MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-749 Haldusasi AS * kaebus Raudteeinspektsiooni peadirektori 22. aprilli 2004. a käskkirja nr 5t tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2006. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised AS * apellatsioonkaebus Menetlustoiming Korraldav määrus Kaebuse esitaja – AS * Vastustajad – Raudteeinspektsioon, Harju maavanem Kolmas isik – TÜ B RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. 2. Tagastada apellatsioonkaebus. 3. Jätta taotlus kaebaja trahvimiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2006. a otsusega jäeti rahuldamata AS * kaebus. Samal päeval tehti kohtuotsus kantselei kaudu avalikult teatavaks. 11. oktoobril 2006 sai kaebaja halduskohtu otsuse elektronposti teel. 10. novembril 2006 esitas AS * ringkonnakohtule halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2006. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja paluti esitada tähtaja ennistamise taotlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2. AS * taotluses palutakse ennistada apellatsioonitähtaeg. Kaebaja märgib järgmist:
- a)Halduskohus selgitas kohtuistungil, et „kohtuotsus tehakse teatavaks 6. oktoobril 2006 kell 12.00 Tallinna Halduskohtu kantselei kaudu.“ Kehtiv õigus ei anna mõistele „kohtuotsuse avalik teatavakstegemine“ selget definitsiooni ja kaebajal tekkisid raskused kohtuotsuse ava- 3-05-749 liku teatavakstegemise, kohtuotsuse teatavakstegemise ja kohtuotsuse ärakirja menetlusosalistele toimetamise eristamisel. Istungil teatavakstegemise korda selgitades ei kasutanud halduskohus seaduses sätestatud väljendit „avalikult teatavaks tegemine“, vaid „teatavaks tegemine“. Kaebaja järeldas ekslikult kohtu selgituse alusel, et vaidlustamise tähtaega arvutatakse arvates kättetoimetamisest sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele. Sellisel juhul lõppenuks apellatsioonitähtaeg 11. novembril 2006.
- b)Seadus ei anna menetlustähtaja möödalaskmise mõjuva põhjuse üldist definitsiooni ega asjaolude loetelu, mida tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalise heauskne eksimus mõjuvaks põhjuseks, eriti juhul, kui menetlusosalise eksimus oli mingil määral põhjustatud kohtu eksitavast selgitusest. 3. Vastustajate ja kolmandate isikute vastustes palutakse jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kolmas isik palub kaebajat pahatahtliku ennistamisavalduse esitamise eest trahvida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus jääb enda 20. detsembri 2006. a määruses, p 1, esitatud seisukoha juurde, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellekohaseid motiive korrata. 5. Ennistamistaotlus on põhjendamatu. Menetlusosalise eksimus võib erandina õigustada tähtaja ennistamist, kuid vaid juhul, kui eksimus ei olnud põhjustatud menetlusosalise või tema esindaja hooletusest. Kaebajat esindas käesolevas menetluses jurist, kes peab olema kursis apellatsioonitähtaja regulatsiooniga (HKMS § 31 lg 4). Liiatigi oli kohtuotsuses selgesõnaliselt edasikaebamise korda selgitatud. Kohus selgitas istungil, et otsuse avalik teatavakstegemine toimub 6. oktoobril 2006. Kohtuotsuse protokoll ei pea kajastama istungil toimunut sõna-sõnalt. Seega ei tõenda protokoll, et kohus ei pidanud teatavakstegemise tähtaega selgitades silmas otsuse avalikku teatavaks tegemist. Isegi kui kohus oleks jätnud selgitusest ära sõna „avalikult“, ei oleks see menetlusnormi rikkumine ega eksitav selgitus, sest on ilmselge, et kohus pidas silmas teatavakstegemist vastavalt HKMS §-le 28. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluses on kohtuotsuse teatavakstegemine ja edasikaebamise tähtaeg reguleeritud teisiti, ei õigusta HKMS § 5 lg 2 valguses kuidagi kaebaja väidetavat eksimust. Tulenevalt HKMS § 33 lg 3 p-st 2 tuleb apellatsioonkaebus läbivaatamatult tagastada. 6. Ringkonnakohus ei pea kaebaja trahvimist põhjendatuks, sest kaebajat ei ole trahvimise eest eelnevalt hoiatatud (TsMS § 46 lg 2) ning tõendatud ei ole kaebaja pahatahtlikkus. Välistada ei saa, et kaebaja tõepoolest eksis, ehkki hooletusest tingitud eksimus ei ole tähtaja ennistamisel mõjuv põhjus. Ivo Pilving Lilianne Aasma Ruth Virkus 2
(2)