Obsah (5)

§2§53§33§39§54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 02.detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 3-1511/2004 Haldusasi P.R., A.N., A.M.`i, M.

§2ja 54.

Detailplaneeringu algatamisest loobumisega võttis Tallinna Linnavalitsus kaebajatelt võimaluse esitada oma vastuväiteid planeeritavate ehitiste kohta Kadrioru piirkonnas rikkudes sellega kaebajate õigusi planeerimismenetluses osalemiseks; 2)hoone projekt, millele ehitusluba on välja antud ja ehitatav hoone on vastuolus projekteerimistingimustega. Projektist nähtub, et Köleri 2 krundi kavandatav täisehituse % on 56.

1. Krundi olemasolev ja Muinsuskaitseameti poolt tingimuseks seatud täisehituse % oli aga
2. Arvestades aga kaebuste esitamise hetkeks valatud vundamendi gabariite, on täisehituse % oluliselt suurem kui
3. Projektiga ei ole tagatud nõutavad parkimiskohad. Projektist ei nähtu, kuhu on projekteeritud 9 parkimiskohta. Arvestades uusehituse gabariite, ei ole reaalset võimalust Köleri 2 krundile 9 auto paigutamiseks; 3)hoone projekt ning selle alusel ehitatav hoone on vastuolus Kadrioru ja Köleri 2 krundi osas kehtivate arhitekuuriajalooliste eritingimustega. E.Laarmann`i ja J.Saroni poolt koostatud arhitektuuriajaloolisest uuringust nähtub, et Köleri 2 B-hoone näol oli tegemist historistsistlikus stiilis ehitatud 1-korruselise puitelamuga, mille arhitektuuriajalooline väärtus hinnati „väärtuslikuks“. Uuring sätestas Köleri 2 kinnistu edasise kasutamise eritingimusena krundil asuvate hoonete säilitamise ning keelas uusehitiste rajamise. Seejuures tuli B-hoone säilitada olemasolevas mahus ja lubatud olid vaid muudatused plaanilahendustes ( t I, lk 3336). Projekti seletuskirjas kirjeldatakse B-hoonet kui arhitektuuriajalooliselt vähetähtsat abija õuehoonet. Samas kinnitatakse seletuskirjas, et B-hoone rekonstrueeritakse vastavalt Kadrioru pargiala ning elamu- ja spordipiirkonna tsoneerimisskeemi nõuetele (t I.lk 27). Vastuolus märgitud uurimusega kirjeldab seletuskiri B-hoone rekonstrueerimisena 5korruselist hoonet. Arvestades seda, et käesolevaks ajaks on B-hoone lammutatud ja on alustatud 5-korruselise hoone ehitamisega, on ilmne, et Köleri 2 kinnistu omanik on Kadrioru osas kehtivaid arhitektuuriajaloolisi ja tsoneerimisskeemi nõudeid rikkunud. Tallinna Muinsuskaitse Ameti õigusjärglane Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on oma 30.04.2004 kirjas korteriühistule Johann kinnitatud, et Muinsuskaitseameti kooskõlastus ei omanud 2000.a. õiguslikku tähendust ja rõhutanud, et Köleri 2 krundi hoonestamisel on nõutud tsoneerimisskeemist kinnipidamist. Veel on Amet märkinud, et juba 2000.a. oli Amet seisukohal, et planeeritav uusehitus ei ole ajaloolissse keskkonda sobilik ja täpsustanud, et projekti presenteerimisel nõustus Amet põhihoone ehk A-hoone rekonstrueerimisega. Amet toonitab veel, et käesoleval ajal ei nõustuks ta sellise mastaabiga uusehituse ehitamisega mitte mingil juhul (t I, lk 38); 4)hoone projektil puudub nõutav naaberhoone (Köleri 4) omanike kooskõlastus ja hoone ei sobi miljööväärtuslikku keskkonda. Köleri 4 korteriühistu on nõusoleku andnud Köleri 2 Ahoone rekonstrueerimisele – selleks esitas Köleri 2 kinnistu omaniku esindaja Toonart Rääsk 30.11.2000 korteriühistu esimehele A.N.`le Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 24.08.2000 kooskõlastatud projekti – fassaadipassi, mille kohaselt pidi Köleri 2 kinnistu arendusprojekti käigus restaureeritama esinduslik 2-korruseline puitelamu (A-hoone). B-hoone rekonstrueerimise kohta korteriühistule ega kaebajatele projektdokumentatsiooni ei esitatud ja kaebajad olid õigustatud eeldama, et B-hoone rekonstrueeritakse olemasolevas mahus ja säilitatakse endisel kujul. Rekonstrueerimise all ei saa mõista uue ehitise ehitamist; 5)hoone ehitamine ja ehitusluba on vastuolus EhS §19 lg 1 ja §24 lg
4. Samuti on ehitusluba vastavalt EhS §25 lg 2 kaotanud kehtivuse. Ehitusluba kuulub kehtetuks tunnistamisele ka EhS §28 lg 1 p 1 ja 3 alusel. Ehitustegevuse käigus on paljastatud Köleri 4 vundament, mis omakorda tekitab ohu hoonele. Samuti suubuvad Köler 4 korterite ahju- ja suitsulõõrid tulemüüris olevatesse korstnatesse. Arvestades seda, et planeeritava hoone ja Köleri 4 (tulemüüri) vaheline kuja jääb alla 0,7 m, tulnuks teostada projekti ekspertiis tuleohutuse seisukohalt. Käesoleval ajal on Köleri 4 elamu muutunud tuleohtlikuks, sest kütteseadmete tõmme on halb ja kütmisel tungib suits eluruumi. Enne Köleri 2 uusehituse alguseni probleeme kütmisega ei olnud ja tõmme oli hea. Ehitusloa tühistamise aluseks on veel ka asjaolu, et selle taotlemisel on esitatud valeandmeid. Kaebajad leiavad, et B-hoone ehitamisega hävitatakse Kadrioru piirkonna miljööväärtuslik eripära ja sellega rikutakse kaebajate õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebajate korterite väärtus seisneb ka selles, et naaberkrundil asuvad hooned on tunnistatud arhitektuuriajalooliselt (väga) väärtuslikeks ja seal on keelatud uusehituste rajamine. Kaebajatel on õigus eeldada, et nende elukeskkond säilib ja mistahes ehitustööde tegemisel peetakse kinni piirkonnas kehtestatud erinõuetest. 5-korruselise uushoone rajamine piirkonnas, kus domineerivad 2-3 korruselised ajaloolised puithooned, vähendab kaebajate elukeskkonna ja kinnisvara väärtust. Kaebajate ja kogu piirkonna väärtust on juba vähendatud väärtusliku Köleri 2B puithoone lammutamisega. Seda vähendab ka see, et ehitatavasse uushoonesse on kavandatud ka äripinnad, kuivõrd tegemist on elamupiirkonnaga. Elukeskkonna ja kinnisvara väärtuse langus on seejuures kaebajatele õigustamatult pealesurutud. Kaebajad paluvad kohut tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 21.12.2000 väljastatud ehitusluba nr 25165 osas, mis puudutab J.Köleri t 2 B-hoonet ja teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus kõnealuse ehitusloa alusel püstitatud ehitise asukohaga J.Köleri 2 B-hoone täielikuks lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Samuti paluvad kaebajad välja mõista vastustajalt nende poolt kantud õigusabikulud summas 13 039 krooni, kokku 65 195 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Kaebustes esitatud väide, et Köleri 2 kinnistu puhul ei peetud kinni seaduses sätestatud nõudest kehtestada Köleri 2 krundile detailplaneering, ei vasta tõele. Kuni 31.12.2002 kehtinud

