← Eesti

3-04-227/5

Obsah (16)§ 66§ 68§ 240§ 82§ 6§ 64§ 88§ 173§ 83§ 115§ 239§ 253§ 110§ 220§ 175§ 84

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-04-227 (endine nr 3-2009/04) Haldusasi X OÜ ka

iviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. KAEBUSE ASJAOLUD 18.03.2003 ostis X OÜ Princess Yachts International Plc-lt (Princess) huvisõidulaeva Jenny VI. Samal päeval läks omandiõigus nimetatud laevale vastavalt müügilepingule üle X OÜ-le. 1 25.03.2003 kinnistatakse Jenny VI Eesti laevaregistris. 31.05.2003 saabus Jenny VI esmakordselt Eesti tolliterritooriumile (läbi Lehtma sadama) ja esitas lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ja väljus Eestist 24.06.2003 a. 03.05.2004 toimus esmakordne sisenemine Eesti tolliterritooriumile pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga (01.05.2004). 06.05.2004 X OÜ esitas tollideklaratsiooni Jenny VI vabasse ringlusse lubamiseks. 24.05.2004 saabus kaebajale Tallinna Tolliinspektuuri kiri nr 16.2-1/4304, mille kohaselt aktsepteeritud lõbusõidulaeva tollideklaratsioon kuulub annulleerimisele. Samuti anti X OÜle võimalus vormistada tollideklaratsioon tagasiulatuvalt kaubale, mille suhtes tekkis tollivõlg 31.05.2003.a. 26.05.2004 esitas X OÜ MTA soovile vastava tollideklaratsiooni maksumääraga 18% laeva vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamiseks. Toll aktsepteeris deklaratsiooni (nr L1440001) ning vastava deklaratsiooni alusel tasus X OÜ vastavalt deklareeritule 2 081 589 krooni käibemaksu. MTA tegi 19.05.04.a. otsuse nr 127. X esindaja oli esitanud Tallinna TI taotluse 19.04.04.a, milles palus lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni sulgeda ja laeva vabastada tollijärelvalve alt ja palus luba vormistada lõbusõidulaev „Jenny VI“ vabaks ringluseks. MTA jättis taotluse rahuldamata. 16.06.2004.a. esitas X OÜ Maksu- ja Tolliameti 19.05.2004.a. otsuse nr 127 peale vaide, mille paluti vaidlustatud otsus tunnistada täielikult kehtetuks. 07.07.2004.a. jäeti vaideotsusega nr 818-1 vaie rahuldamata. 07.07.2004 esitas MTA intressinõude nr 16.2.2-16/133, millega kohustati X OÜ-d tasuma intressivõlg summas 450 872 krooni (tlk 23-26). Intressinõudes märgitakse, et X OÜ-d teavitati kirjaga 10.06.04.a. intressivõla olemasolust, anti vastulause õigus. X esitas 21.06.04.a. vastuväite ja leids, et huvi-ja lõbusõidulaeva sissetollimine on maksumaksja õigus, mitte kohustus; vaidlusaluse huvilaeva kohta on esitatud tollideklaratsioon; tollideklaratsiooni tagantjärgi kuupäevaga aktsepteerimine on ebaseaduslik. Tallinna TI jäi seisukohale, et esitatud X väited ei anna alust muuta kohustust tasuda intressivõlg ja põhistas selle seisukoha, esitas motiivid ja viited õiguslikele alustele ning selgitas intressi tasumise kohustuse, selle arvutamise ning esitas arvutuse koos lõpliku nõudega. 06.08.2004.a. esitas kaebaja kaebuse Tallinna Halduskohtusse Tallinna Tolliinspektuuri 07.07.2004 intressinõude nr 16.2.2-16/133 tühistamiseks. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset määrusega 10.08.04.a. Kohtuasja lahendamine oli peatatud 21.01.05- 07.02.06.a. HKMS § 22 lg 1 p 3 alusel. KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebuse esitamisel oli kaebaja seisukohal, et laev Jenny VI saabus Eestisse 31.05.03.a. Lehtma sadama kaudu ja sisenemise eesmärgiks oli edasilükkamatu garantiiremondi teostamise vajadus Balti Merekaatrite AS juures. Laev saabus ja väljus Eesti tolliterritooriumile huvisõidulaeva tollideklaratsiooni alusel, mille laeva kapten esitas tolliameti ülesannetes piirivalveametnikule, kes kinnitas, et see on õige deklaratsioon. Kaebaja leidis, et intressinõude tingis seaduse ebaõige kohaldamine, mistõttu rikutakse 2 kaebaja PS § -s 113 sätestatud õigust (maksud peavad olema määratud kooskõlas seadusega, seaduse alusel ja seadustes sätestatud korras). Lehtma sadamasse sisenemisel selgitas laeva kapten, mis laevaga on tegemist ja ette oli näidatud kogu laeva puudutav dokumentatsioon, selgitatud sisenemise eesmärk garantiiremont. Toll pidas peale laeva ülevaatamist kohaseks just huvisõidulaeva tollideklaratsiooni esitamist. X oli juba enne Eestisse tulekut aegsasti kontrollinud, et ta teostab esmasisenemise õigesti. Kauba sissetoomisel peab isik käituma vastavalt tolli juhistele ja ainus kohustus, mis isikul lasub, on kauba tollile esitamise kohustus vastavalt

§ 66

. Peale kauba ülevaatamist

§ 68lg 1 kohaselt määrab toll sellele tollikäitlusviisi.

Kaebaja oli seisukohal, et Jenny VI ei olnud esmasisenemisel enam kaubaks. Eelnevalt kinnistatud laeva ei saa nimetada kaubaks. X OÜ leidis, et huvi-ja lõbusõidulaeva sissetollimine on maksumaksja õigus, mitte kohustus. X OÜ esitas huvilaeva kohta tollideklaratsiooni. Kaebaja oli saanud Rahandusministeeriumilt vastused, mis kinnitavad, et esmasisenemine toimus vastavalt ministeeriumi instruktsioonile, mis on hiljem materialiseerunud kirjalikku vormi. Kantsler on selgitanud, et Eestisse esmakordne sisenemine ja alaline import on kaks eri asja ja ei ole üksteisega seotud. Kui tegu oleks ebaseadusliku sisenemisega , siis vastavalt

oleks olnud toll kohustatud laevaomanikku sellest informeerima ja laeva hõivama. Intressi nõudmisel märgitakse, et

§ 240

lg 3 kohaselt tollivõlg tekib kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast, antud juhul 31.05.03.a. Maksuhaldur ei põhjenda seda „ebaseaduslikkust“. Jenny VI sisenes EV tolliterritooriumile seaduslikul alusel , huvisõidulaeva tollideklaratsiooni alusel. Huvisõidulaeva tollideklaratsiooni esitamine ja aktsepteerimine tähendab seda, et laev viibib EV tolliterritooriumil seaduslikul alusel, ajutiselt ja tolli järelevalve all. Huvilaeva vabas ringluses olemine Eesti tolliterritooriumil ja seaduslikul alusel tolliterritooriumil viibimine on kaks eri asja. Laev ei sisenenud Eestisse ebaseaduslikult ja järeldub, et ei saanud tekkida tollivõlga, millelt arvestada viivisintressi. X esitas tollideklaratsiooni 26.05.04.a. ja maksuamet aktsepteeris selle tagantjärgi kuupäevaga seisuga 31.05.03.a; impordideklaratsiooni tagantjärgi aktsepteerimine on ebaseaduslik. Asja menetluse käigus jäi kaebaja seisukohale ja leidis järgmist. Intressinõude tühistamist saab nõuda ka ilma selle aluseks oleva tollideklaratsiooni vaidlustamiseta. Intressinõue on iseseisev haldusakt ja ainult sellel põhineb X OÜ-l kohustus maksta intressi (mitte tollideklaratsioonil). Kaubadeklaratsioon ei ole haldusakt. Ta ei ole ka eelhaldusakt intressinõude suhtes. Kaubadeklaratsioon on isiku avaldus/taotlus rakendada kauba suhtes konkreetne tolliprotseduur. Erinevates kohtuasjades oli esitatud mitu kohustamistaotlust, mille sisuks oli menetleda kasvõi üks X OÜ deklaratsioonidest õigesti, aktsepteerides ja kinnitades seda õige kuupäevaga. Kahjuks ei ole ükski deklaratsioon algusest lõpuni õigesti menetletud. Jenny VI importimisega menetletud kaubadeklaratsioonid on alljärgnevad: 1) 03.05.2004.a. X OÜ poolt esitatud kaubadeklaratsioon käibemaksumääraga 0%, mis on aktsepteeritud 06.05.2004.a., kuid, mille aktsepteerimist ei ole kinnitatud, samuti pole seda deklaratsiooni tühistatud; 2) 25.05.2004.a. X OÜ poolt esitatud kaubadeklaratsioon käibemaksumääraga 18%, mida ei ole aktsepteeritud ja mille aktsepteerimist ei ole kinnitatud, samuti pole seda deklaratsiooni tühistatud; 3) 26.05.2004.a. MTA poolt esitatud kaubadeklaratsioon käibemaksumääraga 18%, mis on aktsepteeritud 31.05.2004.a., kuid, mille aktsepteerimise kinnitamise kohta kaebajal andmeid ei ole, samuti puuduvad andmed deklaratsiooni tühistamise kohta. 3 Kõikides kaubadeklaratsioonide suhtes algatatud kohtumenetlustes on menetlus lõpetatud kaebuse mittetähtaegsuse tõttu. Jääb selgusetuks, missuguse tollideklaratsiooni alusel lubati Jenny VI vabasse ringlusse. Tolli produtseeris oma deklaratsiooni 26.05.

