← Eesti

2-06-25551/2

Obsah (8)§ 440§ 444§ 448§ 468§ 138§ 139§ 122§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 440

lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas

§ 444

lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt

§ 448

lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool EV, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PkS § 60 lg 2, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. VV .a määrusega nr on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 sätestatust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Käesolev hagi on kohtusse esitatud .a. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 1700 krooni kuus alates .a. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas

§ 138

lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja RLS § 37 lg 1 lisa 2 jätab kohus menetluskulu riigilõivu kostja KH’i kanda.

§ 139

lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 122

lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.

§ 129

lg alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 1700 = 15300 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 1250 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.