Obsah (7)

§ 641§ 647§ 101§ 644§ 114§ 646§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-502 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Mart Rein

) § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmine ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (

§ 641lg 1).

Ehitusseaduse § 48 p-de 1-5 kohaselt 3 on ehitusettevõtja kohustatud tagama projektikohase ehitamise, ehitamise käigus tehtavale tööle dokumenteerimise, ehitamise nõuetekohase kvaliteedi ja paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid.

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavuse teatamisest. Kostja teatas hagejatele, et tema arvates on vundamendi taldmik piisava tugevusega, seda on võimalik edasi ehitada ning lammutamise vajadus puudub. Kohus leidis, et kostja seisukoht on vastuolus ekspertarvamustega, edasi ehitamine on välistatud.

§ 101

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust ja nõuda kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Otsusest ei selgu, millistele sisulistele tehnilistele põhjendustele tuginedes tunnistas kohus töö mittevastavaks. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks anti hinnang vundamendile kui lõpetamata konstruktsioonile. Hagist ei selgu, millest tulenevalt esitasid hagejad leppetrahvi nõude. Kostjalt pole väidetavate rikkumiste avastamisel leppetrahvi nõutud. Seda nõuet poleks hagejad saanudki esitada, kuna töövõtuleping leppetrahvi võimalust ette ei näe. Otsuses on saanud leppetrahvist viivis, kuid viivisearvestust otsus ei kajasta. Eelnevaga on kohus ületanud hagi piire ja teinud otsuse nõude kohta, mida pole esitatud.
2. Kohus on ebaadekvaatselt suhtunud ehitusega seotud asjaolude väljaselgitamisse. Kohus ei taganud vundamendi kui olulise asitõendi säilitamist ja hagejad lammutasid ehitise. Kuigi vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmisid ja sellest taganesid 4 tellijat, luges kohus lepingu lõppenuks vaid hagejate osas, jättes selgitamata, mis on saanud kostja suhtest ülejäänud 2 tellijaga. Kostja arvates said kõik tellijad töövõtulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi täita ühiselt. Hagist, ekspertarvamusest ja kohtuotsusest ei selgu, kes konkreetselt teostas omanikujärelevalvet, ka ei ole viimase poolt esitatud ühtegi dokumenti väidetavate puuduste kohta. Kostjale teadaolevalt omanikujärelevalve puudus ja selle eest vastutavad hagejad. Hagis pole toodud välja ühtegi normdokumenti, mille alusel saaks väita, et töö ei ole kvaliteetne. Töövõtuleping ja projekt (tl 72-79) ei sisalda kvaliteedinõudeid. Seetõttu oli kostjal õigus valida talle sobivam variant, mida sarnaste ehituste puhul kasutatakse. Kuigi kostja leidis, et T. R arvamust (tl 123) ei saa arvestada tõendina, võttis kohus selle otsuse tegemisel aluseks.
3. OÜ Ehitusekspert ekspertarvamuses pole arvestatud, et eksperdile antud vundamendijoonised on koostatud peale alustatud ehitustöid, mis sooritati juunis 2003 valminud jooniste kohaselt. Esialgsetel joonistel on tegemist lintvundamendiga, kuid 27.10.2003 koostatud joonistel plaatvundamendiga. Pooleliolevale tööle ei saa omistada valmis tööle iseloomulikku. Otsusest ei selgu, millised olid 14 ehitusrikkumist. Kuigi kostja väitis, et võimaliku ebakvaliteetse töö tekkimise süü võib lasuda tellijatel, ei ole kohus tellijate ja kostja osavastutust käsitlenud. Ka ei arvestanud kohus seda, et hagejate pretensioonid puudutasid vaid osalisi töid (tl 141-143). Kostja leiab, et hagejate väidetav kahju ei saa olla suurem kui 37 191 krooni. Hagejad pole seda vaidlustanud. Hagejad ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, avaldades soove ehitatava vundamendilahenduse suhtes kostjale projektimuudatusi esitamata. Vundamendi lammutuse ja uue plaatvundamendi ehituse soov on otsitud. Kostja arvates kuritarvitasid tellijad oma õigusi ja soovivad kostja arvel rikastuda. Tellija ilmselt soovib ebaõnnestunud projektiga tekitatud olukorda korvata kostja arvelt. Oktoobris 2003 oli osa vundamendist valmis, selle osas 4 tellijatel pretensioone polnud ja tehtud tööde eest tasus T.P kokku 143 500 krooni. Tegemist ei olnud ettemaksuga. Kuna kohus ei võtnud seisukohta hagi aegumise suhtes lähtuvalt

§ 644lg-st 1, taotleb kostja seda ringkonnakohtult.