  1. Importkäibemaksu tasus aga X OÜ tolli juhiste alusel juba 25.05.2004 (s.o. päev enne viimase deklaratsiooni väidetavat esitamist). Seega põhineb intressiotsus deklaratsioonil, mida X OÜ pole esitanud (deklarandi lahtris ei ole mitte X OÜ esindaja või deklarandi vaid tollitöötaja allkiri). Ei saa nõustuda MTA-ga, et X OÜ ise vabatahtlikult esitas deklaratsiooni. Käesoleval hetkel ei soovi X OÜ osundatud deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist, sest see ei kehti niikuinii ja pole kunagi kehtinud - deklarant pole sellele all kirjutanud, seega pole avaldanud tahet laeva importimiseks deklaratsioonis fikseeritud tingimustel. Tollideklaratsiooni tuleb käsitleda avaldusena haldusmenetluse alustamiseks vastavalt Haldusmenetluse seadusele (edaspidi HMS). Ilma selle avalduseta ei saanud haldusmenetlus alata. MTA ei võtnud vastu mingit haldusakti selle kohta, et õige impordi kuupäev on nende arvates 31.05.
  2. X OÜ tasus laeva impordi käibemaksu päev enne osundatud tollideklaratsiooni. Maksu tasumisel ei hoiatatud X OÜ-d, et tema enda deklaratsioon asendatakse uuega. X OÜ ei soovi enam tollideklaratsiooni nr 3 asendamist ei esimese ega ka teise tollideklaratsiooniga, kuna laevalt on käibemaks tasutud ja X OÜ-l on selge, et laev on EL-is vabas ringluses. Pealegi on laev Eestist lahkunud nii nagu see esialgselt ka kavas on olnud. Laev viibib enamuse ajast väljaspool Euroopa Ühendust. X OÜ jaoks ei ole tähtis, mis tollideklaratsiooni alusel on Jenny VI lubatud vabasse ringlusse ja missuguse deklaratsiooni alusel on importkäibemaks ära tasutud. X OÜ ei soovi ei käibemaksu tagastamist ega 0%-lise maksumääraga vabasse ringlusesse lubamist. X OÜ ainukeseks taotluseks on tühistada ebaseaduslik intressinõue. Jenny VI oli ja on transpordivahend (laev), kuna tema registreerimisdokumendid ja kinnistamisdokumendid on alalised, kehtisid ja kehtivad nii Eestisse sisenemisel, Eestis olles kui ka Eestist väljumisel (registreeritud laevaregistris, s.t. kantud laeva kinnistusraamatusse, enne Eestisse esmasisenemist). Kaebaja põhjendused, miks kaebaja peab Jenny VI esmasisenemist Eesti tolliterritooriumile seaduslikuks. Kaebaja lähtub eeldusest, et Jenny VI on kaup. Tolliseaduse kuni 01.05.2004 kehtinud redaktsioonis (edaspidi

) ja Käibemaksuseaduse kuni 01.05.2004 kehtinud redaktsioonis (edaspidi KMS) mõistes on kaup iga asi, loom või ese. Järelikult ka laev on kaup ja sellist olukorda, kus laev ei ole kaup,

mõttes ei saa eksisteerida. Ta võib olla kas Eesti kaup või välisriigi kaup, vastavalt tollistaatusele.

kohaselt jagunevad kaubad Eesti kaupadeks ja välisriigi kaupadeks (kaubad, mis on imporditud teise riiki või teisest riigist eksporditud ja Eestisse veel mitte imporditud). Kaup, nimega laev, jaguneb omakorda laevadeks (kaubanduslik meresõit) ja lõbusõidulaevadeks. Lõbusõidulaevad jagunevad omakorda laevadeks (üle 24m) ja väikelaevadeks (alla 24m) vastavalt Meresõiduohutuseseadusele (edaspidi MOS) ja laevadeks ja väikelaevadeks vastavalt Laeva Lipuõiguse ja Laevaregistrite Seaduses (edaspidi LLÕLS) sätestatud registrikuuluvusele. Laevad saabuvad tolliterritooriumile iseliikuvatena, iseveetavate või lükatavatena (tolliformaalsuste teostamise kord sadamates) või mõnel muul viisil (kaubasaadetisena mõne transpordivahendi pardal või kastis). 4 Kaebaja jaoks näib oluline tähtsus olevat mõistetel- ise vett mööda liikumine, kas omal jõul liikumine või veetav. Kaebaja järeldab, et seega on Jenny VI kaup, täpsemalt laev, täpsemalt lõbusõidulaev, täpsemalt laev LLÕLS mõistes, aga väikelaev MOS mõistes. See laev on iseliikuv ja registreeritud Eesti laevaregistris. Iseliikuv huvi- ja lõbusõitudeks käsutatav laev (edaspidi ILL). Selline ILL on alati ka kaup KMS mõistes, ehk siis sellist olukorda kus ILL ei ole kaup ei eksisteeri.

delegeerib Vabariigi valitsusele korra ja dokumentide väljatöötamise, mis on vajalikud kaubaga ümberkäimisel. Tuleb välja, et Vabariigi Valitsus eristab iseliikuvate ja mitteiseliikuvate kauba (laeva) tollivormistust. Nimelt on iseliikvatele kaupadele ja eeskätt laevadele loodud hulk erandeid. Eriti palju erandeid on loodud lõbusõidulaevadele ja väikelaevadele. Need erandid on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2002.a. määrusega nr 203 kinnitatud „Tolliformaalsuste sadamates teostamise korras“ (edaspidi Kord 1) ja Vabariigi Valitsuse 10.09.2002.a. määrusega nr 292 kinnitatud „Laevade ja väikelaevade sisemerre ja sadamatesse ja neist väljumise korras“ (edaspidi Kord 2). Nii Kord 2 kui ka kord 1 viitavad teineteisele. Kord 1 viitab iseliikuvusele, laevadele, lõbusõidulaevadele ja teatud sadamatele. Kord 1 laieneb Jenny VI Eestisse esmasisenemisele. Korra 1 § 5 sätestab, et tolliformaalsused teostatakse tolliametniku väljakutsumise korras. Kes on tolliametniku väljakutsuja, ei ole aga sätestatud. Paragrahvi teise lause kohaselt: "Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsused nimetatud sadama piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ise ei ole kaup". Laev on alati kaup

