Faktilised asjaolud Tsiviiltoimik 2-06-22999 Harju maakohus rahuldas .a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. S K hagi kostjate vastu. Kohus määras menetluskulude jaotusega, et hageja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulu) kuuluvad väljamõistmisele kostjatelt. Seega esitab hageja korduvtaotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 2. Taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja esitas taotluse välja mõista kostjatelt riigilõiv ja esindajakulud (Lisa 1). Hageja esitas kohtule ka arve summas 8437 krooni (Lisa 2), mis on hageja poolt tasutud. Kohus pole taotlust veel lahendanud. Kuigi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on eelnevalt kohtule esitatud, esitati käesolevaga
Hageja on kandnud lisaks riigilõivule summas 9250 krooni (tasumist tõendav dokument on lisatud hagile) (
lg 1, lg 2), ka esindaja kulusid arve 3/06/K alusel summas 8437 krooni (Lisa 3) (
Arve on S K esitatud seoses konsultatsiooniga ja hagi koostamisega V Ž ja N Ž vastu ühisvara jagamiseks koos hagi tagamise taotlusega. Hagejale esitatud arve on tasutud. Eeltoodud menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, palus hageja esindaja määrata kindlaks, et tsiviilasjas nr. V Ž ja N Ž väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud on riigilõiv summas 9250 krooni ja õigusabikulud summas 8437 krooni. 3. Taotlus tähtaja ennistamiseks, kui kohus peab
lg 1 alusel taotluse esitamise tähtaja möödunuks Hageja esindaja osundas, et ta on eelnevalt .a. kohtule esitanud taotluse, et kostjatelt menetluskulud (riigilõiv ja advokaadikulud) välja mõista, mistõttu tuleb seda ka käesoleva korduvtaotluse lahendamisel arvesse võtta. Hageja esindaja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja saab teada kohtuotsuse jõustumisest üksnes kohtu vahendusel või siis avalikus arvutivõrgus avaldatud jõustunud kohtulahendite registrist KIS päringuid tehes. Seega on hagejal igal juhul raskendatud taotluste esitamiseks seaduses sätestatud tähtaegade arvestamine ja arvutamine alates kohtulahendi jõustumisest. Hagejal ja hageja esindajal ei jää muud üle, kui kohtulahendi jõustumise osas nimetatud allikatele (kohus ja KIS) loota, kuid kui need allikad esitavad ekslikult ebaõiget või mittetäielikku informatsiooni, siis ei saa selle eest vastutada Hageja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 sätestab, et kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust (
lg 3).
lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. 2 Tsiviiltoimik 2-06-22999 Käesolevas asjas tehti kohtulahend tagaseljaotsusega. Hagejale ei olnud teada, millal kohtuotsus jõustub. Hageja kontrollis kohtuotsuse tsiviilasjas nr. jõustumise küsimust, helistades selleks Harju Maakohtusse tsiviilkantseleisse, samuti pidevalt jälgides avalikku kohtulahendite registrit internetis ehk kohtute infosüsteemi KIS (kättesaadav aadressil: http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx), kus tehakse avalikuks jõustunud kohtulahendid. Hageja esindaja kontrollis ka .a. telefonikõne kaudu Harju Maakohtusse tsiviilkantseleisse, et kas .a. kohtuotsus (tagaseljaotsus) on tsiviilasjas nr. jõustunud või mitte. Kantseleitöötaja vastas, et ei ole jõustunud. Hageja esindaja kontrollis ka avalikku kohtulahendite registrit KIS, kus tehakse avalikuks jõustunud kohtulahendid. .a. kohtuotsust (tagaseljaotsust) tsiviilasjas nr. ei olnud jõustunud kohtulahendite hulgas. Isegi tänase päeva, s.o. .a., seisuga ei olnud .a. Harju Maakohtu kohtuotsust (tagaseljaotsust) tsiviilasjas nr. avalikku registrisse arvutivõrgus kantud, mida tõendab vastav väljavõte avalikust kohtulahendite registrist KIS .a. tehtud ja jõustunud kohtuotsuste kohta Harju Maakohtus (Lisa 4). Loetelus ei olnud kohtunik RE poolt tehtud otsust tsiviilasjas nr. . .a., helistas Hageja esindaja täiendavalt kohtunik RE sekretärile, et pärida järgi, et milla on oodata kohtuotsuse jõustumist. Üllatuslikult sai Hageja esindaja teada, et kohtuotsus on siiski jõustunud juba .a. Sellisel juhul oli