§2

sätestas, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik uute hoonete ehitamise ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemise ning maa-alade kruntideks jaotamise ja olemasolevate kruntide piiride muutmise korral. Tallinna Linnavolikogu 01.07.1993 määrusega kinnitatud Tallinna ajutise ehitusmääruse (edaspidi – Ehitusmäärus) p 105 sätestas, et kui konkreetse krundi kohta kehtiv detailplaneering puudub, võib erandkorras lubada ehitusprojekti koostada projekteerimisloa alusel (

`is projekteerimistingimused). Lähtudes

§2

, Ehitusmäärusest ja Köleri 2 omanike soovist hooneid renoveeridaümberprojekteerida, ei olnud detailplaneeringu koostamine vajalik. Ehitusmääruse p 4 sätestab, et ehitiste ümberehitamine on rekonstrueerimine. Erinevalt uuest EhS`st ei olnud tol ajal kehtivas

`is sätestatud rekonstrueerimise mõistet. Võõrsõnadeleksikonist ja ÕS`st lähtuvalt tähendab rekonstrueerima uuesti ehitama, ümber ehitama. Seetõttu käsitleti vanale vundamendile uue hoone rajamist ümberprojekteerimise ehk rekonstrueerimisena. Kaebustes esitatud väide, et projekti kooskõlastamisel ei ole arvestatud Tallinna Muinsuskaitseameti poolt seatud tingimustega, ei vasta tõele. Muinsuskaitseamet on oma 18.05.2000 kirjas nr IV-3/167 andnud nõusoleku uue hoone ehitamisele amortiseerunud kõrvalhoone asemele, juhul kui põhihoone restaureeritakse. Samas kirjas märgitakse, et uusehitis peab järgima tsoneerimisskeemis kehtestatud Kadrioru elamuala tingimusi: tiheduskoefitsient 1%, krundi täisehituse protsent % 40, katuseharja kõrgus maapinnast kuni 15 m. 26.05.2000 kirjas nr IV-3/175 on Muinsuskaitseamet teinud krundi täisehituse % osas järeleandmisi. Nimetatud kirjaga seati uue hoone ehitamisel lammutatavate abihoonete asemel tingimuseks krundi praeguse täisehitusprotsendi piiridesse jäämine. Projekteerimistingimuste väljastamise ajal oli krundi pindala 1047 m

1. Krundi täisehitusprotsent saadakse ehitiste aluse pinna jagamisel krundi pindalaga. Kuna ehitiste alune pind oli 628 m2, oli projekteerimistingimuste väljastamise ajal krundi täisehituse % 59,
2. Linnaplaneerimise Ametile kinnitamiseks toodud projektis on täisehituse % 56,
3. Seega on krundi täisehituse % isegi vähenenud. Ka viited hoone kõrguse ja mahu kohta on kaebustes paljasõnalised. Kadrioru tsoneerimisskeem ei sätesta Kadrioru piirkonda kerkivate ehitiste maksimaalset korruste arvu, vaid just nimelt katuseharja (tipu) kõrgust maapinnast, lubades maksimaalseks kõrguseks 15 meetrit. Linnaplaneerimise Ametile kinnitamiseks toodud projektil on märgitud B-hoone katuseharja kõrguseks maapinnast 14,85 m. Kaebajate väide, et projektil puudub Muinsuskaitseameti kooskõlastus on õige, sest selle saamise ajaks oli Muinsuskaitseamet ja Kultuuriamet ümberkorraldatud Kultuuriväärtuste Ametiks ning Köleri 2 A- ja B-hoone projektil on 11.09.2000 kooskõlastustempel Kultuuriväärtuste Ametilt. Projekteerimistingimustega seati omanikule kohustus lahendada elanike, oma töötajate ja klientide normatiivne parkimine krundil. Krundil on normidega nõutud 9 parkimiskohta ning on näidatud ka parkimiskohtade väljaarvutus. Samuti on projektile märgitud 9 parkimiskohta. Kaebajate väide projekti piirkonna miljööväärtusliku eripära mittearvestamise kohta on asjasse mittepuutuv ning otsitud. Miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad ning nende piirid on määratletud Tallinna üldplaneeringuga, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr
4. Seega ei kehtinud nimetatud akt ehitusloa väljastamise ajal. Kaebustes viidatud Kadrioru tsoneerimisskeem on nn Kadrioru arengukava, visioon. Nimetatud dokumenti ei saa käsitleda õigusakti jõudu omava kohustusliku dokumendina. Tsoneerimisskeemil on soovituslik iseloom. Linnaplaneerimise Ameti poolt kehtestatud projekteerimistingimusi arvestav projektdokumentatsioon vaadati läbi 06.12.2000 ameti projektide läbivaatamise komisjoni poolt ja kinnitati komisjoni otsusega nr
5. Projektil olid olemas kõikide nõutud ametkondade kooskõlastused, sh ka Tallinna Tuletõrje ja Päästeameti kooskõlastus. Komisjoni otsuse alusel väljastatakse ehitusluba. Ehitusloa andmisest saab keelduda vaid seaduses sätestatud korras, sh ka juhul, kui projekteeritud ehitis kahjustab AÕS §143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet. Ülalnimetatud komisjoni ja ameti kasutuses oli KÜ „Johann“ Köleri 4 esimehe A.N. 30.11.2000 välja antud kooskõlastusteatis, millega korteriühistu, kui Köleri 4 majaomanike esindaja oli nõus Köleri 2 hoonete rekonstrueerimisega. A.N. väide, et ta ei ole näinud projekti ja ei oleks iialgi uuele ehitisele nõusolekut andnud, on paljasõnaline, kuna teatises seisab must-valgel kirjas, et nõus ollakse V.ja R.Valk Arhitektuuribüroo poolt koostatud Köleri 2 A- ja B-hoone rekonstrueerimisprojektiga ja sellest tulenevate ehitustöödega, kui need ei häiri Köleri 4 elamu stabiilset seisundit. Mida A.N. ja teised kaebajad sõna „rekonstrueerimise“ all mõtlesid, väljub ametniku pädevusest. A.N. väide, et nõusoleku saamiseks näidati talle vaid fassaadipassi, pole millegagi tõendatud, seda enam, et kooskõlastus-teatisel on kirjas, et nõus ollakse „rekonstrueerimisprojektiga“. Linnaplaneerimise Ameti ametnikud ei tea, ega peagi teadma, mida eeldasid Köleri 4 omanikud naaberkrundi rekonstrueerimisprojektile kooskõlastust andes. Kaebajate väide, et kaebajad jäeti ilma võimalusest esitada hoone ehitamisele oma vastuväited ei vasta tõele, kuna nimetatud kooskõlastuse andmata jätmisega oleks jäetud ka kohaliku omavalitsuse poolt ehitusluba andmata. Kaebajate väited ehitusloa kehtetusest on arusaamatud.