ja KMS mõistes. MTA tahab lugeda ja loeb sidesõna „või“ asemel „ja“ selles lauses. Kirjutatud on siiski „või“, mis tähendab, et kuna laev on nii ehk teisiti kaup, siis piisab sellest, et laeval pole deklareeritavat kaupa, et piirivalveametnik saaks teostada tolliformaalsusi. Vastupidiselt ei saaks piirivalvur ju üldse midagi teha, kuna laev on alati kaup. Vabariigi Valitsus on siiski selle funktsiooni ka piirivalvele delegeerinud. Esitatud tõlgenduse õigsust kinnitab asjaolu, et varasema tollivormistuste sadamates teostamise korraga oli antud piirivalvurile õigus teostada lõbusõidulaeva tollivormistust ilma reservatsioonideta. Nimelt sätestas Vabariigi Valitsuse 23.11.1999.a. määrusega nr 363 kinnitatud "Eesti sadamates toimuva tollivormistuse korra" § 8 teine lause: „lõbusõidulaeva (laev, mida ei kasutata kommertsveokina) tollivormistust võib nimetatud sadamas teostada ka piirivalveametnik, kui selle laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa." Varasemas korras oli tolliametniku väljakutsujaks piirivalve. „ ...piirivalveametnik, kes vajadusel kutsub välja tolliametniku" On võimalik ka tõlgendus et "või laev ise ei ole kaup" all tuleb mõista, et laev ei ole mitteiseliikuv (nt kaubasaadetis veoautokastis või teise laeva pardal). Ka selle tõlgenduse kohaselt oli piirivalveametnik pädev teostama tolliformaalsusi Jenny VI Lehtma sadama kaudu esmasisenemisel, sest et Jenny VI oli iseliikuv. Korra 1-st § 3 kohaselt jääb tolliterritooriumile sisenenud laev tollijärelevalve alla kuni lahkumiseni või selle pardal oleva kauba vabastamiseni tollijärelevalve alt (kui laeva pardal on deklareeritavat kaupa). Jenny VI pardal deklareeritavat kaupa ei olnud, mis tähendab et Korra 1 järgi polekski võimalust teda tollijärelvalve alt vabastada ja ta peaks igal juhul 5 lahkuma nii nagu ta tegigi juunis 2003 viibides kogu selle aja tolliterritooriumil tollijärelvalve all ehk nii, nagu seda teevad tuhanded välismaised huvi-ja lõbusõidulaevad. Korrast 1 tuleneb, et eksisteerib teatud ajavahemik tolliterritooriumile toimetamise ja tollikäitlusviisi määramise vahel. Selle ajavahemiku vältel on võimalik ILL kas taas välja viia, ajutiselt tolliladustada vms. Seega, kui tollikäitlusviisi pole ILL-le määratud ja tolliprotseduure pole teostatud, ei tähenda see veel Korra 1 järgi seda, et kaup (laev) oleks toimetatud tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Sama korra kohaselt tulevad Eestisse näitustele omal jõul liikuvad väikelaevad, sisenedes Eesti tolliterritooriumile lõbusõidulaeva tollideklaratsiooniga. Kui selline laev müüakse näitusel maha, siis enne seda tehakse kaubadeklaratsioon, kui ei müüda, siis läheb sama lõbusõidulaeva tollideklaratsiooniga välja. Kord 2 sätestab laeva saabumisest teavitamise korra. Väikelaev teavitab saabumise hetkel, ehk kell 01.00 öösel tehti seda Jenny VI puhul. Suur laev teavitab 24 tundi ette. Kord 2 määratleb ka teavitamise viisi: tuleb esitada Korras 1 nõutavad dokumendid. Kord 1 sätestab ainult ühe dokumendi esitamise kohustuse ja selleks on lõbusõidulaeva tollideklaratsioon, mis esitatakse tolli- või piirivalveametnikule. Ehk siis sõltumata sellest, kes teostab tollivormistust, tuleb esitada ainult üks deklaratsioon ja seda võib esitada kas ühele või teisele ametnikule. See käitlus vastab ka rahvusvahelisele praktikale, kus lõbusõidulaeva deklaratsioon esitatakse kas sadamakaptenile või piirivalvele ja see faksib vajadusel tollile edasi. Mõnikord visatakse deklaratsioon lihtsalt sadama kaile kinnitatud vastavasse postkasti. Kusagil pole öeldud, et tolliformaalsuste teostamine on lõplik ja toimub koheselt ja laevaomaniku või kapteni juuresolekul. Vabariigi Valitsuse määrus sätestab, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni koopia nr 2 edastab piirivalve tollile, seega toimub tolli teavitamine piirivalve kaudu. Piirivalvel on võimalus ka iseseisvalt määrata tolliterritooriumile sisenevate laevade tollistaatust ( Eesti kaup või välismaa kaup) piirivalve arvutis sisalduva andmebaasi kaudu. Lehtma piirivalvel oli üheselt selge, et Jenny VI on välismaa kaup, kuna ta sisenes tolliterritooriumile esmakordselt ja tema andmed ei sisaldunud piirivalve andmebaasis. Ei vasta tõele MTA väide, et tolli pole teavitatud Jenny VI Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisest. Lehtma sadamasse sisenemisel (õieti alles järgmisel hommikul) paluti Jenny VI kaptenit, härra V.S.it, täita just lõbusõidulaeva tollideklaratsioon. On igati põhjendatud eeldada ja see tuleneb ka Korrast 1, et kui V.S. andis täidetud lõbusõidulaeva deklaratsiooni üle piirivalvele, siis viimane edastab deklaratsiooni tollile ja sellega on ka toll teavitatud. Pealegi Lehtma sadama üle tollijärelvalvet teostav Pärnu toll asub Pärnus ega tegele Tallinna juriidilistele isikutele kuuluvate laevade vormistamisega. Seega Jenny VI on toimetatud Eesti tolliterritooriumile seaduslikult, vastavalt Kord 1 ja Kord 2 sätestatule. Vastavalt Kordadele ei tohtinud Jenny VI kapten esitada mingit muud deklaratsiooni peale lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni, kuna laev oli iseliikuv. Tolli on teavitatud piirivalve kaudu ja piirivalve teavitas omakorda kaptenit, et kõik on korras ja laev võib Tallinnasse edasi sõita. 6 Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel ei allutatud Jenny VI ühegi tollikäitlusviisile. Samuti ei esitanud X OÜ soovi ühegi tolliprotseduuri teostamiseks, kuna X OÜ-l puudus eesmärk jätta laev Eestisse. Laev lahkus Eestist juunis 2003. Vastavalt Korrale 1 saab ILL saabuda Eesti tolliterritooriumile ja sealt lahkuda ilma tollikäitlusviisidele allumata. Jenny VI Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel ei pidanud X OÜ esitama kaubadeklaratsiooni laeva vabasse ringlusse lubamiseks. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et ILL sisenemine (ka esmasisenemine) Eesti tolliterritooriumile on laiem mõiste kui tollikäitlusviisile allutamine. Praktikas tähendab see seda, et ILL Eesti tolliterritooriumile sisenemisel ei pea koheselt rakendama laeva suhtes mingit tollikäitlusviisi. Teiseks, on ,,tollikäitlusviis" omakorda laiem mõiste kui ,,tolliprotseduur", hõlmates lisaks viimasele ka: a) kauba toimetamist vabatsooni või vabalattu, taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitamist tollijärelevalve all või ülekandmist riigi omandisse. Arusaamatu on MTA väide, et kaubadeklaratsiooni Jenny VI lubamiseks vabasse ringlusse pidi X OÜ esitama seetõttu, et pärast sisenemist ei toimetatud Jenny VI vabatsooni ega vabalattu, ei (taas)väljaveetud tolliterritooriumilt, ei hävitatud tollijärelevalve all ega ülekantud riigi omandisse. Jenny VI lahkus Eestist juunis 2003 ja eeldusel et laevale kohaldati tollikäitlusviisi, tuleb seda käsitleda taasväljaveona. Mis puudutab MTA väidet, et X OÜ toimetas Jenny VI Eestisse mitte ajutiselt vaid asus kasutama seda oma majandustegevuses, siis väljasõit Eestist Soome või Eestist Rootsi on lahkumine Eesti territoriaalvetest rahvusvahelistesse vetesse. Rahvusvahelistes vetes toimuv majandustegevus ei ole Eestis toimuv majandustegevus, mis annaks aluse selle tegevuse maksustamiseks Eestis. Justiitsministeerium on oma kirjas seisukohal, et Eesti lippu kandev ja Eesti laevaregistrisse kantud laev ei pea omama kodusadamat Eestis, paiknema Eestis ja tema majandustegevus ei pea olema Eestiga seotud. Kõik MTA viidatud Jenny VI liikumised Eesti ja Soome vahet olid seostud garantiiremondi tööde teostamisega. Rootsi lahkus laev tõepoolest teostama oma majandustegevust presentatsioonid ja vastuvõtud Volvo Baltic Race purjetamisregati raames. Meie õiguskord ei tunne tollideklaratsiooni tagantjärele kuupäevaga aktsepteerimise võimalust. Asjaolu, et tollideklaratsiooni tagantjärele kuupäevaga aktsepteerimise keeld ei ole seaduses expressis verbis sätestatud ei tähenda sellise tegevuse lubatavust. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt halduseadressaadile on lubatud ainult see, mis on seadusega lubatud. Seega kehtib tolliõiguses kui avaliku õiguse harus presumptsioon, et kuna seaduses ei ole ettenähtud tollideklaratsiooni tagantjärele aktsepteerimine, on see keelatud. Riik ei kandnud mitte mingit kahju seoses importkäibemaksu väidetavalt hilisema tasumisega X OÜ poolt. Importmaksuna kuuluks see käibemaks tagastamisele hiljemalt selle füüsilisele tasumisele järgneval kuul. Antud juhtumil tagastati (tasaarveldati) X OÜ-le Jenny VI pealt tasutud importkäibemaks umbes kuu aja pärast. Seega maksimaalselt oleks riik saanud käsutada X OÜ tasutud käibemaksu vaid ühe kuu vältel ja selles mõttes ei ole vahet, kas see maks tasutakse 7 esmasisenemisel 31.05.2003 või vastavalt hiljem esitatud tollideklaratsioonile. Kaebaja leiab, et oluline on kontrollida, kas maksukohustus täideti hilinenult. Ehk siis, kas tollivõlg tekkis ja muutus sissenõutavaks MTA poolt väidetud ajal. Tollivõla tasumine ei tähenda sellega nõustumist ja ei võta ära õigust seda vaidlustada. Tasumine ei ole ka tunnistus tollivõla tekkimisest, sest tasumine võib toimuda ilma siduva haldusaktita, ettemaksuna. Kui intressinõude aluseks on väide ebaseadusliku tollipiiri ületamise kohta, siis peab kohus seda paratamatult arutama. Lisaks peab kontrollima, kas väidetav ebaseaduslik tollipiiri ületamine tõi endaga kaasa ka kauba ebaseadusliku toimetamise tolliterritooriumile. Selles mõttes, et kaup jäi tolliterritooriumile ja seda hakati (või sooviti hakata) käsutama nagu vabas ringluses olevat kaupa. Tuleb eristada tollipiiri ebaseaduslikku ületamist ja kauba ebaseaduslikku toimetamist tolliterritooriumile. Palub välja mõista kohtukulu lõpliku nõudesummaga 45 210 kr 80 senti ( tlk 231 ja 203215). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja oli algul seisukohal, et intressinõude tühistamist ei saa nõuda sest ei ole vaidlustatud selle aluseks olevat kaubadeklaratsiooni. Asja arutamisel nõustus seisukohaga, et intressinõude tühistamiseks ei ole vajalik eelnev kaubadeklaratsiooni tühistamine. Jenny VI on kaup

tähenduses ning et tegelikult teab ka X OÜ, et huvisõidulaevad, sh ka Jenny VI on kaup. Seda tõendavad järgmised asjaolud. Balti Merekaatrite AS, mille juhatuse liikmeks on samuti V.S., on 19.05.2003 deklareerinud ühe enda poolt müüdud laeva vabasse ringlusse. Pärast Eesti Euroopa Liiduga liitumist deklareeris X OÜ Jenny VI Eestisse vabasse ringlusse. Jenny VI Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel pidi X OÜ esitama kaubadeklaratsiooni laeva vabasse ringlusse lubamiseks.

§ 82

sätestab, et tollile esitatud välisriigi kaubale määratakse sellele

-is ettenähtud tollikäitlusviis.

§ 6

lg 18 kohaselt on tollikäitlusviis kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine, kauba toimetamine vabatsooni või vabalattu, taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitamine tollijärelevalve all või ülekandmine riigi omandisse. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole ei ole Jenny VI toimetatud vabatsooni või vabalattu, taasväljaveetud tolliterritooriumilt, hävitatud tollijärelevalve all ega ülekantud riigi omandisse, on ainukeseks võimalikuks tollikäitlusviisiks vaid tolliprotseduuri rakendamine. Võimalikest tolliprotseduuridest on ainukeseks asjassepuutuvaks vabasse ringlusse lubamine. X OÜ toimetas Jenny VI Eestisse mitte ajutiselt, vaid asus kasutama seda oma majandustegevuses. Seda tõendab asjaolu, et Jenny VI käis pärast esmasisenemist kolmel korral väljaspool Eestit (kahel korral Soomes ja ühel korral Rootsis). Ei esinenud aluseid teiste võimalike tolliprotseduuride rakendamiseks Jenny VI Eestisse esmasisenemisel. MTA on seisukohal, et ebaseaduslikkus seisneb selles, et Jenny VI Eesti tolliterritooriumile esmasisenemisel (31.05.2003, Lehtma) ei esitatud laeva tollile. 8 Täpsemalt siis - ei teavitanud tolli, et Jenny VI näol on tegemist kaubaga. Rikutud on

§ 64

lg 1 p 1 ja § 66.

§ 88

lg 2 kohaselt loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks ka suuline deklareerimine või muu toiming, millega kauba valdaja väljendab vastavalt tollieeskirjadele soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendada. Vastavalt kuni 01.05.2004 kehtinud rahandusministri 04.06.2002 määruse nr 73 § 9 lg 2 p 1, loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks muu toiminguna tolliasutuse, kus puuduvad vastavad koridorid, läbimist ilma kirjalikku või suulist tollideklaratsiooni esitamata. Kaebaja on oma tegevusega 31.05.2003 deklareerinud, et tal ei ole kaasas deklareeritavat kaupa, ning vastavalt rahandusministri ülalviidatud määruse § 9 lg-le 3 on kaebaja toimetanud kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri. Kuivõrd kaebuse esitaja ei teavitanud lõbusõidulaeva sisenemisel 31.05.2003.a. ei tolli ega piirivalvet asjaolust, et lõbusõidulaeva näol on tegemist välisriigi tollistaatusega kaubaga, ei saanud toll anda juhiseid laevaga edaspidiste toimingute tegemiseks ning sellest tulenevalt toimetatigi lõbusõidulaev Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Seejuures deklareeris kaebaja oma käitumisega, et tal ei ole tollitavat kaupa. Sellest tulenevalt tekkis kaebajal tollivõlg

§ 240lg 1 p 1 kohaselt.

X OÜ deklaratsiooni ainukeseks õigeks menetlusviisiks oli selle tagantjärele kuupäevaga aktsepteerimine ja kinnitamine. X OÜ toimetas Jenny VI Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult 31.05.2003 - sellel ajal tekkis ka tollivõlg. Järelikult, kuna tollivõlg oli juba tekkinud, ei saanud luua olukorda, kus sama kauba kohta oleks tekkinud tollivõlg veelkord ja seda hilisemal ajal, so kui X OÜ esitas reaalselt deklaratsiooni. Ajutise importimise tolliprotseduuri saab kasutada vaid juhul, kui tegemist on taasväljaveoks ettenähtud välisriigi kaubaga. Antud juhul lõbusõidulaeva näol sellise kaubaga tegemist ei olnud vastavalt

§ 173lg 1.