Apellatsioonkaebuse vastus

1. Hagejad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et kaevatav kohtuotsus tuleb osaliselt tühistada ning vähendada väljamõistetud summat 46 500 krooni, s.o leppetrahvi ja lammutuskulude osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb kohus selles osas uue otsuse. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse muutmiseks.
3. Hagejate nõue tugines asjaolule, et kostja poolt tehtud töö oli täielikult ebakvaliteetne, mistõttu on kostja kohustatud lepingu alusel saadud summa tagastama, maksma viivist ja kahju hüvitama (lammutamiskulud). Kostja seevastu väitis, et töö seiskus tellijatest olenevatel põhjustel, pealegi oli töö, mille eest oli tasutud, hagejate poolt üle vaadatud ja vastu võetud, ning isegi juhul, kui töö oli puudustega, ei olnud osa sellest vaidluse all, samuti oli kasutatud materjali võimalik uuesti kasutada. Hageja esitatud 07.01.2004 ekspertarvamuse (OÜ Ehituseksper, Ü. L) kohaselt ei vastanud teostatud ehitise kvaliteet nõuetele, loetletud on rida puudusi. Eksperdile teadaolevalt ei ole koostatud ja tellija omanikujärelevalve poolt allakirjutatud sellistele kaetud tööde aktidele, nagu vundamendialuse pinnase ülevaatus, vundamendialuste projektijärgsete kihtide paigaldus ja tihendamise tingimused ja teostus, puudub vundamendikonstruktsiooni üksikute kihtide (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine) ülevaatus ja luba järgnevate tööde teostamiseks, s.o betoneerimiseks. Vundamendi rajatud osa ei vastanud sellele esitatavatele nõuetele: see ei olnud armeeritud vastavalt projektile, vundamendi vahtpolüstüroolist vertikaalsed soojustusplaadid ei paiknenud projektikohaselt jne. Kostja esitas kohtule kaks
4. a suvel koostatud ekspertarvamust (J. T, A. T), poolte taotlusel kuulas kohus üle tunnistajad J. T, Ü. L ja A. T.
5. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ega pea võimalikuks tuvastatud asjaolude põhjal teha töö kvaliteedi osas teistsugust järeldust. Kohus pidas tõendatuks, et kostja ei ole täitnud ehitusseaduses märgitud kohustust tagada ehitusprojekti kohast ehitamist ning teostada ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimist, ega taganud seetõttu nõuetekohast kvaliteeti. Asja materjalist nähtuvalt ei reageerinud kostja hagejate nõudmisele puudused kõrvaldada, vaid asus neist erinevale seisukohale. Samas ei tellinud ta vastuväidete põhjendamiseks omapoolset eksperthinnangut. Nimetatud asjaolu põhjendab lepingust taganemist, s.h ebakvaliteetse töö eest tasutud raha tagasinõudmist. See, et 2004.a suvel vaatasid ehitise üle ka kostja tellitud eksperdid ning andsid oma arvamuse, ei kummutada hageja vastavaid tõendeid. 15.07.2004 ekspertarvamuses (OÜ Hamarte Ekspert, A. T) on ekspert andud hinnangu pigem eelnevale aktile kui ehitisele, selles sisalduv arvamus („kokkuvõte“) ehitise kvaliteedi seisundit tuvastada ei võimalda. Seda ei võimalda ka 24.08.2004 arvamus (J.T), mis sisaldab eelkõige õiguslikke hinnanguid ega kajasta andmeid ehituse kvaliteedi kohta. Asjaolu, et kostja esitatud ekspertarvamustes on muuhulgas viidatud puudustele ja vasturääkivustele ehitusprojektis, ei võimalda teha kostja soovitud järeldust. Ka A. T kirjavahetus (tl 91, 92) kostja väiteid ei kinnita. Kui tellija esitas nõudmisi, mis ei vastanud lepingule, oli töövõtjal õigus neist keelduda. Kohus leidis õigesti, 5 et kostja tehtud töö on ebakvaliteetne, millega kostja on lepingut rikkunud.

