MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 4.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-678 Haldusasi D.D kaebus Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja seaduste tõlgete andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4.oktoobri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja D.D Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata D.D taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.
- Tagastada Tallinna Halduskohtu 4.oktoobri 2006 otsuse apellatsioonkaebus D.D. peale esitatud EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- D.D esitas 27.jaanuaril 2006 Tallinna Vanglale taotluse anda talle haldusmenetluse seadus, avaliku teabe seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus koos muudatuste ja täiendustega 1.jaanuari 2006 seisuga vene keelde tõlgituna. 3.veebruaril 2006 anti D. D haldusmenetluse seadus venekeelsena ning muid seadusi pakuti eestikeelsena põhjendusega, et vanglal ei ole võimalust teisi taotletud õigusakte venekeelsena hankida.
- D. D esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist ja seaduste tõlgete andmiseks kohustamist. Tallinna Halduskohtu 4.oktoobri 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 3-06-678
- D. D esitas 6.detsembril 2006 apellatsioonkaebuse, milles paluti tühistada halduskohtu otsus muus kui kohustamistaotluse rahuldamata jätmise osas. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusega, et kaebaja sai kohtuotsuse venekeelse tõlke kätte alles 24.novembril
- Enne tõlke saamist ei olnud võimalik koostada apellatsioonkaebust, mis vastaks nõuetele, sest kohtuotsuse tekst on mahukas ja spetsiifiline ning ei olnud eestikeelsena kaebajale arusaadav.
- Vastustaja vastuses paluti jätta taotlus rahuldamata ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Vastuväited: Kaebaja väide, nagu ta ei mõistaks eestikeelset kohtuotsust, on otsitud ja ei vasta tõele. Kaebaja oli võimeline mõistma kohtuotsuse sisu ka juhul, kui mõned eestikeelsed sõnad jäid talle arusaamatuks. Haldusasjas nr 3-06-714 on vastustaja esitanud kohtule tõendid D. D eesti keele oskuse kohta (eestikeelsed kaebused varasemates kohtuasjades, inspektor-kontaktisiku ütlused) ning nimetatud haldusasjas järeldas kohus 13.novembri 2006 jõustunud kohtuotsuses, et kaebaja on hästi omandanud eesti tavakeele ja isegi õiguskeele terminid, tunneb seaduste lühendeid ja paragrahvide olemust. D. D on rohkelt kogemusi kaebuste ja apellatsioonkaebuste esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on tal üle kümne apellatsioonkaebuse. Seega ei pea paika taotluse väide, et tõlke saamiseni ei olnud ta võimeline koostama nõuetele vastavat apellatsioonkaebust. Kohtuotsuse tõlke saamine võis võimaldada apellatsioonkaebuse mõnevõrra põhjalikumat koostamist, kuid miski ei takistanud kaebetähtaja jooksul vormistamast esialgset apellatsioonkaebust, mida vajadusel ja sellekohase taotluse esitamisel olnuks vastavalt TsMS § 632 lõikele 5 võimalik täiendada. Ka pärast tõlke saamist 24.novembril 2006 kuni taotluse esitamiseni 6.detsembril 2006 ei esitanud D. D apellatsioonkaebust. Mõjuvad põhjused 30-päevasest tähtajast kõrvalekaldumiseks puuduvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 31 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apelleeritav kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 4.oktoobril
- D. D esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse 6.detsembril
- Apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning see tuleb HKMS § 33 lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse esitajale tagastada, sest ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.
- Asjast nähtub, et 18.septembri 2006 istungil taotles kaebaja kohtuotsuse tõlkimist vene keelde ning selle väljastamist niipea kui võimalik (istungi protokoll, tl 128). Kohtuotsus tehti 4.oktoobril 2006 avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu ning samal päeval sai D. D kohtuotsuse kätte (kaebaja allkirjastatud märge kohtutoimiku teadete lehel), kohtuotsuse kaebajale üleandmisel selgitas asja arutanud kohtunik kaebajale kohtuotsuse motiive ja võimaldas kasutada suulist tõlgiteenust (halduskohtuniku 16.novembri 2006 vastus, tl 138). 16.novembril 2006 Tallinna Halduskohtule saabunud kaebaja avalduses (tl 140) märgiti, et kaebaja ei ole siiani saanud kohtuotsuse tõlget, tõlke puudumise tõttu on apellatsioonitähtaeg juba mööda lastud ja kaebaja peab taotlema tähtaja ennistamist. Halduskohtuniku 16.novembri 2006 vastuses (tl 138) leiti, et tõlkega seonduv ei saanud antud juhul apellatsioonkaebuse esitamist takistada; selgitati, et tõlge väljastatakse koheselt selle saamisel, kuid samas soovitati esitada apellatsioonkaebus ära ja taotleda tähtaja ennistamist, kui selleks 2
(3)3-06-678 on mõjuvad põhjused. 22.novembril 2006 Tallinna Halduskohtule saabunud kaebaja avalduses (tl 144) taotleti uuesti tõlke väljastamist ning märgiti, et 4.oktoobril 2006 kohtu poolt pakutud tõlkevõimalusest kaebaja keeldus, kuna istungi vaheajal oleks mahuka teksti täisväärtusliku tõlke tagamine olnud võimatu; HKMS §-s 32 sätestatud nõuetele vastava apellatsioonkaebuse koostamiseks on vajalik, et kaebajal oleks käes täies ulatuses arusaadav kohtuotsus. Halduskohtuniku 23.novembri 2006 vastuses (tl 146) selgitati kinnipeetavate huvides massilise kirjaliku tõlkimisega seonduvaid probleeme (tõlkide ülekoormatus) ning teatati, et tõlge saadetakse 24.novembril
- Kohus väljastas tõlke selle valmimisel 24.novembril 2006 faksi teel ja postiga (saatedokumendid, tl 147-151).
- Asjaolu, et kaebaja sai 4.oktoobril 2006 talle eesti keeles antud kohtuotsuse kirjaliku venekeelse tõlke kätte 24.novembril 2006, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas vaadeldav mõjuva põhjusena apellatsioonkaebuse esitamiseks alles 6.detsembril
- TsMS § 32 lõike 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 34 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või oma algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Ringkonnakohtule teadaolevalt on D. Di eesti keele oskus piisavalt hea ja kohtumenetluse kogemus sedavõrd suur, et ka vaidluse spetsiifikat ja apelleeritava kohtuotsuse mahukust arvestades ei saanud kohtuotsuse kirjaliku tõlke puudumine edasikaebetähtaja järgimist objektiivselt takistada. Mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks, ei ole kaebaja esitanud.
- Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse edasikaebetähtaja rikkumise tõttu, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Oliver Kask Viive Ligi Ruth Virkus 3
(3)