X OÜ deklaratsiooni aktsepteerimine lähtudes selle esitamise päevast tähendaks maksumaksjate ebavõrdset kohtlemist, kuna X OÜ-le oleks loodud põhjendamatu soodustus importmaksude maksmisel. Soodus seisneb võimaluses tasuda maksusumma hiljem ning saada selliselt maksepikendust ligi 1 aasta jooksul ilma intressi tasumise kohutuseta. Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil jäi vastustaja seisukohale, et kaebaja on käsitlenud asjaolusid ja seadust vääralt. A.Rehe allkirjastatud 24.11.03.a. kiri 1.1-8/6611 (tlk 216) ei ole kuidagi vastuolus vastustaja otsusega määrata tasumata intress. Seal on märgitud, et Eestisse ja Eestist välja toimetatava kauba suhtes kohaldatakse

sätteid ning selle rakendamiseks kehtestatud määrusi, samuti teisi õigusakte. Antud juhul on kõne alla Vabariigi Valitsuse 19.03.02.a. määrusega nr 103 kehtestatud „Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamise eeskiri. Tolliseadustiku IV osa hõlmab alates § 63 kuni 83 tolliterritooriumile toimetatud kaubale kuni sellele tollikäitlusviisi määramiseni kohaldatavad toimingud. Kaup on tolli järelvalve alla arvates selle saabumisest kuni tollistaatuse selgitamiseni. Kauba toomisel Eestisse peab selle omanik toimetama kauba vastavalt tolli juhistele tolliterritooriumil edasi tolli poolt määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta ja tuleb esitada tollile. Tollile esitatud kaup loetakse pärast esitamist kuni sellele tollikäitlusviisi määramiseni ajutiselt ladustatuks ja

§ 83sätestab kaubale 9 tollikäitlusviisi määramise kohustuse täitmise tähtajad.

Vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuri käsitleb

§ 115ja lg 2 alusel on Vabariigi Valitsus 19.03.02.

määrusega nr 103 kehtestanud eeskirjad, mille § 5 kohaselt erandina juhul, kui vee-või õhusõiduk tuleb vastavalt õigusaktidele registreerida, rakendatakse vabasse ringlusesse lubamist pärast sõiduki kandmist vastavasse Eesti registrisse. Kui välisriigist soetatud kaup toimetatakse Eesti tolliterritooriumile eesmärgiga see ka siia jätta, jääb laev tolli järelevalve alla kuni selle tollistaatuse muutmiseks. Eesti tolliterritooriumile toimetades on laeval välisriigi tollistaatus, mis muutub Eesti tollistaatuseks peale laeva vabasse ringlusse lubamist. Kuid laeva toimetamisel Eesti tolliterritooriumile kuni vabasse ringlusesse lubamiseni tuleb teostada järgmised tolliformaalsused- toimetada tolli juhiste kohaselt selleks tolli poolt määratud tolliasutusse, või muusse määratud ja aktsepteeritud kohta; esitada laev tollile ja jälgida tollikäitlusviisi määramise kohustuse tähtaegu. Kui soovitakse seejärel tollikäitlusviisidest rakendada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri, tuleb lähtuda nimetatud määruse nr 103 regulatsioonist ja kui laev tuleb ettenähtud korras registreerida, siis lähtuvalt eeskirjade § -st 5 esitada vabasse ringlusse lubamiseks tollideklaratsioon pärast veesõiduki kandmist registrisse. Välisriigist soetatud Eesti tolliterritooriumile toimetatud laeva ei saa lugeda nn isiklikuks asjaks

§ 6lg 5 mõistes.

Reisil soetatud Eestisse toimetatud isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjad tuleb lugeda kaubaks.

§ 239

lg 1 p 1 kohaselt tekib tollivõlg kauba sisseveol, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, lubatakse vabasse ringlusesse; teise lõike kohaselt tekib tollivõlg tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates.

§ 253

lg 1 kohaselt määratakse impordi-ja ekspordimaksudega maksustamisel tasumisele kuuluvad maksusummad selle maksuseaduse alusel, mida kohaldatakse päeval. Mil kauba suhtes tekib tollivõlg, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtuti maksustamisel deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kehtinud maksuseaduste redaktsioonist ehk antud juhul, kui deklaratsioonid on aktsepteeritud peale 01.04.03.a ja kaubaks on huvi-ja lõbusõidulaevad, tuleb need maksustada käibemaksuga. Lõbusõidulaeval tekkis tollivõlg 31.05.03.a. Kaebaja ei teavitanud tollile ega piirivalvele, et lõbusõidulaeva näol on tegemist välisriigi tollistaatuses kaubaga, selle tõttu ei saanud toll ega piirivalve anda kaebajale ka juhiseid ja laev toimetati Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Kaebaja on kogu aeg olnud seisukohal, et lõbusõidulaev ei ole ning ei olnud kaup, selgitab, et ta ei saanudki piirivalvet või tolli teavitada kauba olemasolust, ta ei soovinudki seda kui kaupa deklareerida ja tema käitumine kinnitas, et tal ei ole deklareeritavat kaupa. Kaebajal tekkis selle tõttu tollivõlg. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses asjas selgitanud neid seisukohti ja käesolevalt kaebaja teistsugused seisukohad on vaid kohtuotsuse kriitika. Et tollivõlg tekkis 31.05.2003.a., nähtub sellest, et toll aktsepteeris kaebaja poolt 25.05.04.a. tagantjärgi esitatud tollideklaratsiooni, märkides aktsepteerimise kuupäevaks 31.05.03.a. Kaebaja tasus maksusumma hiljem, selle tõttu maksuhaldur õiguspäraselt arvestas intressi. Kaebaja on toimetanud lõbusõidulaeva tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Lisaks eelnevalt selgitatule nähtub see ka järgnevast:

§ 88

lg 2 kohaselt loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks ka suulist deklareerimist või muud toimingut, millega kauba valdaja väljendab vastavalt tollieeskirjadele soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendada. Kui suulist või kirjalikku deklaratsiooni ei esitata, tuleb käsitleda isiku käitumist deklareerimisena.

§ 110

lg 3 kehtestab elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu suulise deklareerimise või muu toiminguna tollideklaratsiooni esitamise korra rahandusminister määrusega. Selline kord kehtestati 04.06.02.a. määrusega nr 73 „Elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, suulise deklareerimise või muu toiminguna tollideklaratsiooni esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 73). Selle § 9 lg 2 p 2 sätestab, et tollideklaratsiooni esitamiseks muu toiminguna loetakse tollisasutuse, kus puuduvad vastavad koridorid. Läbimist ilma kirjaliku või suulist tollideklaratsiooni esitamata. Kaebaja piiripunktis ei esitanud suulist ega kirjalikku deklaratsiooni, seega deklareeris ta lõbusõidulaeva muu toiminguna. Määruse nr 73 § 9 lg 3 kohaselt, kui tolli poolt läbi viidud kontrolli käigus ilmneb, et muu toiminguna on 10 deklareeritud kaupa, mida ei ole §-is 10 nimetatud, loetakse kaup ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatuks. Kuna käesoleval juhul saab § -is 10 nimetatud tolliprotseduuridest kõne alla tulla vaid vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduur (ja mitte ka ajutise impordiga), siis tuli kontrollida, kas laev on loetletud § 10 lg-s 1. Vastustaja kontrollis, kas kohaldamisele tuleb § 10 lg 1 p 1 või 4, kuna ülejäänud p-de kohaldamine on välistatud. Käesoleval juhul ei mahu lõbusõidulaev määruse § 10 lg 1 p 1 kohaldamisalasse, kuna vastavalt

§ 6

lg-le 5 on isiklikud asjad reisija poolt reisil kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud asjad, kaasa arvatud tema valduses olev sõiduk, mis ei ole kommertsveok.

§ 6

lg 12 kohaselt on reisija tollipiiri seaduslikult ületav füüsiline isik, sõltumata tollipiiri ületamise eesmärgist. Kuna aga juriidilisele isikule kuuluv huvisõidulaev toimetati üle tollipiiri jur-isiku volitusega, ei ole tegemist reisija isikliku asjaga, ei ole tegemist ka reisijaga kaasas oleva mittekaubandusliku eesmärgiga kaubaga, kuna jur-isik ei ole reisija. Kui see ka on ekslik seletus, ikkagi ei rakendusk § 10 lg 1 p 1, kuna lõbusõidulaev ületab maksuseadustes ettenähtud maksuvaba väärtuselise piirnormi. Kuna tollivõlg tekkis antud juhul käibemaksu lõikes, tuleb kontrollida, kas lõbusõidulaev ületab Käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud maksuvaba väärtuselist piirnormi. Kuna lõbusõidulaeva ei ole nimetatud tollimaksuvabastuse (TMVS) § -is 40 ning lõbusõidulaeva väärtus on üle 5000 krooni, ületab see maksuseadustes ettenähtud maksuvaba väärtuselist piirnormi. Määruse nr 73 § 10 lg 1 p 4 kohaselt võib deklarant tollile muu toiminguna deklareerida vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks Eestis registreeritud veokeid tagasitoodud kaubana

§ 220mõistes.

Kaebaja lõbusõidulaev ei ole eelnevalt eksporditud ning seega ei ole tegemist tagasitoodud kaubaga

§ 220mõttes ja määruse § 10 lg 1 p 4 ei kohaldu.

Seega toimetati lõbusõidulaev üle tollipiiri ebaseaduslikult ja kaebaja käitumist ei saa pidada heauskseks. Rakendada ei saanud ajutise importimise tolliprotseduuri muu toiminguga deklareerimise alusel. Vastavalt

§ 173

lg 1 võimaldab ajutise importimise tolliprotseduur tolliterritooriumil kasutada impordimaksudest täieliku või tollimaksudest osaöise vabastuse ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta taasväljaveoks ettenähtud välisriigi kaupa, mis ei ole läbi teinud mitte mingisugust muutusi, va kasutamisest tingitud tavaline kulum. Käesoleval juhul on tõendatud, et tegemist ei ole lõbusõidulaevaga, mille suhtes puudus igasugune kohustus kauba taasimportimiseks ehk ei ole taasväljaveoks ettenähtud kaubaga. Siis ei rakendu ajutise importimise tolliprotseduur. Vabariigi Valitsuse 06.06.02.a. määruse nr 184 Ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eeskiri (edaspidi eeskiri) § 28 lg 1 kohaselt tuleb esitada kirjalik taotlus, mida antud juhul ei esitatud.