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Asjas ei ole tõendatud, et ebakvaliteetse töö eest võiks süü lasuda tellijatel, nagu väidab apellant. Ka tunnistajate ütlused seda järeldust teha ei võimaldanud. Asjaolu, et lepingus ega projektis ei ole kvaliteedinõudeid fikseeritud, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Töövõtulepingu p 3.1 kohaselt kohustus töövõtja kindlustama ehitustööde tegemise kvaliteetselt. Pealegi oleks kostjal kui ehitajal võimalik ehitise kvaliteedi üle peetavas vaidluses oma seisukohti tõendada, kui ta oleks tehtud töid nõuetekohaselt dokumenteerinud (

§ 641lg 1).

Hagejate hea usu vastast käitumist tuvastada, nagu soovib apellant, ei ole võimalik.

1. Nõustuda ei saa apellandi väitega hagi piiride ületamise kohta, sest kuigi hagiavalduses on viivist nimetatud ka leppetrahviks, on üheselt selge, et nõue põhineb lepingu punktil 3.
2. Seetõttu ei ole õige apellandi väide, et kohtuotsuses „on saanud leppetrahvist viivis“. Küll aga oleks kohus pidanud viivise osas arvestama kujunenud olukorda ja asjaolu, et töö kvaliteedi tagamisel lasus kohustus ka tellijatel ning jätma nimetatud nõude rahuldamata. Pealegi tehti pärast töö alustamist tellijate soovil mitmeid projektimuudatusi, mis võisid mõjutada ka töö tulemust. Ka oli töö parandamiseks antud tähtaeg, arvestades talviseid ilmastikutingimusi, ilmselt lühike (

§ 114). Viivise nõude jätab kolleegium eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Ka lammutuskulude hüvitamise nõude jätab ringkonnakohus rahuldamata, sest peab põhjendatuks kostja seisukohta nimetatud nõude osas (lammutamise ebaotstarbekus). Hagejad ei tõendanud, et muul viisil ei olnud võimalik puudusi kõrvaldada.

§ 646

lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tunnistajana ülekuulatud Ü. L (tl 174), kelle arvamusele tuginedes otsustati vundament lammutada, ei väitnud seda kategooriliselt, vaid pidas vundamendi lammutamist otstarbekaks (puudus ülevaade betooni valatud armatuuridest). 18. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et vaidluse all on vaid osa tööst ning osa materjali oli võimalik korduvalt kasutada. Sellekohaseid tõendeid asjas esitatud ei ole. Kostja esitatud arvestusest selle väite tõendamiseks ei piisanud.

§ 127lg-s 5 sätestatu kohaldamiseks ei olnud kohtul alust. Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (sama sätestas ka kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1). 19. Maakohtul ei olnud alust ehitise lammutamist kuni kohtuotsuse tegemiseni peatada, nagu soovis kostja oma taotluses vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks (tl 30). Ekspertiisi määramise taotlust kostja ei esitanud (millest oleks võinud tuleneda ehitise lammutamise lühiajaline peatamine). Õige ei ole apellandi seisukoht, et hagejate nõue ei saa hõlmata kogu lepingut, sest tellijaks oli ka A. T (projekti koostaja). Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et tegemist oli paarismaja vundamendiga, mille omanikeks on hagejad. Ka ei ole tõendite põhjal alust väita, et hagejad rikkusid

644 lg-st 1 tulenevat töö mittevastavusest teatamise kohustust. Hagi aegumise kohaldamiseks ei olnud alust. 20. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning muudab esimese astme kohtu otsust väljamõistetud summa suuruse osas, tuleb vastavalt sellele jaotada ümber ka menetluskulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku 6 rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne 01.01.2006 kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Nimetatud paragrahvi lg 8 kohaselt jaotatakse samal alusel ka apellatsioonimenetluse kohtukulud. Õigusabi kulude teiselt poolelt väljamõistmisel arvestatakse TsMS § 60 lg 1 p-st tulenevat 5% piirmäära. Sellest tulenevalt kuulub hageja tasutud riigilõivust hüvitamisele 9000 krooni, õigusabile tehtud kulutustest aga 7175 krooni. Seega peab kostja hüvitama hageja menetluskulud summas 16 175 krooni. Apellatsioonimenetluse kulud jätab ringkonnakohus kummagi poole enda kanda. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Reino 7