← Eesti

2-05-19184/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-19184 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

) § 36 lõikest 2 oli hagejal õigus kostja palgast kinni pidada ainult tema eelneval kirjalikul nõusolekul. Kostja ei andnud kirjalikku ega suulist nõusolekut tema poolt hagejale väidetava tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega pidas hageja kostja palkadest kinni 1700 krooni ebaseaduslikult.

  1. Seoses mai- ja juuni kuus hagejapoolsete ebaseaduslike kinnipidamistega kostja palgast, aga samuti töölepingu tingimuste mittenõuetekohase täitmisega esitas kostja 08.07.2005 hagejale lahkumisavalduse, milles palus lõpetada temaga sõlmitud töölepingu TLS § 82 alusel. Töölepingu seadus ei näe ette töötaja kohustust töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel seletada lahkumispõhjusi. Hageja rahuldas samal päeval kostja avalduse, kuid ekslikult märkis sellele vale kuupäeva. Kostja viimane tööpäev oli 13.07.
  2. Hageja ei andnud kostjale tema viimasel tööpäeval tööraamatut ega teinud lõpparvet. Ta palus kostjal ilmuda tema juurde 15.07.2005 tööraamatu ja lõpparve kättesaamiseks, millele kostja ei vaielnud vastu. 15.07.2005 tuli kostja tööraamatu ja lõpparve järele, kuid hageja keeldus tööraamatut välja andmast.
  3. Hageja poolt läbiviidud siseaudit ei ole kostja arvates sõltumatu ega õige, kuna oli tehtud huvitatud isikute poolt, nimelt üheks siseauditi läbiviijaks oli V. P, kes on hageja seadusliku esindaja lähedane hõimlane. Siseauditi akti puhul omab erilist tähtsust ka see, et hageja ei esitanud ühtegi dokumenti siseauditi aktis toodud asjaolude kinnitamiseks. Seega on siseauditi akt paljasõnaline. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  4. Kohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja õigust mitte maksta kostjale 1700 krooni lisatasu, hüvitist kahe keskmise tööpalga ulatuses seoses töölepingu lõpetamisega suuruses 27 440, 40 krooni, hüvitist lõpparve kinnipidamise eest summas 13 772, 20 krooni ja tunnistas töölepingu lõppenuks.
  5. Töötaja leidis, et tööandja rikkus töölepingu tingimusi ja tal oli õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lõike 1 alusel ning saada kahe kuu keskmise palga suurust hüvitist. Tööandja leidis, et ta ei ole töölepingu tingimusi rikkunud ja seetõttu ei olnud töötajal õigus töölepingut TLS § 82 lõikes 1 ettenähtud alusel lõpetada.
  6. Kohtule esitatud siseauditi akti alusel oli kostja tellimuste ümbrikud täidetud ebatäpselt või eksliku infoga, mis omakorda tekitas järgnevate protsesside juures lisatööd või ümbertegemisi. Kohustuslike rutiinide mittetäitmise tagajärjel teostati töid valesti, mis hiljem tuli ettevõtte kulul uuesti ümber trükkida. Samuti valmistati toodangut, mida ei olnud tellitud, kuid mis olid tellimustena müügitabelis sees ja formeerusid valmistoodanguks ning mida tellijad ei nõustunud vastu võtma. Kostja kohustus hüvitama hagejale 1700 krooni, mis arvestati lisatasust maha maikuus 1000 krooni ja juunikuus 700 krooni. Seoses mai- ja juuni kuus hagejapoolsete ebaseaduslike kinnipidamistega kostja palgast, aga samuti töölepingu tingimuste mittenõuetekohase täitmisega esitas kostja hagejale lahkumisavalduse, milles palus lõpetada temaga sõlmitud töölepingu TLS § 82 alusel.
  7. Antud juhul on töötaja tekitanud oma tahtliku käitumisega tööandjale kahju, mistõttu ei saa pidada korrektseks töötaja poolt lahkumisavalduse kirjutamist TLS § 82 alusel. Seega ei ole ka kostja õigustatud saama hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses. 3

(6)
  1. Ka Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-95-03 leidis, et olukorras, kus töötajal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lõike 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on töövaidlusorganil õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lõikes 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates.
  2. Hageja palus lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 76 alusel. TLS § 76 kohaselt võib poolte kokkuleppel töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Kohtule esitatud töölepingu lõpetamise koopiast nähtub, et kostja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast, mida on kinnitanud tööandja kahe tunnistaja allkirjaga.
  3. Palgaseaduse § 37 lõike 1 kohaselt, kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ei kuulu muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  4. V.K esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
  5. Hageja pidas kinni mai- ja juunikuu eest kostja palgast kokku 1700 krooni. Hageja nimetab seda lisatasu ümber arvestamiseks, kuid faktiliselt oli see lisatasu ebaseaduslik kinnipidamine.
  6. Palgaseadus keelab tööandjal ilma seadusliku aluseta teha kinnipidamisi töötaja palgast. Tööandja võib omal algatusel ilma töötaja nõusolekuta töötaja palgast seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada ainult PalgS § 36 lõikes 1 ettenähtud juhtudel, mis käesoleval juhul puuduvad. 21.