§53

lg 3 sätestas, et kohalikul omavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud 1 aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Köleri 2 A-hoone rekonstrueerimist alustati praktiliselt kohe peale ehitusloa väljastamist ning 06.09.2001 väljastati hoonele ka kasutusluba. Seega ei saa väita, et ehitusega pole alustatud. Ehitusluba väljastati mõlema hoone kohta. Kaebajate viide EhS`le on asjakohatu, sest see seadus ei kehtinud ehitusloa väljastamise ajal. Vastustajal ei ole ka alust arvata, et ehitusloa väljastamiseks esitati valeandmeid. Vastustaja leiab, et kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi ei ole rikutud. Vaidlustatud ehitusluba ei kahjusta kaebajate õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. ERI Kinnisvara ja Pindi Kinnisvara hinnangutest nähtub, et Köleri 2 krundile kerkiv hoone ei oma negatiivset mõju Köleri 4 turuväärtusele, mis võiks olla takistuseks hoonet vabalt käsutada. Käsutusõigus seisneb asja juriidilise staatuse määramises, seega kinnisvaraturul toimuvad hinnalangused või –tõusud ei saa ka mõjutada ühegi omaniku õigust oma omandit vabalt käsutada. Omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada naaberkrundil hoone ehitamine ei takista. Kaebajad leiavad, et naabruses asuvad hooned on tunnistatud arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslikeks, unustades, et 100 m raadiuses Köleri 2 ja 4 krundist on mitu uut hoonet kerkinud, mis arhitektuurilt on sarnased Köleri 2 B-hoonega. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik, Haveli Invest OÜ vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.

ei sätestanud kohustust detailplaneeringu koostamiseks olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel. Ehitusloa väljaandmise ajal kehtinud Ehitusmääruse p 4 kohaselt ehitiste ümberehitamine on rekonstrueerimine. Ehitusmääruse p 105 kohaselt võis detailplaneeringu puudumise korral lubada ehitusprojekti koostada ka projekteerimisloa alusel. Kaebajate väide ehitusmääruse vastava sätte vastuolust

-ga on asjakohatu. Seega on kõnealune ehitusluba väljaantud kooskõlas

-s ja Ehitusmääruses sätestatuga. Projekteerimistingimustes seati Köleri 2 omanikele nõudeks projekt kooskõlastada Köleri 4 omanikega. Ehitusprojektile on lisatud kooskõlastuste leht ja millel on jrk.nr 11 all andnud 30.11.2000 omapoolse nõusoleku KÜ Johann viitega ülalnimetatud kooskõlastus- teatisele. Seega on ehitusprojekt kooskõlastatud KÜ Johann, mis on loodud Köleri 4 korteriomanike ühiste huvide esindamiseks ning Köleri 4 hoone ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks lähtudes korteriühistuseaduse §2 lg-st 1 ning kaebajate vastupidine väide on tegelikkusele mittevastav. Kuivõrd ehitusprojekt on kaebajatega kooskõlastatud, on kaebajate väide nende mittekaasamisest hoone projekteerimismenetlusse asjakohatu. Kaebajate väide, et KÜ-le Johann esitati projektina kooskõlastamiseks fassaadipass, on ilmselgelt väär. KÜ Johann 30.11.2000 kooskõlastus-teatisel märgitakse, et ollakse nõus J.Köleri 2A ja B hoone rekonstrueerimisega. Fassaadipass ei käsitlenud hoonete rekonstrueerimist, vaid üksnes Köleri 2A hoone fassaadiga seonduvat. Seevastu ehitusprojekt nägi ette A-hoone restaureerimise ja B-hoone rekonstrueerimise. Fassaadipass ei kajastanud üleüldse B-hoonet. Ehitusprojekti kooskõlastamine ei eelda, et isik, kes annab omapoolse nõusoleku, peab olema projektiga tutvunud. KÜ Johann kooskõlastusteatisel on sõnaselgelt heaks kiidetud Köleri 2 A ja B hoone rekonstrueerimise projekt. Juhul, kui oleks tõene kaebajate väide, et neile esitati tutvumiseks üksnes fassaadipass, mitte aga ehitusprojekt, siis oleksid kaebajad võinud anda ka vastavasisulise kooskõlastuse. Andes vastava nõusoleku kannab isik riisikot vastavast nõusolekust tulenevate õiguslike tagajärgede eest. See kui isik ei järgi vajalikku hoolsuskohustust, ei muuda antud kooskõlastuse kehtivust. Ehitusprojekti heakskiitmine on ühepoolne tehing. Juhul kui kaebajad leiavad, et nad on teostanud tehingu olulise eksimuse tõttu, oleks neil tulnud tehingut vastavalt vaidlustada. Tulenevalt TsÜS §-st 99 võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates eksimusest teadasaamisest. Kuivõrd tehingut vaidlustatud ei ole, on kooskõlastus kehtiv. Ehitusprojekti kohaselt krundi täisehituse protsent vähenes olemasolevast 62,8%-lt projekteeritud 56,9%-le. Seega ei ole vastupidiselt kaebajate väitele, ehitusprojektis eelnevat täisehituse protsenti ületatud, vaid vähendatud. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on ehitusprojekti kooskõlastanud 11.09.