§ 175

lg 1 sätestab, et toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb importkaup taas väljavedada või sellele muu tollikäitlusviis määrata. Lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil puuduvad igasugused andmed selle kohta, millal kaebaja peaks lõbusõidulaeva taas välja vedama või sellele muu tollikäitlusviisi määrama. Eeskirja § 39 lg 1 sätestab, et kaup deklareeritakse ajutisele impordile loa või lihtsustatud loa alusel, esitab loa omanik järelvalveasutusele tolliprotseduuri rakendamiseks kauba, lihtsustatud loa või loa ja tollideklaratsiooni ning §-is 40 loetletud lisadokumendid. Käesolevas asjas loetletud dokumente ei esitatud. Ajutise importimise tolliprotseduuri ei rakendatud. Kaebaja teadis väga hästi, et lõbusõidulaev on kaup ning see oleks tulnud tollis deklareerida ning tasuda vastavad impordimaksud. Kaebaja püüd näidata, et lõbusõidulaev ei ole kaup vaid Eesti territoorium ei pidanud paika, kaebaja ka ise tunnistas lõppeks, et tegemist on kaubaga. Tollideklaratsiooni I18012019/05/2003 kohaselt lubati vabasse ringlusse ning tasuti kõik impordimaksud AS Balti Merekaatrid poolt imporditud lõbusõidulaevalt. Kuivõrd AS-i juhatuse liige on hr V.S., siis nähtub, et ta oli teadlik enne lõbusõidulaeva Jenny VI importimist (31.05.03) tollieeskirjadest ja kehtivatest kohustustest ning sai valida ka nüüd õige käitumisviisi, kuid millegipärast antud 11 juhul ta seda ei teinud. 19.01.05.a. esitas kaebaja haldusasjas nr 3-2008/2004 täienduse kaebusele , kus esitas seisukohad eeltoodud tõendi osas ja märkis täienduste p-is 3.4nimetatud deklaratsioon on hea näide sellest, kuidas Balti Merekaatrite AS teenib Eesti Vabariigile käibemaksu ning kuivõrd lihtne kõik on, kui seadusesätted on selged. Samuti on see heaks näiteks, kuidas Eesti Vabariiki saabuva kaubaga edasi tegeletakse ja mis asi on kaup…. jne. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukohad on ebakindlad ja vastuolulised. Ühelt poolt väidab ta, et Balti Merekaatrite AS teenib EV-le käibemaksu, samas, et käibemaksu tasujaks on AS Hansaliising: ta on ise märkinud, et seadusesätted on talle teada juba 19.05.2003.a., kuid ei selgu, miks need sätted ununesid kui Eestisse toodi Jenny VI. Kaebaja seab lõbusõidulaevaks olemise sõltuvusse sellest, kas ta toimetatakse Eestisse teise laeva pardal või ta saabub iseliikuvana, kuid mingit juriidilist põhjendust sellel ei ole. Selline vahetegu kauba ja mittekauba vahel on alusetu ja tollieeskirjade vastane. Kauba mõiste sätestas 31. 05.03.a. KMS § 3 lg 3 ja jääb selgusetuks, miks on kaubaks see laev, mis on teise paradla, mitte aga omal jõul veel liikuv laev. Ei ole selgunud asjaolud, mis kaalutlustel kaebaja lõbusõidulaeva Jenny VI toimetas Eestisse, need selgitused on erinevad, kuid sellel ei ole ka iseseisvat tähendust tollivõla tekkimisele. Tollivõlg tekkis kindlast faktilisest tegevusest. Vastustaja tuli kaebajale vastu ja andis võimaluse kauba suhtes tagantjärgi esitada tollideklaratsioon, lubas laeva vabasse ringlusesse tollideklaratsiooni aktsepteerimisest ja tollivõlg ei sõltu põhjusest, kas siin tehti garantiiremont, kasutati ettevõtluses, muul eesmärgil. Kui kaebaja oleks tõepoolest taotlenud vaid garantiiremonti ja soovinud laeva vormistada vabasse ringlusesse mõnes teises riigis, oleks ta pidanud sellest teavitama piirivalveametnikku või tolli ja toll oleks saanud anda juhised. Oleks olnud näiteks võimalused – kas toimetada laev vabatsooni remondi teostamiseks või kohaldada ajutist ladustamist. Laev oleks siis olnud kui välisriigi kaup, viibinud tolli järelevalve all ja toll oleks saanud teostada selle üle ka reaalset järelvalvet, teades, et tegemist on välisriigi kaubaga. Kaebaja ei ole soovinud üheski muus välisriigis vormistada laeva vabasse ringlusesse, ta soovis laeva kasutada ilma impordimakse tasumata. Tegelikkusest nähtub, et ta soovis asuda laeva kasutama tollist sõltumatult nagu vabas ringluses olevat kaupa. Vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuri soovis ta rakendada hilisema deklaratsiooni esitamisega. Kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtkulu on liialt suur ning põhjendamatu. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, tunnistaja J. O. ütlused, uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Asja arutamise käigus oli kaebuse esitaja algul seisukohal, et lõbusõidulaev Jenny VI ei olnud esmasisenemisel Eestisse enam kaubaks, kuna eelnevalt kinnistatud laeva ei saa nimetada kaubaks. Asja arutamise kestel leidis, et lõbusõidulaev Jenny VI on kaup, kuna sellist olukorda ei eksisteeri, kus

mõistes laev ei ole kaup. Kaebaja jäi seisukohale, et lõbusõidulaev saab olla kaubaks siis, kui ta toimetatakse Eestisse laeva pardal ehk kui ta ei saabu iseliikuvana. Kaebaja väitis, et piirivalveametnik pidi aru saama, milleks laev siseneb Eestisse ja andma juhised, et X OÜ-l ei tekiks tollivõlga. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole käsitlenud deklaratsioone õiguspäraselt; laev ei sisenenud ebaseaduslikult Eestisse ega viibinud siin ebaseaduslikult. Lehtma sadamas paluti kaptenit täita just lõbusõidulaeva deklaratsioon ja muu deklaratsiooni täitmiseks piirivalve tolli ei kutsunud välja, ka ei andnud vastavat blanketti täitmiseks. Kaebaja saabus garantiiremondi eesmärgil ja soovis Eestisse mitte jääda, piirivalve ei esitanud muud deklaratsiooni täitmise nõuet ja neid asjaolusid 12 tunnistab meeskonnaliige J.O. Kaebaja jäi seisukohale, et intressinõue tuleb tühistada, kuna tollivõlga ei tekkinud. 2) Kohus esmalt märgib, et tunnistaja J.O. ütlustel ei olnud ta Lehtma sadamas V.S.i ning piirivalveametniku suhtlemise juures, kui laeva kapten täitis piirivalveametniku juures dokumente, et fikseerida Eestisse sisenemine 31.05.03.a. Kaebaja oli kohtusse esitanud mitmeid kaebusi ning palus lülitada käesoleva kohtuasja juurde haldusasja nr 3-2008/04 uue nr-ga 3-04-229. Kohus rahuldas taotluse ja lülitas lisaks käesoleva asja juurde ka haldusasja nr 3-1396/04 toimiku. Haldusasjas nr 3-1396/06 esitatud kaebuses märgitakse, et Eestisse sisenemisel kapten V.S. esitas huvisõidulaeva deklaratsiooni ja ükski õigusnorm ei kohustanud teda esitama just tollideklaratsiooni kauba vabasse ringlusse laskmiseks. Ka käesoleva asja menetlemise kestel leidis kaebaja, et kuna lõbusõidulaev ei ole kaup, siis ei pidanud ta esitama muud kui lõbusõidulaeva deklaratsiooni ja ta oma sellise kohustuse täitis. Kaebaja on märkinud käesolevas kaebuses, et ta esitas piirivalvele huvisõidulaeva tollideklaratsiooni, kes kinnitas, et see on õige deklaratsioon. Piirivalveametniku ja V.S.i omavahelist suhtlemist kontrollida ei saa, kuna kaebaja ekslikult leidis, et J.O. oli selle vestluse tunnistajaks. J.O. ütlustel tema ise piirivalveametnikuga ei suhelnud ega ole teavitanud piirivalvet, et laev on saabunud kui välisriigi kaup, et vajalik oleks deklareerida see kaubana ja et ei piisa lõbusõidulaeva deklaratsiooni täitmisest. Käesoleva kohtuasja kaebusest nähtub veel kaebaja väide, et deklaratsiooni vormi esitasid OÜ-le X tolliameti ülesannetes piirivalve ametnikud, kinnitades, et see on õige deklaratsioon arvestades laeva staatust. Seega on V.S. X OÜ esindajana esitanud vastuolulisi väiteid, kuna kord olevat laeva kapten esitanud huvisõidulaeva deklaratsiooni ja ametnik kinnitanud seejärel selle õigsust, kord aga väidab, et deklaratsiooni vormi esitasid ametnikud ise. Tunnistaja J.O. ütlustega ei saa kindlaks teha, kuidas V.S. suhtles ametnikuga, kuna ta ei olnud deklaratsiooni esitamise juures ja jäi laeva. J.O. lahkus laevast Lohusalus, st et laev liikus peale Lehtma sadamat mitte koheselt Tallinna, nagu oli senimaani kohtule avaldanud V.S., vaid hoopis Lohusalu sadamasse, kus J.O. lahkus edasi Keilasse, et jõuda koju. Laev liikus Piritale ilma O.ta. Sõltumata sellest, kuidas tagantjärgi mõista ühes või teises kaebuses ja pöördumises esitatud tekste, on vastustaja õigesti märkinud, et arvestades kaebaja seisukohta, et laev ei ole kaup peale selle kinnistamist või ei ole kaebaja arvates muudel põhjustel kaubaks (iseliikuv –mitteiseliikuv), siis lähtudes kaebaja sellisest positsioonist pidigi piirivalveametnik saama esitatud dokumentidest ja asjaoludest, kaebaja selgitustest või seisukohtadest ja käitumisest aru nii, et ta pidas laeva lõbusõidulaevaks, millel on õigus saabuda Eestisse huvisõidulaeva deklaratsiooni alusel. Vastupidist ei saanud ametnik oletada või eeldada, kui kaebaja ise ei positsioneerinud end selgelt isikuna, kes saabus Eestisse välisriigi kaubaga. Kaebaja kohustuseks on tulenevalt seadusest anda ametnikule adekvaatne informatsioon, et saada seejärel seadusele vastavad juhised. Märgitu tõttu ei kutsutud kohale ka pädevat ametnikku ehk tolliametnikku ega teavitatud tollile kauba saabumisest. Seega kohus nõustub vastustaja analüüsiga selles, et V.S. ei saanudki avaldada laeva suhtes neid andmeid, mis oleks võimaldanud õiged juhised piirivalvelt või tollilt, kuna ta oli seisukohal, et Jenny VI ei ole kaup ja tema saabumisel Eestisse tuleb esitada vaid lõbusõidulaeva deklaratsioon. Asja kohtulikul arutamisel V.S. tunnistas, et ta ei ilmutanud üleliigset initsiatiivi teavitamaks, kas laev on kaup. Ütles, et laev satub Eestisse esmakordselt ja saabub Inglismaalt, ta ei leidnud tol hetkel, et laev on kaup ja tuleb deklareerida kui kaup (tlk 226). See avaldus on usaldusväärne, kuivõrd kaebaja esitas ametnukule dokumendid, mis võisid põhistada ja selgitada lõbusõidulaeva saabumisel 13 esitatava deklaratsiooni täitmise asjaolusid ja vajalikke andmeid. Vastavalt märgiti ametniku poolt arvutisüsteemi ka laeva saabumine huvisõidulaevana ja et varem laeva kohta andmeid süsteemis olla ei saanud, siis nüüd nad sisestati aluseks võttes kapteni esitatud dokumente. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui isik tol hetkel ei leidnud, et tegemist on kaubaga, siis ei saa tagantjärgi anda varem toimunud sündmustele sellist tähendust, et piirivalveametnik oleks ise pidanud taipama, missuguse olukorraga on tegemist. Kuna ka varem on kaebaja korduvalt kinnitanud, et ta tegi piirivalvele selgeks, et laev saabus lõbusõidulaeva deklaratsiooniga ja see on seaduslik ning õige deklareerimine, ei olnud ametnikul tõepoolest põhjust asuda kahtlevale seisukohale ja väita midagi muud. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et deklareerimise kohustus lasub kauba omanikul, seejuures eelkõige õige deklareerimise kohustus ning ka sellest aspektist ei ole piirivalveametnikul olnud põhjust kahelda, et talle avaldatakse väärandmeid. Kaebaja ei ole märkinud, et ametnikul oleks tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses ja et sellel pinnal tekkis mingi konflikt. Kui isik esitab väärandmeid, siis järgneb selle ilmsikstulekul vastutus ja selle tõttu on kauba omanikule pandud kohustus valida õige käitumine tollipiiri ületamisel. Kaebaja ise väitis, et ta oli eelnevalt uurinud, et käituda õigesti. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja lähtus oma käitumisest ebaõigest eeldusest, et seadus annab isikule otsustusõiguse, kas ta tollipiiri ületamisel esitab väliriigi kauba tollile või mitte.