kohase taotluse esitamise tähtajaks .a., mis oleks justkui hageja poolt mööda lastud. Kuigi Hageja tegi erinevaid päringuid, siis temale ei olnud teada, et .a. kohtuotsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr. on jõustunud .a. Vastasel juhul oleks ta koheselt
Hageja ei ole lasknud mööda taotluse esitamise tähtaega tahtlikult, vaid selle on tinginud ekslikult antud informatsioon. Ka hageja korduvad püüdlused saada infot kohtuotsuse jõustumise kohta avalikust kohtulahendite registrist KIS ei ole andnud tulemust, kuigi
lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Hageja on olnud aktiivne ning teinud endast sõltuva, et teada saada otsuse jõustumise kuupäeva, et sellega seoses esitada taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Seega juhul, kui kohus tuvastab, et
lg 1 alusel on taotluse esitamise tähtaeg on möödunud, siis palun nimetatud tähtaeg ennistada ja lugeda käesolev taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks õigeaegselt esitatuks. Hageja on seisukohal, et kui temale teadmata põhjusel ei ole võimalik tähtaega ennistada, siis igal juhul on võimalik lahendada kohtule .a. esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmise kohta kostjatelt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
, § 68, § 174, § 426 lg 1, palus hageja esindaja ennistada
sätestatud taotluse esitamise tähtaeg ja lugeda käesolev taotlus 3 Tsiviiltoimik 2-06-22999 menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks õigeaegselt esitatuks, samuti palus hageja esindaja määrata kindlaks, et tsiviilasjas nr. V Ž ja N Ž väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud on riigilõiv summas 9250 krooni ja õigusabikulud summas 8437 krooni. Täiendavalt teatas hageja esindaja kohtule elektronikirjaga, et kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr. sai tema teada .a., kui helistas täiendavalt otsuse teinud kohtuniku sekretärile, et pärida kohtuotsuse jõustumise kohta, sest eelnevate päringute korral tsiviilkantseleisse (kaasa arvatud .a.) teatati temale suuliselt, et otsus ei ole jõustunud. Telefonikõne olemasolu .a. võib vajadusel kinnitada M M (istungisekretär). Samal päeval tegi hageja esindaja ka täiendava taotluse kohtule. Hageja esindaja kinnitas, et ta kontrollis pidevalt KIS registrit, kus peaks jõustunud kohtuotsused olema avalikult kättesaadavad (
Käesolevas asjas isegi täiendava taotluse esitamise kuupäeva ( ) seisuga ei olnud otsust üleval, mistõttu ta uskus tsiviilkantselei seisukohta otsuse mittejõustumise kohta. Oli ju kontrollitud ka kohtu väiteid KIS registri kaudu, mis kinnitas kohtu sõnu, et otsus ei olnud jõustunud, sest seda polnud registris veel üleval. Selle tõendamiseks esitasin ka KIS väljavõtte kohtule, kus olid näidatud otsused, mis olid avalikult kättesaadavaks tehtud ning otsust tsiviilasjas nr. ei olnud nende hulgas. Tänase päeva seisuga, s.o. .a. on otsus juba siiski KISis kättesaadavaks tehtud. Taotlust menetluskulude hüvitamiseks iseenesest ei saa möödalastuks lugeda, sest taotlus on kohtule eelnevalt juba e-kirja teel ( ) ka edastatud. Dokumendid on lisatud .a. taotlusele. Veelgi enam, hageja ei saa ühelgi juhul vastutada asjaolude eest, mis on tingitud kohtust ning kuidas teisiti saabki hageja tagaseljaotsuse jõustumisest teada, kui päringute tegemisega kohtule ja KIS registri kontrollimisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus tähtaja ennistamiseks on küllaldaselt ja kohtu arvates usutavalt argumenteeritud ja see tuleb
Taotlus on põhistatud ja kohtul ei teki vähimatki kahtlust nende väidete õigsuses ja paikapidavuses. Tsiviilmenetluses toimib hea usu põhimõte ja seda enam, et kohus on juba jõustunud otsuses menetluskulude jaotuse aluspõhimõtted juba väljendanud, puudub alus kahelda hageja esindaja väidete tõelöevastavuses. Edasine on vaja toimetada kohtunikuabil, st võtta vastu seisukoht taotluses menetluskulude kindlaksmääramiseks sisuliselt. Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.