1. Projekteerimistingimuste p 7 kohaselt tuli ehitusprojektis lahendada elanike, oma töötajate ja klientide normatiivne parkimine krundil. Projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud 9 parkimiskoha nõuet, nagu ekslikult märgivad kaebajad. Samuti ei ole vastavat nõuet esitatud Tallinna Muinsuskaitseameti poolt. Samas on projektiga tagatud 9 parkimiskohta. Kaebajad ei ole kaebustes märkinud, millest tulenevalt oleks ehitusprojekti koostamisel olnud kohustus järgida Kadrioru (Köleri 2) arhitektuuriajaloolises uurimuses toodut. Muinsuskaitseameti 18.05.2000 kirja kohaselt tuli ehitusprojektis järgida tsoneerimisskeemis kehtestatud kadrioru elamuala tingimusi. Seevastu on Muinsuskaitseamet 26.05.2000 kirjaga täisehitusprotsendi osas teinud möönduse, et täisehitusprotsent peab jääma olemasolevatesse piiridesse. Seega puudus kohustus järgida tsoneerimisskeemis toodud nõuet, et krundi täisehitusprotsent oleks
2. Tsoneerimisskeemist tulenevalt ei tohi hoone katuseharja kõrgus ületada 15 m. Projekti kohaselt on B-hoone katuseharja kõrgus 14,85 m. Tsoneerimisskeem ei näe ette nõudeid hoonete korruselisusele. Ehitusluba on oma sisult diskretsiooniotsus. Kaebajad ei ole oma väite, et Köleri 2B hoone ei sobi miljööväärtuslikku piirkonda, kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit ega motiveeringut. Hoone sobivuse üle keskkonda hindavad projekti kooskõlastavad isikud. Kuivõrd ehitusprojekt on heaks kiidetud kõigi vajalike isikute poolt, siis ei ole kaebajatel võimalik väita, et hoone ei sobi vastavasse piirkonda. Kaebajate subjektiivne negatiivne arvamus hoone sobivusest keskkonda, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega ole aluseks selle tühistamisel. Köleri 2 hoone ümbruses asub mitmeid ehitatavast hoonest kõrgemaid hooneid. 100 m raadiuses asuvad näiteks järgnevad 6-korruselised objektid: Vilmsi 6 ja 14, Vesivärava 5, Raua
3. Köleri 2 hoonest 200 m raadiuses on kõrgemad Köleri 3 (5 korrust), Vilmsi 22 (6 korrust) ja Vilmsi 42 (7 korrust) objektid. Samuti toimuvad käesoleval hetkel Köleri 6 hoone ehitustööd, mille ehitusloa on kaebajad kooskõlastanud. Rajatav hoone asub Köleri 4 hoonest lõunas ja on 14,8 m kõrge, betoonkarkassil ning ligikaudu 3 korda suurem kui rekonstrueeritav Köleri 2B hoone. Nimetatud hoone varjab ka Köleri 4 hoone valgust. Jääb arusaamatuks, kuidas Köleri 2B rekonstrueeritav hoone rikub kaebajate õigusi ning Köleri 6 hoone on kaebajatele igati sobiv. Juhtivate kinnisvarabüroode hinnangute kohaselt Köleri 2 kinnistule uuselamu rajamine pigem mõjub positiivselt Köleri 4 turuväärtusele. Ehitusloa väljaandmise ajal ei olnud ka veel määratud miljööväärtuslikku piirkonda. Ehitusloa tühistamine ning endise olukorra taastamine ei ole võimalik haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt. Ehitusloa väljaandmisest on möödunud ligikaudu 5 aastat. Kolmandal isikul on alus tugineda õiguspärasele ootusele, mis välistab kaebuste rahuldamise isegi juhul, kui kaebused peaksid olema põhjendatud. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit ega argumenti, millist kahju nad kannavad seoses Köleri 2B hoone rekonstrueerimisega. Kinnisvaraekspertide hinnangul pärast Köleri 2B hoone rekonstrueerimist Köleri 4 hoone väärtus tõuseb. Seega saavad kaebajad kasu, mitte kahju. Seevastu kannab hoone lammutamisega kolmas isik kahju vähemalt summas 26 510 000 krooni. Seega kaebajate huvid on oluliselt vähem kahjustatud kui kolmandal isikul. Vaidlustatud ehitusluba ei sea mistahes takistusi kaebajale oma omandiõiguse teostamiseks. Seega ei riku ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et J.G.`i kaebus tuleb jätta rahuldamata, M.-P.Kase, A.N., P.R. ja A.M.`i kaebus tuleb rahuldada. Kohus selgitab järgnevalt, kas kõik kaebajad omavad kaebeõigust (I), kas vaidlusaluse ehitusloa andmiseks oli vaja koostada detailplaneering (II), kas ehitusluba on antud kooskõlas ehitusnormide ja –nõuetega (III) ja kaalutlusreeglite ja menetlusnõuetega (IV). I. 1.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt peatuda kaebajate kaebeõigusel. J.G. leiab, et vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane, kuna rikub tema omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, et talle ei võimaldatud realiseerida seadusest tulenevat õigust avaldada oma seisukohti ja kaitsta oma õigusi uusehitise kavandamisel ja et ta oleks pidanud olema kaasatud piirkonna planeerimisse. Halduskohtumenetluses tuleb haldusakti õiguspärasust ja kaebaja õiguste rikkumist hinnata haldusakti andmise hetke seisuga. J.G.`i väitel ostis ta korteri Köleri 4 majja 2003.a. ja kolis korterisse nr 4 novembris
4. Kuna J.G. ei olnud ehitusloa andmise hetkel korteri nr 4 omanik, ei saanud 2000.a. väljastatud ehitusluba tema õigusi rikkuda. Seega puudub J.G.`il 21.12.2000 väljastatud ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus ja tema kaebus tuleb jätta rahuldamata. II. 2.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et vastustaja poolt 21.12.2000 väljastatud ehitusluba nr 25165 annab kolmandale isikule õiguse ehitada tiheasustusalale. Tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega tuleb esmjaoones lahendada detailplaneeringuga. Käesoleval juhul ei olnud A.N.l, P.R.l, A.M.il ja M.-P.K. (edaspidi – kaebajad) võimalik oma huve avaliku planeerimismenetluse kaudu kaitsta, kuna detailplaneeringut ei koostatud. Kohus nõustub kaebajate seisukohaga, et Köleri 2 B-hoone ehitamise aluseks oleks pidanud olema detailplaneering. Vastustaja väidetel ei peetud detailplaneeringu koostamist vajalikuks, kuna tugineti sel ajal kehtinud Ehitusmääruse p 105, mis lubas erandkorras koostada ehitusprojekti projekteerimisloa (projekteerimistingimuste) alusel. Kohus leiab, et kõnealuse ehitusloa väljaandmise ajal ei saanud vastustaja detailplaneeringu algatamata jätmisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tugineda Ehitusmäärusele osas, millega see oli vastuolus sel ajal kehtinud