§ 64

lg 1 sätestas välisriigi kauba Eesti tolliterritooriumile toomisel kauba toojale kohustuse esitada kaup tollile ning tolli määratud asutusse või mujale tolli määratud kohta toimetamiseks, et määrata selle järel kaubale

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Kaebaja ei väida seega, et ta pöördus tolliametniku poole, vastupidiselt ta kinnitab, et pöördus piiriametniku poole ega nõudnud tolliametniku väljakutsumist. Pikaajalise merekogemusega isikuna laeva kapten pidi olema kursis kehtivast

. Kaebaja ise väidab, et ta esitas lõbusõidulaeva deklaratsiooni, mis tõepoolest esitatakse piirivalveametnikule, kui laev saabub huvireisile. Ehk kaebaja enda sõnade kohaselt esitas ta piirivalvele laeva mitte kui kauba, vaid kui veesõiduki ning soovis täita vastavalt ka lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni. Piirivalveametnik seda võimaldas, kuivõrd kaebaja ei nõudnud tolliametnikku või ei esitanud seisukohta, et laev saabus kui kaup. Kauba esitamine tollile

alusel tähendab, et kauba saabumisest teavitatakse tolli

§ 6lg 7 ettenähtud viisilteatatakse kauba saabumisest.

Kohus on eelnevalt selgitanud, et kaebaja kauba saabumisest ei teatanud ja juba ka põhjusel, et ta ei käsitlenud laeva kaubana. Seetõttu ei ole piirivalveametnik ka kutsunud välja tolliametnikku või siis teavitanud laeva kui kauba saabumisest tolliametnikule. Lisaks on kaebaja korduvalt ise kinnitanud, et ta ei soovinud esmasisenemisel laevale kui kaubale tollikäitlusviisi määramist (

§ 82). Samas peab kohus etteruttavalt nõustuma ka seisukohaga, et V.S.

oli või pidi tegelikult olema teadlik, kuidas transportida lõbusõidulaeva Eestisse, kuidas see deklareerida kaubana, kuna ta oli eelnevalt AS Balti Merekaatrid poolt imporditud lõbusõidulaeva suhtes teostatud toimingutega kursis. Ka kohtus rõhutas kaebaja esindaja, et ta on vaieldamatult spetsialist, kes tegeleb spetsiifilise alaga. Usaldades kaebaja esindaja seda väidet ning fakti, et AS Balti Merekaatrid oli lõbusõidulaeva vahetult importinud ning täitnud õigesti kõik nõuded, on ebamõistlik väita, et ta ei teadnud, et ka lõbusõidulaev Jenny VI on seaduse kohaselt kaup. Ebaõige ja lihtsustatud on omakorda kaebaja käesolevaks ajaks välja kujunenud järeldus, et laev on alati kaup ja et selle käsitluse tulemusel peaks asjaolud muutuma. 14 Kohus ei leia, et kaebajat oleks eksitanud ka mõni muu ametnik, näiteks Rahandusministeerium või tolliametnik, Justiitsministeerium. Kui kaebaja väitis, et ta oli eelnevalt teinud uuringuid, siis pidi tal olema tekkinud kahtlus, kas siis vastavalt seaduse kohaldamises või mingil muul kohtule mitteteadaoleval põhjusel. Vastupidiselt puudus vajadus teha päringuid. Kaebaja osundatud vastustest ei saa teha järeldust, et kaebajale oli selgitatud, et Jenny VI ei ole kaup. Iseküsimus on, kas kaebaja teadis, kas tasumisele kuulub käibemaks 18 % või 0% määras ja kuidas ta mõistis rahandusministeeriumi jm ametkondade vastuseid, mis on küll antud kirjasõnas peale sündmuse toimumist, kuid selgitavad käibemaksu küsimust. Missuguse pöördumised kaebaja tegi peale sündmuse toimumist, ei ole täpselt teada, kuna alusmaterjalina pöördumist toimikusse ja kohtule ei esitatud, kuid saadud vastused tõendavad, et neis ei ole antud lubadust eirata Jenny VI saabumisel

nõudeid deklareerida laev kui kaup. Toimikusse esitatud rahandusministeeriumi vastused näiteks tlk 81 19.04.04.a. laevade maksustamise kohta annab vastuse kaebaja pöördumisele, kas käibemaksuseaduse alusel on maksustatav käive kauba import Eestisse. Teadmata, missugust juhtumit kirjeldas kaebaja rahandusministeeriumile, nähtub vastusest üheselt, et oli toimunud kauba ost-müük (tehing) mille tulemusel kaup imporditi Eestisse. Ehk tegemist on välisriigi kaubaga ja seega tuli rakendada vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuri. Sama väidab ka vastustaja oma seisukohtades ja vaidlusaluses otsuses. Edasi selgitatakse aga küsimust, kuidas määratakse kauba impordimaksu ehk märgitakse, et kui kauba importimise aeg oli enne 01.04.2003.a. , rakendub sellel ajal kehtinud käibemaksuseadus, mida väidab ka maksuotsus ehk vastustaja oma seisukohtades. Märgitakse, et alates 01.04.03.a. on huvi-või lõbusõidulaeva käibemaksumääraks 18 %. Tlk 21 asub ministeeriumi vastus 21.01.04.a. veesõidukite maksustamine käibemaksuga. Selles selgitatakse, missugune oli KMS 1993.a. redaktsiooni alusel ja et siis ei olnud laev kaup. Kuid antud juhul kaebaja tegutses aastal 2003 ning väitis kohtule muuhulgas, et ammu enne Jenny VI toomist Eestisse, uuris, kuidas tuleb talitada kehtiva seaduse alusel. Seega ei saanud tal olla kahtlusi, et 1993.a põhimõtted kehtivad ikka veel aastal

  1. 21.01.2004.a. saadud vastus kinnitab, et selline kord oli 1993 .a. seaduse alusel, mitte aga käesoleva sündmuse ajal. Edasi selgitatakse, et 2001 võeti vastu KMS § 17 lg 3 p 2 redaktsioonis ja selle järgi oli merelaev kaup ja selle maksustav väärtus o%. Kaebaja väitis, et ta oli saanud rahandusministeeriumilt enne sündmusi suulised selgitused, mis hiljem materialiseerusid. Kui nii, siis saadud vastused peavad olema adekvaatsed varem saadud suuliste selgitustega, mis lõppastmes tähendab, et kaebaja pidi sündmuste ajaks olema teadlik, et laeva näol on tegemist kaubaga, sh välisriigi kaubaga, kaebaja soetas laeva kui asja ning toimetades selle üle Eesti tollipiiri oli tegemist kauba impordiga käibemaksuseaduse mõttes. Kaebaja teadis, et ta saabus Eesti tollipiirile, ta oli laeva ostnud välisriigi kaubana, laev oli kantud Eesti laevakinnistusraamtusse ning laeva omaniku püsiv tegevuskoht oli märgitud Eestis. Kaebaja on hiljem asunud väitma, et see polnud esmasisenemine, kohus etteruttavalt aga märgib, et kaebaja ise on korduvalt rõhutanud, et enne Eestisse ta laevaga tulnud ei ole, et esmakordselt oli ta siin 31.05.03 ja et enne Eestisse tulekut kontrollis aegsasti, et ta teostab esmasisenemise õigesti. Seega ei ole kohtul kahtlust, et kaebaja ei saanud aru, et ta sisenes laevaga Eestisse esmakordselt 31.05.03 ehk see ongi esmasisenemise aeg, mis omab seaduse kohaselt tähtsust ehk esitab käitumisnõuded. Eelnevate kirjade analüüsi lõpetamiseks märgib kohus, et viimasena märgitud vastuses selgitatakse edasi, et KMS muutmise seadusega, mis jõustus 01.04.03.a., sätestati, et rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, va huvi-või lõbusõidulaev, ja sellise merelaeva varustus maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga; uus KMS, mis jõustub Eesti EL-ga liitumisest, § 15 lg 3 p 3 kohaselt maksustatakse 0%-ga rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, va ettevõtlusega mitteseotud huvi-või lõbusõitudeks kasutatav merelaev. 15 Laeva ostmisel või müümisel arvestatakse tehingu toimumise ajal kehtivaid KMS sätteid; laeva füüsiline asukoht või sisenemine sadamatesse ei too kaasa käibemaksuga maksustamist. Märgitud vastusest ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja oleks pidanud jätma kas kauba deklareerimata või et ta oli õigustatud antud juhul esitama lõbusõidulaeva deklaratsiooni kui piisava ning mitte juhinduma vahetult seadusest. Kaebaja võis saada siit hilisema teabe ja lootuse, et kui ta oleks tulnud Eestisse hiljem või kui ta oleks seadnud tuleku märksa hilisemale ajale. siis võiks rakenduda sündmuse ajast soodsamad tingimused. Kuna kaebaja laev saabus Eestisse kaubana ja mitte muul põhjusel, siis märgib kohus järgmist. Kaebaja kaebustes rõhutatakse korduvalt, et laev saabus siia garantiiremonti, või et laev oli sattunud varem merehätta ja kaebaja esitas fotod selle kohta ametnik Padrekile, et tegemist on näidisega vms juhtumiga, jätsid kohtule algul eksitava mulje, et antud juhul saabus Jenny 31.05.
  2. Eestisse mitte kaebaja plaanitud soovist teostada laevaga Eestisse esmasisenemine. Asja arutamisel ei leidnud tuvastamist, et kaebaja sattus siia ohuolukorras. Kaebaja ka ise kinnitas kohtu vastavat õiget arusaamist, et laev ei saabunud 31.05.03.a. Eestisse seotult merehädaga, vastavalt ei ole saadetud välja häiresignaale ega kutsungeid, ei ole palutud varjumispaika Meresõiduohutuse seadusest tulenevalt vms. Ka ei ole laev peale selle ostu-müügi teostamist enam nn demonstraatorlaev, näituse eksemplar; laev ei teostanud huvireisi ega esinenud muid põhjusi, mis rahandusministri 12.02.04.a. vastuse tlk 22 kohaselt ei tooks justkui kaasa laeva käibemaksuga maksustamist. Ka selles mõttes ei ole kaebajale antud eksitavaid lubadusi ja selgitusi, mis võinuks viia kaebaja järelduseni, et tegemist ei ole esmasisenemisega ja eksisteeriks võimalus või õigus jätta laev kui kaup tollis deklareerimata. Kohus tuvastas, et kaebaja saabus Eestisse ja esmasisenemise ajaks oli 31.05.03 ning kaebaja oli selle ette planeerinud esmasisenemisena, et tulla garantiiremonti, et seejärel saaks ta sooritada vajalikud reisid. Kohus peab nõustuma vastustaja seisukohaga, et lõbusõidulaeva toimetasid Eesti tolliterritooriumile kaebaja kapten V.S. (X OÜ juhatuse liige) ja meeskonnaliige J. O., kes olid pädevad, et valida õige käitumisjuhis. Laeva omanikul on õigus valida seaduslik viis laeva Eesti tolliterritooriumile toomiseks, kuid antud juhul valis kaebaja selleks ebaseadusliku viisi, kuna asjas on tõendatud, et kaebaja tõi laeva Eestisse, jättis laeva kui kauba tollile esitamata ja seejärel asus laeva tollist sõltumatult ka kasutama (

