ja §7 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus – või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise 10 ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Vastavalt
on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus – või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse – või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõenditega tõendatuks, et kanalisatsioonitoru avarii aadressil: xxx tekkis B S kuuluva korterimandi reaalosa piires, mis hõlmab endas korteriomandi nr.12 esemega piiritletud eluruume ning nende juurde kuuluvad hooneosasid, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Nimetatud asjaolust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et kanalisatsioonitoru avarii likvideerimine oli eelkõige B S, kui korteriomaniku kohustus. Samuti luges kohus tõendatuks, et B S ei olnud teadlik tema korteriomandi reaalosa piires toimunud kanalisatsioonitoru avariist, sest toru paiknes põranda all, vett B S korterisse ei valgunud ning vesi valgus eelkõige alumisele korrusele, 11 Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt renditud mitteeluruumidesse. Asjast huvitatud isikuna asus Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank avariid likvideerima ja seda avariid sai likvideerida üksnes B S omanduses oleva korteriomandi territooriumil. Kohus luges tõendatuks, et B S korteriomanikuna oli kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad KOS §11 lg.1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Kohus luges tõendatuks, et seaduse kohaselt pidi kanalisatsioonitorude ja püstakute avariide likvideerimisega tegelema eelkõige majas moodustatud korteriühistu, kuna enne tööde tegemist ei olnud selge, kas avarii oli ühisomandi kommunikatsioonides või korteri reaalosa kommunikatsioonides. Korteriühistu oma kohust ei täitnud ja avariid asus omal algatusel likvideerima alumise korruse rentnik, Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, kuna vesi rikkus praktiliselt panga poolt kasutatud ruumide viimistluse ning tegi võimatuks pangaoperatsioonide läbiviimise renditud ruumides, millega kohus luges tõendatuks, et kanalisatsioonitoru avarii tõttu oli Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank hädaseisundis ning asus seda hädaseisundit kõrvaldama, kuigi ta ei olnud selleks ei seaduse ega ka lepinguga kohustatud. Kohus luges tõendatuks, et B S ise nõustus remonttööde tegemisega Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt, sest lasi tema poolt tellitud töömehed oma korterisse avariid likvideerima. Avarii likvideerimisega kaasneb paratamatult kahju tekitamine B S korteriomandile. B S oli sellest teadlik ja nõustus sellise kahju tekitamisega, kuna Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt tekitatud kahju oli väiksem avarii poolt põhjustatud kahjust (põhjustada võivast kahjust) ühisomandile.
kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu, B S, nõustus kahju tekitamisega, kahju tekitaja tegutses hädaseisundis ning kahju tekitaja kasutas oma õiguse (õiguse teha pangaopreatsioone renditud ruumides) teostamiseks, aga samuti ka kaitseks õigustatult omaabi. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt tekitatud kahju B S korteriomandile avarii likvideerimisel korteriomandi reaalosas ei olnud õigusvastane tegevus, vaid oli täiesti õiguspärane tegevus, kuna põranda alla pandud torusid ei saa vahetada ilma põrandat lõhkumata. Heast ehitustavast tulenevalt otsustas Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ka ennistada B S kuuluvas korterimandis remontöödele eelneva olukorra, millest B S ise osaliselt keeldus nõudes hoopis korteriomandi seisukorra parandamist võrreldes avarii likvideerimise eelse olukorraga. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsil SEB Eesti Ühispank ei ole õigus nõuda B S tema korteriomandile tehtud kulutuste hüvitamist, kuna
kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu 12 rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et B S rikastus avarii likvideerimistööde tegemise tulemusena. Vastupidi Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank on esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et ta vältis igati B S rikastumist remontööde arvelt, mille tõttu soovis paigaldada B S samad sanitaartehnilise seadmed tagasi, mis olid B S korteris ette avarii likvideerimistööde tegemist. Samas luges kohu tõendatuks, et ka B S endal ei ole nõudeõigust kahju tekitaja, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank, vastu, kuna Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank tekitas kahju olles hädaseisundis avarii likvideerimisel, mis on täiesti õiguspärane tegevus. Oma tegevusega täitis Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank tegelikult B S seadusest tulenevat kohustust hoida korras oma korteriomand. Kohus luges tõendatuks, et B S ei ole nõudeõigust ka kaasomaniku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, vastu, kuna korteriomandiseadus paneb B S remondi talumise kohustuse, kui remont on vajalik korteriomandi korrashoiuks ja kaasomanikele tekkiva kahjulike mõjude vältimiseks. Kohus luges tõendatuks, et B S enda käitumine uuritavas võlasuhtes tuleb kvalifitseerida kui mittemõistlik käitumine ning B S tegevus ei lähtunud heast usust teiste võlasuhtes osalejate vastu. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, lähtudes heast ehitustavast, soovis vabatahtlikult heastada B S avarii likvideerimisega kaasnenud paratamatu kahju. Kahju soovis Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank hestada taastamiseremondi teostamisega korteris nr.12. B S keeldus korduvalt temale Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt pakutud taastamisremondist ning nõuab rahalist kompensatsiooni, mille suuruse on ta kindlaks määranud ainuisikuliselt, ühepoolses korras ning mis ei ole liigse suuruse tõttu leidnud aktsepteerimist kostjate poolt. B S sellist tegutsemist ei saa lugeda ei heas usus tegutsemiseks ega ka mõistlikuks. Oma mittemõistliku tegutsemise tulemusena ei saanud B S pika aja jooksul kasutada korterit aadressil: xxx samuti tekkis B S ka moraalne kahju. Kohus asus seisukohale, et 13 ei täiendavaid kulutusi ega ka moraalset kahju ei põhjustanud B S mitte Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitus, vaid selle kahju tekitas endale B S ise, sest alguses takistas B S taastamisremondi läbiviimist Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt ning hiljem tegi B S pahatahtlikult kodust eemalviibimisega taastamisremondi tegemise võimatuks, mille kohta koostati vastav akt.
ja §7 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus – või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus luges tõendatuks, et hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna B S oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Ülejäänud kohtukulud, ka tulevikus tekkivad kohtukulud ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel, tuleb panna B S kanda, kuna ta esitas aluseta hagi kohtusse Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitsuse vastu. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.