`ga. Alates 22.07.1995 jõustunud

§2lg 1 sätestas detailplaneeringu kohustuslikkuse põhimõtte tiheasustuses.

Kuni 01.01.2003 kehtinud

§33

lg 1 kohaselt oli linnades ja teistes tiheasustustusega paikades projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Ehitusmääruse p 1 sätestab, et see peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandlusega. On üheselt selge, et alates 22.07.1995

jõustumisest prevaleeruvad

sätted Ehitusmääruse nende sätete üle, mis on vastuolus

`ga. Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud jälgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas seadustega. Vastustaja väidete kohaselt ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik põhjusel, et Köleri 2 B-hoone näol ei ole tegemist uue hoone ehitamisega, vaid endise hoone rekonstrueerimisega ja et

§2lg 1 ei nimeta rekonstrueerimist ja ei ava mõiste „rekonstrueerimine“ sisu.

Vastustaja viidates Võõrsõnadeleksikonile ja ÕS-le märgib, et „rekonstrueerima“ tähendab „uuesti ehitama, ümber ehitama“, mistõttu vastustaja käsitles Köleri 2 B-hoone vanale vundamendile uue hoone rajamist ümberprojekteerimise ehk rekonstrueerimisena. Kohus leiab, et viited võõrsõnadeleksikonile ja ÕS-le ei välista, et

§2

lg 1 tähenduses uue hoone ehitamine hõlmab ka olemasoleva ehitise rekonstrueerimist, kui selle käigus muutuvad täiesti endise rekonstrueeritava ehitise näitajad.

§39

p 3 kohaselt loetakse ehitamiseks ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonide muutmist. Nimetatud sätte valguses on käesoleval juhul Köleri 2 B-hoone osas kahtlemata tegemist ehitamisega, kuna vana ehitise asemel püstitatud ehitise konstruktsioonid, ruumijaotus ja välisilme erinevad olulisel määral endisest ehitisest. Kui kohtule esitatud dokumentides kirjeldatakse Köleri 2 B-endist hoonet kui suhteliselt väikesemahulist 1korruselist puitelamut, siis uus hoone kujutab endast 5-korruselist kaasaegset betoonehitist. Kohus leiab, et püstitatav ehitis on tajutav uue ehitisena ja see ei ole nähtuvalt kohtule esitatud fotodelt absoluutselt võrreldav endise ehitisega. Seega on antud juhul tegemist uue ehitise püstitamisega, milleks lähtuvalt

§2lg 1 oleks olnud vajalik detailplaneering.

Et ka vastustaja ise on Köleri 2 B-hoone ehitamist käsitlenud uue hoone ehitamisena, kinnitab näiteks Tallinna Muinsuskaitseameti 18.05.2000 kiri nr IV-3/167, milles märgitakse, et amet on põhimõtteliselt nõus „uue hoone ehitamisega amortiseerunud kõrvalhoone asemele, juhul kui põhihoone restaureeritakse“ (t I, lk 24). Samas kirjas nimetatakse ehitist veel ka „uusehitiseks“ ja Linnaplaneerimise Amet nimetab 04.07.2000 projekteerimistingimustes Köleri 2 B-hoonet „juurdeehituseks“. III. 3.Kuigi käesoleval juhul ei olnud kaebajatel võimalik oma huve avaliku planeerimismenetluse kaudu kaitsta, ei välistanud see asjaolu iseenesest täielikult kolmandale isikule ehitusloa andmist. Detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist.

§54

p 1 kohaselt ehitusluba ei anta, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused olid olemas. Ehitusloa eesmärk on kontrollida projekti ja kavandatava ehitise vastavust ehitusnormidele ja muudele ehitamist reguleerivatele nõuetele (tervisekaitse, tuleohutus jms). Ehitusnormide- ja nõuete eiramise ja oma õiguste rikkumisena on kaebajad esile toonud krundi täisehituse protsendi rikkumist, parkimiskohtade mittetagamist, tuleohutusnõuete rikkumist, Köleri 4 vundamendi paljastamist, kaebajate ja Muinsuskaitseameti kooskõlastuste puudumist ning vastuolu Kadrioru ja Köleri 2 krundi osas kehtivate arhitektuuriajalooliste eritingimustega ja Kadrioru tsoneerimisskeemiga. A.N. tõi oma õiguste rikkumisena esile veel ka tema korterist avaneva vaate rikkumise ja asjaolu, et tema korteri akendesse ei paista enam õhtune päike. Kaebajad viitasid seejuures EhS §-le 19 lg 1, §24 lg 1, §25 lg 2 ja §28 lg 1 p