§ 64lg 1 p 1).

Asja kohtulikul arutamisel rõhutas kaebaja, et tolliametnik ei olekski saanud teostada vajalikke toiminguid Lehtma sadamas. Vastustaja selgitas, et neid on tehtud, kui eelnevalt on teavitatud tolli vajadusest teostada kauba saabumisest tollitoimingud, kuid kui neid seal ei saa teha, siis ei tähenda see, et sadamast ei saaks piirivalve organiseerida tolli väljakutset või ise organiseerida tolli abil, kuidas edasi läheb suhtlus üle tolliametnikule, kes jagab juhiseid. Kaebaja ise on kinnitanud, et ta oli teadlik , et kauba deklareerimist ei saanud vahetult teha Lehtma sadamas, kuna tollipunkt asus MTA Pärnu osakonnas ja et Pärnu tollipunkt ei saagi tegeleda Tallinna juriidiliste isikute varaga. Kaebaja selgitused, et laev sisenes Lehtmasse nn heast meretavast, ei vabasta teda kohustusest deklareerida õiges kohas ja õigetel alustel. Kui ta ise eksitas piirivalvet Lehtma sadamas väites, et saabus huvi-ja lõbusõidulaevana ja deklareeris ka vastavalt, siis asjaolu, et Lehtma sadam ta vastu võttis, ei tähenda, et piirivalve või tolliamet on aktsepteerinud selle kui seadusliku tegevuse. Vaidlust ei ole küsimuses, et huvi-ja lõbusõidu deklaratsiooniga saabub või võib saabuda Eestisse sadu/tuhandeid huvireisil olevaid laevu ja et nad saabuvad ja esitavad lõbusõidulaeva deklaratsiooni. Kaebaja jätab aga 16 tähelepanuta, et nad esitavad selliseks deklareerimiseks laeva kui veesõiduki, mitte kui kauba. Kaebaja juhtumil tal sellist võimalust 31.05.03 ei olnud õigust. Kaebaja kinnitas ka seda, et ta ei olnud Eestis lõbureisil. Vastuseks kohtule tlk 191-194 esitatud V.S.i kirjalikust selgitusest märgib kohus, et huvi-ja lõbusõidulaeva deklaratsiooniga võivad kõik sõita Tallinna ja mujale ega pea esitama muud deklaratsiooni, kui nad on siin huvireisil ja sadamasse saabumisel võivad nad heisata Q-lipu ehk soovida tollivormistust, mis ei tähenda, et kaebaja oli vabastatud intressiotsuses märgitud tollideklaratsiooni esitamisest. Milles väljendub seisukoht, et Jenny VI oli allutatud totaalsele tollireziimile, jääb arusaamatuks, kuivõrd kaebaja saabus siis kui soovis ja öisel ajal, ehk ajal, mille ta sai ette planeerida. Tunnistaja J.O. ütlustest nähtub, et välisvetes tekkinud laeva ohtlikud rikked kõrvaldati ja vahepeal sai meeskond käia Eestis ning seejärel suundus välismaale laeva juurde, et teostada Eestisse esmasisenemine 31.05.03.a., et seejärel jääda siia garantiiremonti. Seega oli väljasõit planeeritav ja kaebaja valitud viis ning aeg pidid tagama, et ta jõuab Eestisse ohutult, suudab suhelda tolliga õigesti, et tal jagub toitu ja vett ning kütust. Kaasaja info hankimise tingimustes oli kaebajal eelnevalt võimalus uurida, millal ametnikud Lehtma sadamas töötavad, missugune on kehtiv kord. Kaebaja väide, et tavapärase 15 minuti asemel teostati „tolliformaalust“ ca 1,5 tundi, ei muuda intressinõude otsuse seisukohalt midagi. Tunnistaja J.O. ei kurtnud, et toimus midagi totaalselt ahistavat ja valesti. Et andmebaasis laeva andmeid ei olnud, oli loogiline need sinna sisestada; kui kaebaja kinnitas ametnikule, et laev on Eestis esmakordselt. Lõbusõidulaevade kohta sisestatakse ka andmed, kui nad saabuvad Eestisse esmakordselt. Huvisõidulaeva lahkumisel ei pidanud toll tundma huvi laeva edasise asukoha suhtes siis, kui tema andmebaasi sisestati laeva lahkumine huvisõidu lõppemisel Eestis ehk vastava deklaratsiooni esitamisel, mida kaebaja väidetel ta esitas. Ametnik ei teadnud, et laev oli deklareeritud valesti. Kohus ei tuvastanud kõigest eelnevast lähtudes, et kaebaja oli eksituses avaliku halduse tegevusest või et tal oli õigustatud ootus, et Jenny VI puhul ei tuleks laeva deklareerida kui kaupa ja et kaebaja puhul esmasisenemise teostamine antud viisil ei annaks alust väita, et kaup toimetati tolliterritooriumile ebaseaduslikult . Kui kaup toimetatakse tolliterritooriumile ebaseaduslikul viisil, siis tekib tollivõlg sõltumata, kas kaebajat karistatakse või mitte muudes menetlustes. Viimasel istungil esitas kaebaja Justiitsministeeriumi vastuse (tlk 190), mis tema meelest peaks kohtu viima teistsugustele järeldustele. Kohus ei leia, et märgitud vastus muudab kohtu seniseid järeldusi või muudaks vastustaja tehtud otsuse suhtes tehtud järeldusi. Vastuses kinnitatakse, et laeval ei ole kohustust külastada kodusadamat, paikneda alaliselt kodusadamas, majandustegevus ei pea toimuma vahetult Eestis jne. Seega peale sündmust 31.05.03.a. ei ole kaebajal takistusi teha laevaga, mis ta iganes soovib. 3) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Eesti tolliterritooriumile laeva esmakordsel sisenemisel 31.05.2003 esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsioon on tollideklaratsiooniks

§ 6

lg 14 mõistes.

§ 84

lg 4 alusel Korras 1 nimetatud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooniga ei rakendatud mitte ühtegi

§ 6lg 18 ja 20 nimetatud tollikäitlusviisi või tolliprotseduuri.

Tegelikkuses on ka kaebaja ise seisukohal, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel ei ole ta mitte ühtegi tollikäitlusviisi rakendanud. See nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud taotlusest kohustada Tallinna Tollinspektsiooni aktsepteerima kaebaja poolt 25.05.2004 esitatud tollideklaratsioon, mille suhtes on menetlus lõpetatud kaebetähtaja möödumise tõttu. Asjaolu, kas kaebajale kuuluv laev on kaup, ei 17 sõltu sellest, kas kaebaja seda üle tollipiiri 31.05.2003 toimetades kaubana käsitles või mitte, vaid on üheselt sätestatud vastavates õigusaktides. Käesoleval juhul on laeva puhul tegemist välisriigi kaubaga.

§ 66kohaselt esitab kauba tollile isik, kes tõi kauba tolliterritooriumile.

Tollideklaratsiooni esitamise ja kaubale tollikäitlusviisi määramine ei ole mitte tolli ega ka piirivalveametniku ülesanne, vaid kaebaja enda kohustus, mistõttu kaebaja pidi eelkõige ise seisma selle eest, et kaup saaks deklareeritud ning korrektselt tolliterritooriumile toimetatud. Kaebaja uus seisukoht, et kaubaks on vaid selline lõbusõidulaev, mis tuuakse näiteks teise laeva pardal, ei tulene kehtivast õigusest ja on väärjäreldus. 4)

§ 88

lg 2 kohaselt loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks ka suuline deklareerimine või muu toiming, millega kauba valdaja väljendab vastavalt tollieeskirjadele soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendada. Vastavalt kuni 01.05.2004 kehtinud rahandusministri 04.06.2002 määruse nr 73 § 9 lg 2 p 1, loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks muu toiminguna tolliasutuse, kus puuduvad vastavad koridorid, läbimist ilma kirjalikku või suulist tollideklaratsiooni esitamata. Kaebaja on oma tegevusega 31.05.2003 deklareerinud, et tal ei ole kaasas deklareeritavat kaupa, ning vastavalt rahandusministri ülalviidatud määruse § 9 lg-le 3 on kaebaja toimetanud kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri. Kohus on eelnevalt selgitanud, et halduse eksitava tegevuse tulemusena ei käitunud kaebaja nii, nagu ta käitus. Kaebaja väitel täitis ta lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ja esitas selle piirivalveametnikule. Seega esitas kaebaja piirivalveametnikule laeva kui vabas ringluses oleva Eesti tollistaatusega kauba. Lehtma sadamasse saabudes oli laev kantud Eesti laevaregistrisse ja sõitis Eesti lipu all, millest nähtuvalt ei saanud piirivalveametnikul tekkida kahtlust, et laev on välisriigi kaup ja et sellele tuleks kohaldada mõnda

§ 6lg 18 loetletud tollikäitlusviisi.