§ 36

lg 2 lubab tööandjal pidada töötaja palgast kinni tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus kostja palgast teha kinnipidamisi ainult tema eelneval kirjalikul nõusolekul, mida kostja ei ole andnud. Samuti puudus poolte vahel varalise vastutuse leping, mille alusel oleks hagejal õigus kostja palgast kinni pidada viimase süül talle tekitatud kahju. Seega pidas hageja kostja palka kinni ebaseaduslikult ning kostjal on õigus saada hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses. 22. Nõustuda ei saa kohtu põhjendusega, et kinnipeetud summa kuulub tagasinõudmisele PalgS § 37 lõigete 1 ja 2 alusel.

§ 37

lõike 1 kohaselt kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise alusele või suurusele vastu. 23.

§ 37

lg 2 sätestab, et muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Hageja ei avaldanud, et kinnipidamine toimus arvutusvea tõttu ning seega kohaldas kohus palgaseaduse sätteid ebaõigesti. 4

(6)
  1. Kohus jättis kostja vastuväite siseauditi kohta tähelepanuta. Hageja ei või tagantjärgi vormistatud siseauditi alusel põhjendada kinnipeetud palga seaduslikkust. Hageja viis siseauditi läbi alles tagantjärgi juulis
  2. a, kuid tegi kinnipidamisi kostja maija juunikuu palgast. Samuti jättis kohus tähelepanuta kostja väite selle kohta, et siseauditi järeldused on paljasõnalised, sest hageja ei esitanud ühtegi dokumenti siseauditi aktis toodud asjaolude kinnitamiseks. Siseaudit ei ole ka sõltumatu, sest oli tehtud huvitatud isikute poolt, nimelt üheks siseauditi läbiviijaks oli Vello Palu, kes on hageja seadusliku esindaja lähedane hõimlane.
  3. Arusaamatuks jääb, milles väljendus kostja tahtlik käitumine hagejale kahju tekitamisel. Kostja täitis oma töökohustusi nõuetekohasel viisil ja õigeaegselt, reageerides hageja seaduslikele korraldustele. Hagejal puuduvad distsiplinaarkaristused.
  4. Kohus on ületanud oma nõude piire, kuna tunnistas ilma vastava nõudeta kostja poolt kahju tekitamise fakti, kuna hageja ei ole seda nõuet esitanud. Käesolevas asjas polnud poolte vahel vaidlust kostja poolt kahju tekitamise üle. Kostja ei esitanud nõuet tuvastada kahju tekitamise fakt ja selle suurus. Pooltevaheline lahkarvamus seisnes hageja poolt palgast kinnipidamise seaduslikkuses.
  5. Kostjal oli õigus lõpetada tööleping TLS § 82 alusel, kuna hageja rikkus oma kohustusi teostades ebaseaduslikke kinnipidamisi kostja palgast. Hageja ei vaidlustanud kostja lahkumisavalduse alust ning rahuldas kostja avalduse samal päeval, s.o 08.07.2005, kuid ekslikult märkis sellele vale kuupäeva. Kostja viimane tööpäev oli 13.07.
  6. Tulenevalt eeltoodust on kostjal õigus saada hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses.
  7. Hagejal puudus õigus lõpetada tööleping TLS § 76 alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja palus kirjalikus avalduses lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel. Kuna hageja ei soovinud töölepingut lõpetada TLS § 79 alusel, siis ei saanud ka kostja sel alusel töölepingut lõpetada.
  8. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta tuvastas, et tööleping lõppes TLS § 76 alusel ja millele on rajatud antud järeldus. Resolutsioonis ei ole kohus kirjutanud, millise töölepingu seaduse sätte alusel tunnistas ta töölepingu lõppenuks. Samuti puudub kohtuotsuse resolutsioonis ka vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikele 1 viide sellele, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastustaja seisukoht
  9. OÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  10. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.mai 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid põhjendusi tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
  11. Kaebuses kordab hageja juba hagiavalduses toodud asjaolusid ja väiteid, mille kohta on maakohus oma hinnangu andnud. Kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et tööandjal oli õigus kinni pidada kostja palgast 1700,00 krooni. Kaebuses tugineb kostja ebaõigesti palgaseaduse §-le
  12. Tööandja poolt töötaja palgast kinnipidamisi reguleerib palgaseaduse § 37 lg 2 ja
  13. Maakohus juhindus põhjendatult nimetatud sätetest. Palgaseaduse § 37 lg 1 kohaselt, kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud 5
(6)
  4. summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu, lg 2 kohaselt muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Seega nimetatud säte võimaldab tööandjal töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmetel väljamakstud töötasu kinni pidada. Hageja ongi hagiavalduses nimetatud asjaolule tuginenud. Kohus on seda ka otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta hagi rahuldas. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme kaebuses märgitud viisil. Otsus on tehtud kooskõlas TsMS §-ga 442 lg 1, kuna sisaldab kõiki nimetatud sättes nõutud osi. Nõuete piiri kohus ületanud ei ole nagu kaebuses märgitakse. Ka leidis maakohus tõendeid kogumis hinnates, et tööleping poolte vahel lõpetati õigesti TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel, sealhulgas võis kohus tugineda ka asjas esitatud siseauditi materjalidele. Kaebuses toodud paljasõnalised väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 10000,00 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, 8 ja 11 ja § 61 lg 1 alusel loeb kolleegium arvestades asja keerukust ja mahtu põhjendatuks kohtukulude hüvitamise summas 6000,00 krooni. G. Kivinurm R. Allikvere U. Reinola 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.