1. 4.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et ehitusprojektis on rikutud nõutavat krundi täisehituse protsenti. 04.07.2000 väljastatud projekteerimistingimuste p 3 kohaselt tuli projektdokumentatsiooni koostamisel säilitada krundi olemasolev täisehituse protsent abi- ja õuehoone ümberprojekteerimisel (koos juurdeehitusega). Projekteerimistingimuste väljastamise ajal oli Köleri 2 krundi täisehituse protsent 59,9%. Ehitusprojektis on krundi täisehituse protsent 56,
2. Seega ei ole ehitusprojektis krundi täisehituse protsenti rikutud. 5.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et ehitusprojektiga ei ole tagatud nõutavad parkimiskohad. Projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud 9 parkimiskoha nõuet nagu ekslikult märgivad kaebajad. Samuti ei ole vastavat nõuet esitatud Tallinna Muinsuskaitseameti poolt. 9 parkimiskohast kõneldakse projektdokumentatsioonile lisatud seletuskirjas (t I, lk 27). Ehitusprojektil on 9 parkimiskohta märgitud. 6.Kaebajate väidetel tulenevalt asjaolust, et planeeritava hoone ja Köleri 4 tulemüüri vaheline kuja jääb alla 0,7 m, tulnuks teostada ehitusprojekti ekspertiis tuleohutuse seisukohalt. Kohus leiab, et projektile kooskõlastuse andnud ametkonnad vastutavad oma pädevuse piires oma kooskõlastuste eest. Kõnealuse ehitusprojekti vastavust tuleohutusnõuetega on kontrollinud Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet, kes on projekti 07.09.2000 kooskõlastanud. Asjaolul, et ühe kaebaja A.M.`i eluruumis on käesoleval ajal kütteseadmete tõmme halb, ei oma ehitusloale õigusliku hinnangu andmisel tähendust. Harjumaa Päästeteenistuse poolt A.M.`ile saadetud 21.09.2005 kirjas märgitud suitsu eluruumi tungimise põhjus on oletuslik ja see ei anna alust kahtlustada, et Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud ehitusprojekti vastavust tuleohutusnõutele. Kaebajate viited EhS`le on asjakohatud, kuna vaidlustatud ehitusloa väljastamise ajal nimetatud seadus ei kehtinud. 7.Kaebajate väidetel on Köleri 2 B ehitusprojekt vastuolus Kadrioru ja Köleri 2 krundi osas kehtivate arhitektuuriajalooliste eritingimustega ja Kadrioru tsoneerimisskeemiga. Köleri 2 kinnistul asunud 3 hoonet on arhitektuuriajalooliselt uurinud E.Laarmann ja J.Saron (t I, lk 33-36). Kaebajad ei ole märkinud, millest tulenevalt oleks ehitusprojekti koostamisel olnud kohustus järgida nimetatud uurimuses toodut. Kadrioru pargiala ning elamu ja spordipiirkonna tsoneerimisskeem ei ole täitmiseks kohustuslik õigusakt. Vastustaja väidetel on tegemist Kadrioru arengukava ehk visiooniga ja sellel on soovituslik iseloom ning linna erinevad ametkonnad arvestavad tsoneerimisskeemis sätestatud tingimusi omapoolsete nõudmiste ja ettepanekute tegemisel ja kooskõlastuste andmisel. Samas kaebajad ka ei täpsustanud, milliseid soovituslikke tsoneerimisskeemi nõudeid ei ole linna erinevad ametkonnad ehitusprojektile kooskõlastuse andmisel arvestanud. 8.Kaebajate väide, et ehitusprojektil puudub Tallinna Muinsuskaitseameti kooskõlastus on õige, sest kooskõlastuse saamise ajaks 11.09.2000 oli Tallinna Muisuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriamet vastavalt Tallinna Linnavolikogu 29.06.2000 määrusele nr 26 ümberkorraldatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiks. Viimane on kooskõlastanud ehitusprojekti 11.09.2000 (t I, lk 136). Kaebusele lisatud Kultuuriväärtuste Ameti ametniku A.Noole 30.04.2004 e-kiri ei oma antud vaidluses õiguslikku tähendust (t I, lk 38). Asjaolu, kas käesoleval hetkel Kultuuriväärtuste Amet ehitusprojekti heaks kiidaks või mitte, ei oma vaidlustatud ehitusloale õigusliku hinnangu andmisel tähendust. Kaebajate väidetel puudub ehitusprojektil nende kooskõlastus. Samas kaebajad ei täpsustanud, millest tulenevalt oleks ehitusprojektil pidanud olema nende kooskõlastus.