Seega on õige ka vastustaja seisukoht, et kaebaja on rikkunud

§ 64

lg 1 ja

§ 66

.

§ 240

lg 2 kohaselt tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toimetamine

§-des 6467 ja § 210 lg 2 sätestatu rikkumist. 5)Vastuolus tollieeskirjadega on ka kaebaja seisukoht, et lõbusõidulaev võib ilma selle osas impordideklaratsiooni esitamist asuda Eesti tolliterritooriumil lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel piiramata aja kestel. Vastavalt

§ 82

tuleb välisriigi kaubale määrata

-s ettenähtud tollikäitlusviis. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 102 kinnitatud „Kauba sisseveol tolliformaalsuste teostamise korra“ §-st 8 tulenevalt, juhul, kui isik ei rakenda kaubale kohe mõnda sisseveo tolliprotseduuri, peab ta kauba paigutama ajutisele ladustamisele samas tollikontrolli

oonis asuvasse tolliterminali. Seega on tollieeskirjadega kindlaks määratud tollikäitlusviisi määramise tähtajad. Kohus nõustub vastustaja täiendavate selgitustega ega korda neid. 6)Laeva näol oli tegemist kaubaga, mistõttu ei piisanud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisest ning tolliformaalsuste teostamisest piirivalveametniku poolt. Järelikult toimetati kaup tolliterritooriumile ebaseaduslikult ning tekkis tollivõlg (

§ 240lg 1).

Laeva omanikul on kahtlemata õigus valida seaduslik viis laeva Eesti tolliterritooriumile toomiseks, kuid käesoleval juhul valis kaebaja selleks ebaseadusliku viisi: kaebaja tõi laeva Eestisse, jättis selle kui kauba tollile esitamata ning asus laeva tollist sõltumatult käsutama (

§ 64lg 1 p 1).

Kaebaja kinnitab andmeid, millest nähtuvalt laev lahkus Piritalt 24.06.2003.a. välismaale, sisenes Eestisse veel mitmel korral ja alles 06.05.04.a. esitas tollideklaratsiooni laeva vabasse ringlusse lubamiseks. 7) Seda, et laev ise oli välisriigi kaup ning seda sooviti tuua Eestisse vabaks ringluseks, tõendavad järgmised asjaolud: kaebaja ostis laeva Suurbritanniast, kus selle kohta koostati 18 ekspordideklaratsioon, laev kanti Eesti laevakinnistusraamatusse ning laeva omaniku enda püsiv tegevuskoht on Eestis. Kaebaja soetas laeva kui asja ning laeva üle Eesti tollipiiri toimetamise näol oli tegemist kauba impordiga käibemaksuseaduse mõttes. Oluline ei ole, et kaebaja ise ei soovinud sisenemisel vormistada laeva toomist Eesti tolliterritooriumile vabaks ringluseks. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et maksukohustus tekib õigusaktides sisalduvate objektiivsete eelduste olemasolul ning ei sõltu maksumaksja subjektiivsest soovist. 8) Vastustaja märgib õigesti, et ajutise importimise tolliprotseduuri saab kasutada vaid juhul, kui tegemist on taasväljaveoks ettenähtud välisriigi kaubaga. Antud juhul lõbusõidulaeva näol sellise kaubaga tegemist ei olnud. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et kaebaja oleks soovinud ajutise importimise tolliprotseduuri kohaldamist laeva suhtes - kaebaja esitas tolliformaalsuste teostamiseks lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni. Väited, et laev on praegu mujal ega tulegi Eestisse, on ülaltoodu alusel ainetud. 9) Kaebaja tõlgendus Korrast 1 ei ole õige. Kaebaja selline arvamus lähtub ebaõigest eeldusest, et seadus annab isikule otsustusõiguse, kas ta Eesti tollipiiri ületamisel esitab välisriigi kauba tollile või mitte.

§ 64

lg 1 sätestas välisriigi kauba Eesti territooriumile toomisel kauba toojale kohustuse selle tollile esitamiseks ning tolli määratud asutusse või mujale tolli määratud kohta toimetamiseks, misjärel tuli kaubale määrata

-s ettenähtud tollikäitlusviis (

§ 82

). Seega ei olnud kaebajal Eesti tollipiiri ületamisel muud seaduslikku käitumisviisi, kui esitada laev tollile tolliformaalsuste teostamiseks ning tollikäitlusviisi määramiseks. Seega on intressiotsuses märgitud asjaolud tuvastatud õigesti. Kaebaja esitas 31.05.2003 piirivalveametnikule kontrollimiseks laeva kui veesõiduki, mitte laeva kui kauba. Kauba esitamine tollile tähendab tulenevalt

§ 6lg 7 tollile ettenähtud viisil kauba saabumisest teatamist.

Käesoleval juhul on kaebaja ise kinnitanud, et ta ei soovinud esmasisenemisel laevale kui kaubale tollikäitlusviisi määramist, mistõttu intressi määramisel välja toodud motivatsioon õige. 10) Kohus nõustub vastustaja täiendavate argumentidega, mis kinnitavad ja selgitavad, et kaebaja tollieeskirjade nõuetest laeva Eestisse toimetamisel kinni ei pidanud. Käesoleval juhul kindlaks tehtud asjaolud märgivad, et kaebajal puudus tolli luba välisriigi kauba Eestisse toimetamisel. Kuna kaebaja toimetas laeva kui kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile 31.05.2003, tekkis tal tollivõlg 31.05.2003 ning lähtudes

§ 253

lg 1 tuleb tasumisele kuuluv käibemaksusumma määrata 31.05.2003 kehtinud KMS alusel. Seega rakendamisele kuulub KMS § 17 lg 1 sätestatud käibemaksumäär 18% ja mitte selle aja määr, mil kaebaja sooviks lugeda esmasisenemise muu ajaga . 11) Et kaebaja arvestas tollideklaratsioonil alusetult käibemaksu 0%-se määra järgi, oli selle aktsepteerimisest keeldumine põhjendatud. Tollil puudus kohustus lubada laev vabasse ringlusse enne seadusega ettenähtud impordimaksude tasumist. Eeltoodu tõttu on ka 25.05.2004 esitatud impordideklaratsiooni aktsepteerimisest keeldumine õiguspärane. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et käesoleva maksuotsuse õigsuse kontrollimisel tuleks arvestada asjaoluga, et tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksu määramiseks ja sissenõudmiseks antavad haldusaktid on õigussuhet tuvastavad, mitte õigussuhet tekitavad haldusaktid. Seadusest tulenevalt ei sõltu maksukohustuse olemasolu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest. 12) Kaebaja väitis, et saabus Lehtma sadamasse seoses garantiiremondiga ehk seoses vigastustega ning tekkis oht merekõlblikkusele. Kohus nõustub vastustajaga, et tegelikult ei 19 oma eeltoodu käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuigi kohus eelnevalt sellele küsimusele pööras tähelepanu. Kohus tegi seda seotult kaebaja väitega, et haldus oli teda eksitanud. Kohus jääb seisukohale, et asja lahendamise seisukohalt on oluline, et kaebajal tekkis tollivõlg ebaseaduslikult Eestisse toimetatud kaubalt impordimaksude tasumata jätmisest. Vastustaja on täiendavalt selgitanud, kuidas oleks saanud veel käituda juhul, kui kaebajal tõepoolest puudunuks kavatsus jätta laev Eestisse . Kohus loeb haldusasjas nr 3-1396/06 kaebusest, et kaebaja palus Jenny VI kasutamise tõkestamise lõpetamist ja takistuste tegemisest hoidumist, kuna laev peab väga aktiivselt liikuma seoses tema kasutamisega majandustegevuses, sh sooviti laeva kasutada meie riigi ametliku delegatsiooni laevana. Seega ei vasta tõele ka hilisemad väited, et kaebajal ei olnud kavatsust laeva jätta Eestisse ja kasutada majandustegevuses. Kuigi praegu viibib laev väidetavalt välisvetes ega pöördu Eestisse, siis on Justiitsministeerium selgitanud kaebuse esitaja päringu alusel, et tal ei ole sellist kohustust ehk laev ei pea asuma alaliselt Eestis, mida kaebajale ei olegi ju ette heidetud. Kui ta otsustas laeva peale sündmusi mitte jätta Eestisse, ei muuda see maksustamise seisukohalt tehtud otsuses midagi. 13 ) Kohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja seisukohti intressi määramise ebaõigsuse osas. Kaebajal tekkis tollivõlg, sest laeva ebaseaduslikul toimetamisel Eesti tolliterritooriumile kehtis lõbusõidulaevade osas olenemata nende soetamise eesmärgist 18%-line käibemaksumäär. Kaebaja tegutsemine laeva toimetamisel Eestisse heas usus ja piirivalveametniku juhiste järgi ei ole tõendatud. Kohus juba märkis, et laeva Eestisse toimetanud isikute ärialaseid kogemusi arvesse võttes ei olnud ega poleks tohtinud olla neile võõrad välisriigi kauba Eestisse toimetamise eeskirjad. Kohus nõustub ka seisukohaga, et vastava tegevusalaga tegutsemine või siis kaubaga EV-i saabumisel tuleb selgeks teha kehtiv seadus ja seaduse mittetundmisega ei saa vabandada võla tekkimisel selle mittetasumist. Kuna kaebaja ei tasunud seaduses ettenähtud tähtajaks maksusummat, on vaidlustatud intressinõudega õigesti nõutud kaebajalt seni tasumata intresside maksmist. 14) Kohtuistungil esitatud vastus Justiitsministeeriumilt 03.03.06.a. V.S.ile ei muuda vastustaja vaidlusaluse otsuse asjaolusid . Kohus ei võta vastu toimikusse peale kaebuse lahendamist kohtuistungil esitatud pöördumist Justiitsministeeriumisse, ehk päringut, millele saadi vastus, so V.S.i kiri 07.02.06.a. minister R.Langile. Kohus oli selgitanud, et kõik dokumendid esitatakse asja arutamisele, kaebajal oli piisavalt pikk aeg esitada kõik vajalikud dokumendid, kaebajat esindas professionaalne jurist ja puudub mõistlik põhjus, miks seda ei esitatud varem. Kohus peale kohtuvaidluste lõppemist esitatud dokumente ei saa arvestada, seega kuulub tagastamisele hiljem saadetud pöördumiskiri, millele esitati vastus ja mis asub tlk 190. Sellele dokumendile sai vastustaja oma hinnangu anda ja see oli kohtuliku uurimisel esitatud õigeaegselt ehk istungil. Kohus leiab, et kaebaja muud väited ei anna alust sisult õiguspärast haldusakti tühistada ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu välja mõistmisele kaebaja kantud kohtukuluHKMS § 92 lg 1 ja taotlus kohtukulu hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 31 kohus OTSUSTAB: 20 Jätta kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva

iviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. Karin Kalmiste Kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.