KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15697 Tsiviilasi V.T hagi Tallinna linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.12.2006 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.T määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja V.T, esindajad J. A ja Y. K Resolutsioon
- Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2006 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule.
- Määruskaebus rahuldada. Kaebuse esitamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
- V.T esitas kohtule hagi Tallinna linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks ½ mõttelisele osale eluruumist asukohaga *, Tallinn. Hagi põhjenduste kohaselt elasid V.T ja O. A ühise perena, olles vabaabielus, korteris asukohaga Tallinn, * alates
- aastast kuni 05.03.2006, mil O. A suri. O. A oli lapseeast invaliid (raske puue, kurttumm). O.A erastas korteri 17.02.
- Raha selleks andsid hageja vanemad. O.A oli faktiliselt alati olnud hageja ja tema vanemate ülalpidamisel. Hagejal muud eluaset ei ole ning seepärast mahutasid hageja ja tema vanemad kogu saadud tulu vaidlusalusesse korterisse. Hageja ja O. A tegutsesid ühise perena ja sõlmisid suulise ühise tegutsemise lepingu. Neil oli ühine majapidamine ja koos tasuti korteri eest. 2 Kuna O.A sugulasi ei olnud, pärib vara vastavalt Pärimisseaduse § 18 kohalik omavalitsusüksus, mistõttu on esitatud hagi Tallinna linna vastu. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Maakohus keeldus 22.12.2006 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
- Hageja on esitanud nii enda kui O.A kohta Arstliku Ekspertiisi Otsused, mille järgi olid mõlemad isikud raske puudega (kurttummad). Samuti on hageja esitanud korteri asukohaga *, Tallinn kohta 17.02.1995 notariaalse ostu-müügi lepingu, mille järgi O.A erastas eelnimetatud korteri 9600 krooni eest ja kinnistusraamatu väljatrüki, mille järgi on O.A 16.12.2002 sisse kantud kinnistusraamatusse korteriomandi (registriosa nr. xxxxxxx) ainuomanikuna. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et O.A oli faktiliselt hageja ja tema vanemate ülalpidamisel. Hageja soovis enda ja O.A ühist pereelu ja ühist majapidamist kui TsK § 438 lg 1 sätestatust tulenevat ühist tegutsemist tõendada tunnistajatega.
- 13.12.2006 esitas antud tsiviilasja juurde avalduse koos seda tõendavate dokumentidega O.A õe L. S esindaja M. K, milles ta teatas, et O.A õde L. S elab Kasahstani Vabariigis ja on teda volitanud surnud O.A pärandit vastuvõtma ja tegema sellega seotud vajalikud toimingud.
- Kohus, tuginedes toodud faktilistele asjaoludele, leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagiavaldus tuleb avaldajale tagastada läbivaatamatult. Määruskaebus ja selle põhjendused
- V.T palus maakohtu määruse tühistada. Hageja ja tema vanemate moraalne ja füüsiline jõud oli suunatud alates 1989.aastast kuni 05.03.2006 V. T ja O. A ühiselu korraldamisele ja nende materiaalsele toetamisele. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud tõenditele ja hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele – V. T ja O. A elasid ühise perena vabaabielus pika perioodi jooksul, O. A ei töötanud pikka aega ja seoses sellega ei olnud tal võimalik ka elamise eest tasuda. Ta on alati olnud hageja ja tema vanemate täielikul ülalpidamisel. Hageja oli ainuke, kes peres töötas ja neid abistasid kogu aeg ka hageja vanemad. Jääb arusaamatuks, millele põhines kohtu järeldus, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et O. A oli hageja ja tema vanemate ülalpidamisel. Hageja on esitanud kohtule kõik tõendid, mis hagiavalduses märgitud asjaolusid tõendavad, samuti palus ta üle kuulata mitmeid tunnistajaid. Juhul, kui kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei kinnita hagiavalduses toodud asjaolusid, pidi kohus neid tõendeid analüüsima ja andma nendele hinnangu kohtuotsuses.
- Harju Maakohus jättis määrusekaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ning saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule. 3
- Maakohus tugines määrust tehes TsMS § 371 lg 2 p-le 1, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigust.
- Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et tema ja O. A omandasid vaidlusaluse korteriomandi suulise ühise tegutsemise lepingu alusel, nad elasid aastaid ühise perena ning O. A oli hageja ja tema vanemate ülalpidamisel. Neid asjaolusid soovis hageja tõendada kohtule esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega. Maakohus leidis vaidlustatud kohtumääruses, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et O. A oli hageja ja tema vanemate ülalpidamisel. Samas märkis kohus eelnevaga vastuoluliselt, et hageja soovib nii ühist pereelu, ühist majapidamist kui ka ühist tegutsemist TsK § 438 lg 1 järgi tõendada tunnistajate ütlustega. Kohtumääruses ei ole märgitud ühtegi põhjendust selle kohta, miks kohus leidis, et hagiavalduses toodud asjaolud, eelkõige väidetav ühise tegutsemise lepingu olemasolu, ei võimalda hagi rahuldada. Kui kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad ega tõenda hagiavalduses toodud asjaolusid, on see aluseks hagi rahuldamata jätmisele, mitte keeldumisele hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi. Seadus ei võimalda keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ka siis, kui hagi on esitatud ilmselt ebaõige kostja vastu. TsMS § 208 lg 1 võimaldab hageja taotlusel kostja asendamist, kui hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks kostja olema. Ü. Jänes U. Loonurm A.Tänav