puudub säte, mis näeb ette huvitatud isikute kooskõlastuse andmise ehitusprojektile. Köleri 2 juurdeehituse ehk B-hoone kooskõlastuse Köleri 4 krundi omanikuga nägi kolmandale isikule ette 04.07.2005 väljastatud projekteerimistingimuste p 10, mille kohaselt kooskõlastused tuli esitada koondtabelina. Köleri 2 projekti kooskõlastuste osas on koostatud kooskõlastuste leht ja selle loetelu p 11 all on märgitud „Naaberkrundi valdaja Köleri tn 4 30.11.2000 Kooskõlastatud Teatis A.N. Ei rikutaks Köleri 4 ehituse stabiilsust“ (t I, lk 19). Kuna 30.11.2000 seisuga ei olnud Köleri 4 elamus veel korteriomandeid moodustatud, siis võis korteriomanikke esindada korteriühistu selle esimehe näol. 9.Käesolevas asjas keskendub kogu ehitusloaga seonduv vaidlus tegelikult sellele, kas kolmas isik esitas kaebajatelt kooskõlastuse saamiseks kogu Köleri 2 ehitusprojekti või ainult osa sellest. Vastavalt 01.01.2003 jõustunud EhS §28 lg 1 p 3 ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. Kuna kolmanda isiku esindaja T.Rääsk suhtles 2000 novembris ainult A.N.`ga ja kellele ta väidetavalt esitas kogu Köleri 2 kinnistut puudutava ehitusprojekti, siis on käesolevas asjas määrav A.N. seletus ja selle veenvus. A.N. seletas kohtuistungil, et T.Rääsk näitas talle novembris 2000 ainult Köleri 2 peahoone renoveerimistöid puudutavaid dokumente (t I, lk-l 226-229 ja 231-235) ja et nimetatud dokumentide tutvustamisel kirjeldas T.Rääsk väga veenvalt, et ka Köleri 2 kinnistul asuv abi- ja õuehoone ehk B-hoone rekonstrueeritakse endisel kujul. Kuna A-hoone renoveerimist puudutavad dokumendid olid visuaalselt niivõrd veenvad, siis ei tekkinud A.N. väidetel tal mingisugust kahtlust, et ühekorruselise puithoone (B-hoone) asemel kavatseb kolmas isik ehitada hoopiski 5-korruselist betoonehitist. Käesoleval juhul on kohus veendunud, et kolmas isik ei näidanud A.N.le Köleri 2 kinnistule planeeritava uusehitise, s.o. B-hoone ehitusprojekti. On usutav, et kolmas isik näitas A.N.le dokumente valikuliselt ehk eelkõige A-hoone renoveerimist puudutavaid dokumente. Kohtu sellekohast veendumust kinnitavad eelkõige järgmised asjaolud: 1) kooskõlastuse kiirest saamisest pidi eelkõige olema huvitatud kolmas isik ise, kes sisuliselt kohe peale ehitusloa saamist alustas A-hoone renoveerimistöödega ja lõpetas need 2001 sügiseks; 2)kuni 2003.a. ei tehtud kolmanda isiku poolt B-hoones mingeid ehitustöid (sh lammutustöid) ja B-hoone ehitamisega alustati alles 2004 kevadel. Neid asjaolusid arvestades võis kolmandal isikul puududa põhjendatud vajadus näidata A.N.le 2000.a. novembris Köleri 2 kinnistule planeeritava uusehituse dokumentatsiooni. Et A.N. ei oleks planeeritavale uusehitusele nõusolekut andnud, kinnitab ka veel see, et A.N. näol on tegemist tunnustatud restauraatoriga, kes vaieldamatult omab teadmisi linnaruumi arhitektuuri väärtusest. Elades Kadrioru miljööväärtuslikus keskkonnas, ei ole usutav, et A.N. oleks andnud nõusoleku ehitada naaberkinnistule moodne 5-korruseline betoonehitis. Kooskõlastus-teatisele märgitud sõna „rekonstrueerimisprojekt“ võib seletada sellega, et A.N.`le kolmanda isiku poolt näidatud Köleri 2 peahoone ehitamist puudutav dokumentatsioon on sisuliselt käsitletav ehitusprojektina. Vaieldamatult on kohtutoimiku I osas, lk 233-235 olevate dokumentide näol tegemist ehitusprojektiga. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kirjeldades A.N.le veenvalt ja usutavalt Köleri 2-B hoone rekonstrueerimist selle endisel kujul ja mahus ja esitades oma väidete usutavuse kinnituseks A.N.`le A-hoone renoveerimist kajastavad materjalid, võis kolmas isik luua A.N.`s ja seeläbi ka teistes kaebajates Köleri 2-B hoone rekonstrueerimise osas teadlikult eksitava mulje. Kohus leiab, et korteriühistult eksitava mulje tagajärjel saadud nõusolek Köleri 2 kinnistule 5-korruselise uusehitise ehitamiseks, on käsitletav ehitusloa taotlemisel valeandmete esitamisena. IV. 10.Kohaliku omavalitsuse võimalused kujundada linna ruumilist ilmet vastavalt oma nägemusele on ehitusloa andmise menetluses tunduvalt piiratumad kui planeerimismenetluses. Vastustaja leiab, et ta lähtus ehitusluba väljastades muuhulgas eeldusest, et projekteerija on kohustatud tagama ehitusprojekti vastavuse detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning kehtivatele normidele ja standarditele. Riigikohtu halduskolleegium märgib oma 13.06.2003 otsuses, et kohalik omavalitsus ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga, lootes kergemeelselt, et ehitise nõuetekohasuse ning huvide tasakaalustamise tagab ainuüksi ehitusprojekti koostamine riiklikult tunnustatud arhitekti poolt. Arhitekt on küll kohustatud koostama projekti ehitusnormidele ja –nõuetele vastavalt, kuid nende kohaldamine võib tihti vajada tõlgendamist ja väärtusotsustuste tegemist avaliku võimu kandja poolt. Riigikohus on leidnud, et kui kogu vastutus projekti nõuetekohasuse eest lasuks arhitektil, siis kujutaks ehitusloa andmise menetlus endast tarbetut bürokraatlikku asjaajamist. Kaalutlusõiguse olemasolu ehitusloa andmisel ei saa täielikult eitada. Ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada ka nõudega, et kolmandate isikute (naabrite) õigusi ei piirataks ebaproportsionaalselt. See nõue on diskretsioonilise iseloomuga. Kaebajad peavad oma õiguste põhiliseks rikkumiseks asjaolu, et neil puudus võimalus oma elukeskkonna ümberkujundamisel kaasa rääkida. Teades asjaolust, et Köleri 2 krundile ei ole võimalik rajada uusehitisi, oleks vastustaja pidanud ehitusloa taotlemise menetluses ette nägema huvidekonfliktide põrkumise. Riigikohus on ülalnimetatud lahendis märkinud, et ehitusloa andmise menetluses on asjast ilmselgelt puudutatud naabri arvamus mõistlik ära kuulata juba enne projekteerimistingimuste väljastamist. Vastustaja ei ole enne ehitusloa andmist Köleri 4 korteriomanike arvamust ära kuulanud, kuigi vastustajale pidi olema selge, et äri- ja eluhoone püstitamine halvendab naabrite elukeskkonda. Haldusmenetlus ei olnud antud juhul õiglane, vaid kaebajate suhtes hoolimatu. Käesoleval juhul pole kohus veendunud ka selles, et Kadrioru arhitektuurset miljööd ja selle arhitektuurset väärtust on võimalik kaitsta esindusliku 3-korruselise ja sokliosaga puitelamu, Köleri 2 A-hoone kõrvale moodsa 5-korruselise betoonelamu ehitamise teel, kui uus hoone ei meenuta oma arhitektuurilt millegagi varasemat hoonestust. Asjassepuutuv ei ole vastustaja ja kolmanda isiku väited, et Köleri 2 kinnistul asunud Bhoone oli asotsiaalide kogunemiskoht või et Köleri 2 ümbrusesse on ehitatud mitmeid ehitatavast hoonest kõrgemaid hooneid. Väidetav asotsiaalide kogunemiskoht oleks olnud kõrvaldatav ka siis, kui B-hoone oleks samuti renoveeritud selle endisel kujul. 