3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud .a esitas hageja IŠ’i hagi SŠ’i vastu abielu lahutuse, põlnevise tuvastamise, elatise ja ühisvara jagamise nõuetes. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud .a. , mille kohta on tehtud kanne nr. Poolte abielueelsest kooselust on .a. sündinud RŠ. a sünniakti on kanded tehtud hageja ütluste järgi. isana on sisse kantud eesnimi S ning perekonnanimi on hageja oma. Kostja ei soovinud enda kandmist lapse isana lapse sünniakti. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, mille tulemusena lõppesid abielulised suhted . Hageja leiab, et poolte perekondlikud suhted on lõplikult katkenud ning ei ole võimalik abieluliste suhete taastamine. Hageja palub kostjalt SŠ’ilt välja mõista RŠ ülalpidamiseks igakuine elatis miinimummääras IŠ’i kasuks kuni RŠ täisealiseks saamiseni .a. Abielu kestel soetatud ühisvara on 2-toaline korteriomand aadressil väär-tusega 1 (üks) mioljon krooni ning autod registreerimisnumbriga väärtusega 55 000 krooni ja registreerimisnumbriga väärtusega 15 000 krooni. Korteriomandi tagatisel on pooled võtnud kaks laenu, mille kohta on korteriomandile seatud kaks hüpoteeki. Laenud on võetud AS ja AS-ist ( 370 000 + 250 000 = 620 000 pluss pankade 2 intressid). Seega kuulub korteriomand jagamisele osas, mis ei ole kaetud rahaliste kohustustega. Lugedes poolte osad ühises korteriomandis võrdseks, moodustub kummagi poole osa 190 000 krooni. Sellest rahasummast on hageja tasunud saadud laenu arvelt kostjale 120 000 krooni (190 000 – 120 000 = 70 000). Hageja palub jätta ühisvara hulka kuuluva korteriomandi aadressil koos rahaliste kohustustega AS ees summas 370 000 krooni pluss intressid ja AS-i ees 250 000 krooni pluss intressid temale ja kostjale autod ja . Kohtu põhjendused Kohtuistungil võttis kostja õigeks hagi osas, mis puudutab lapse põlvnemist. Elatise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Perekonnaseaduse (
) § 42 lg. 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel Kohus leiab, et poolte seletustega on tõendatud asjaolu, et lapse ema ja isa elasid enne abielu koos.
2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et Roman Ševtšuk põlvneb kostjast on tõendatud kostja omaksvõtuga. Kohus leiab, et hagi põlvnemise tuvastamises kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg. 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 1 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt
Abielutunnisusega on tõendatud, et abielu IŠ’i ja SŠ’i vahel on registreeritud .a. ja mille kohta on tehtud kanne nr. Hageja peab abielu jätkamist võimatuks ja soovib abielu lahutamist. Kostja nõustub selles osas hagiga ja ei vaidle sellele vastu. Seega on kohus teinud kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu ning poolte abielu tuleb lahutada. Poolte alaealine RŠ tuleb jätta elama ema IŠ’i juurde, millele kostja vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. VV.a määrusega nr on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. IŠ on esitanud elatise nõude miinimummääras, seega 1500 krooni. Kostja nimetatud summale vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis 1 500 krooni R Š ’i ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o. .a. kuni täisealiseks saamiseni, s.o. .a. Vastavalt TsMS § 468 lg. 1 p. 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse elatise osas omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Abikaasade ühisvara jagamisel tuleb arvestada hageja kohtuistungil esitatud ettepanekut, millega nõustus kostja. Vaidlust ei ole ühisvaraks olevate asjade ega kohustuste üle. Pooled on kokkuleppel korteriomandi väärtuseks määranud 1 (üks) miljon krooni. Poolte ühiseks kohustuseks on võetud laenud AS 370 000 krooni ja AS-ist 250 000 krooni, kokku 620 000 krooni pluss pankade intressid, mille alusel on korteriomandile seatud kaks hüpoteegikannet kokku 1 920 000 krooni ulatuses. Vaidlust ei ole ka kahe autode väärtuse suuruses, kokku 70 000 krooni.
4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva väärtus suuremaks tema osast 3 ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kohtuistungil on pooled kokku leppinud, et hagejale jääb korteriomand ja sellel lasuvad kohustused (pangalaenud 620 000 krooni pluss pankade intressid) Kostjale jäävad kaks autot, samuti on kostja saanud ühisvara arvelt juba 120 000 krooni. Kohtuistungil pooled leppisid kokku, et hageja maksab kostjale rahalist hüvitust 90 000 krooni. TsMS § 445 lg. 1 kohaselt võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. TsMS § 456 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada Tulenevalt TsMS § 461 sätestatust kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuistungil leppisid pooled kokku selliselt, et hageja maksab kostjale hüvitist iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 15 000 krooni kostja arveldusarvele nr. kuni hüvitise summa tasumiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt hüvitise maksmine kostjale poolte kokkulepitud viisil toimub peale kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja RLS § 37 lg 1 lisa 2 jätab kohus menetluskulu riigilõiv elatise nõude osas kostja SŠ’i kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 1500 = 13500 ), mis on vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 750 krooni. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. RLS § 37 lg 1 lisa 2 järgi tulnuks poolte ühisvara jagamise nõudelt tasuda riigilõivu 39 500 krooni (jagatava ühisvara väärtus on 1 070 000 krooni). Hageja on .a. kohtumääruse alusel vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest riigituludesse tema maksejõuetuse tõttu. Kostjalt tuleb mõista riigituludesse ühisvara jagamise nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv pooles ulatuses, seega 19 750 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.