitest järeldub, et kostjal on ka praegu ootus, et hageja täidab oma kohustusi kostjale. Hageja oli sellega alates 08.06.2000 nõus ja oma ettepanekust tänase päeva seisuga ei ole taganenud. Selline hageja positsioon kajastus ka hagiavalduse koostamisel ja esitamisel. Samas jääb arusaamatuks, et kui hageja täidab oma kohustusi kostja ees, siis mis viisil täidab kostja oma kohustusi hageja ees. Sellest tuleneb, et ainukeseks vaidluse lahendamise viisiks on hagiavalduse rahuldamine ja kahju kompensatsioonist tuleks tasaarveldada võlgnevus kostja ees.
  8. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 22/366/04, et S. Ki vastuväide on põhjendatud, mille kohaselt oleks * AS poolt korrektne enne teatada liisingulepingu lõpetamisest ja alles siis asuda võõrandama korterit. 4
(5)Vastustaja seisukoht
  1. * AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
  2. Kolmas isik ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Vaidlust ei ole selles, et hageja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mis andis lepingu p 5.6 alusel kostjale õiguse leping ühepoolselt lõpetada ja korter kostja valdusest välja nõuda. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja oma õigust kasutas ja lepingu ühepoolselt lõpetas. Vaidlus on selle üle, kas kostja vormistas lepingu lõpetamise korrektselt ja kas puudused selles osas annavad hagejale kahju hüvitamise nõude.
  5. Hageja ei tugine oma nõudes lepingu kehtivusele ega nõua omandi üleandmist. Hageja möönab, et leping on lõppenud ja ta on ilma jäänud korteri omandamise võimalusest. Hageja leiab, et tal jäi korter omandamata kostja õigusvastase tegevuse tõttu ja soovib kahjuna välja mõista korteri väärtuse.
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei jäänud korteri omandamise võimalusest ilma mitte kostja käitumise tõttu, vaid tema enda poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu ja seega ei ole kostja hagejale kahju põhjustanud. Kuna hagejal puudub alus nõuda kostjalt korteri väärtuse hüvitamist, ei olnud kohtul vajadust hinnata korteri tegeliku väärtuse ja kahju suurusega seotud asjaolusid.
  7. Kohus ei andnud hageja poolt 28.04.2000 vormistatud kirjalikule kohustusele (tl 122) ebaõiget hinnangut. Nimetatud kohustusest nähtub üheselt, et hagejale oli antud täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks ja pooled olid kokku leppinud lepingu lõppemises, kui hageja täiendavaks tähtajaks võlgnevust ei tasu. Nõusolek vabastada korter vabatahtlikult ilma mingeid pretensioone kostja vastu omamata näitab selgelt, et täiendavaid lepingu lõpetamise protseduure ei pidanudki järgnema. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et lepingu lõpetamine peab toimuma kirjalikus vormis.
  8. Peale lepingu lõppemist hageja poolt kostjale tehtud ettepanek (tl 25), et ta soovib siiski korterit välja osta, ei oma enam õiguslikku tähendust. Õige on apellandi väide, et kostja poolt hagejale 13.06.2006 saadetud teatis (tl 26) on informatiivne ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Selles teavitatakse hagejat olukorrast, et leping on lõpetatud ja korter müüdud.
  9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamist ei taotle. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 5
(5)6
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.