11.Kohus leiab, et vastustaja pidi kõnealuse ehitusloa andmisel ilma detailplaneeringut koostamata kaalutlusõigust teostades arvestama nii kolmanda isiku kui ka kaebajate õiguste ja huvidega, samuti avalike huvidega. Vastustaja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu õiguste ja huvide kaalumine. Kohtumenetluses viitas linnavalitsus ehitusloa andmist õigustades eelkõige sellele, et ehitusprojekti koostasid kõrgharidusega arhitektid, kes olid kohustatud tagama ehitusprojekti vastavuse projekteerimistingimustele. Kohtu arvates oleks Köleri 2 B-hoonet saanud projekteerida ka kaebajate jaoks soodsamalt. Kaasaegse hoone ehitamisest võib küll olla huvitatud kolmas isik, kuid sellise hoone ehitamine ei või toimuda Kadrioru piirkonda elama sattunud isikute arvel. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium märgib käesolevas asjas tehtud 01.07.2004 määruses, et kaebajate õigus kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel ei vääri vähem kaitset, kui 2000.a. välja antud ehitusloast tulenevaid õigusi aastal 2004 kasutama asunud äriühingu ootus ehitusprojekt takistamatult realiseerida. 12.Menetlusnõuete rikkumine võib tulenevalt HMS §-st 58 jääda tahaplaanile, kui kohus veendub, et haldusakti andmisel ei olnud vastustajal võimalik teistugust otsust teha. Käesoleval juhul süvendab ebaõiglane ehitusloa väljastamise menetlus ehitusloa sisulise õigsuse ja huvide õiglase tasakaalustamise suhtes eespool üleskerkinud kahtlusi. Antud juhul ei ole kohtul võimalik veenduda, et ehitusloa andmisel saavutati erinevaid huve tasakaalustatult arvestav lahend. Ehitusloa andmisel tehtud menetlus- ja diskretsioonivigade tõttu ei ole kontrollitav, millisele alternatiivsele ehitusprojektile oleks linnavalitsus saanud anda ehitusloa selliselt, et see oleks kõigi oluliste aspektide valguses olnud õiguspärane. Eeltoodut arvestades pole HMS §58 kohaldamiseks alust ja ehitusloa tühistamine Köleri 2-B hoone osas on põhjendatud. Käesoleval juhul on ehitusloa tühistamine ka võimalik põhjusel, et Köleri 2-B ehitis ei ole valminud. Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 01.07.2004 määrusest oli esialgse õiguskaitse kohaldamise hetkel 20.05.2004 Köleri 2 Bhoone rajamiseks vajalikest töödest tehtud mitte rohkem kui ca 20% ning hoone karbiga seotud ehitustöödest pole valminud üle 25%. Kolmandal isikul ei saanud tekkida ehitusloa vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluse vältel ka õiguspärast ootust, et ehitusluba jääb kehtima. 13.Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, milliseid vahendeid kaebajate õiguste kaitseks kohaldada. Käesolevas asjas on kohtule esitatud ehitusloa tagajärgede kõrvaldamisele suunatud nõuded. Kaebajad taotlevad vastustajale ettekirjutuse tegemist Köleri 2-B hoone lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Sellekohase ettekirjutuse tegemiseks puudub halduskohtul pädevus. EhS §22 lg 1 p 4 kohaselt annab ehitise lammutamiseks ehitusloa kohalik omavalitsus. Seega toimub ehitise lammutamine ehitusloa alusel. Tagajärgede kõrvaldamiseks on halduskohtul võimalik teha vastustajale ettekirjutus haldusakti andmiseks, millega otsustataks tühistatud ehitusloa alusel ehitatud hoone või selle osa lammutamiseks või ümberehitamiseks kohustamine. Kui kaebajate rikutud õiguste taastamine pole võimalik, tuleb vastustajal kaaluda kaebajate elukeskkonna ümberkujundamisega tekitatud kahju hüvitamist rahaliselt. 14.J.G., M.-P.Kask, A.M., A.N. ja P.R. taotlevad nende poolt kantud õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt. Õigusabi osutas kaebajatele antud asjas AB Paul Varul ja õigusabikulud on kokku 65 195 krooni. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtub, et ülalnimetatud isikud on igaüks tasunud AB-le Paul Varul 13 039 krooni, millist kulutust peab kohus põhjendatuks. Lähtudes HKMS §92 lg 1 tuleb J.G.`i taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuselt tuleb A.N., P.R., M-P. K. ja A.M.`i kasuks välja mõista igaühele 13 039 krooni. Marion Vakker Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2006 otsus nr 3-04-109 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2005 otsus haldusasjas nr 3-1511/2004 osas, mis puudutab M.-P.K., A.M.i, AA.N. ja P.R. kaebusi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes. Teha vastavas osas uus otsus, millega kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit andma välja haldusakt, millega pandaks kohustus 21.12.2000 ehitusloa nr 25165 halduskohtu otsusega tühistatud osa alusel ehitatud hoone (Köleri tn 2 B-hoone) lammutada. 2. Muuta halduskohtu otsuse põhjendavat osa M.-P.K., A.M.i, AA.N. ja P.R. kaebuste osas, täiendades seda ringkonnakohtu otsuse põhjendustega: 1) vaidlusaluse ehitusloa suhtes kaebeõigust puudutavas osas, 2) ehitusloa vaidlustatud osas õigusvastasust puudutavas osas põhjendusega ehitusloa õigusvastasusest kehtival detailplaneeringul mittepõhinemise tõttu. 3. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 4. Rahuldada M.-P.K., A.M.i, AA.N. ja P.R. apellatsioonkaebused. Jätta Haveli Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. 5. Mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt M.-P.K., A.M.i, A.N. ja P.R. kasuks apellatsiooniastme kohtukuludena välja igaühele 8 248 (kaheksa tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) krooni ja 20 (kakskümmend) senti.