Obsah (4)

§ 107§ 127§ 126§ 106

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-954 Otsuse kuupäev 25.september 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ EE kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse

§ 107

lg 1 ja 2 alusel peatas Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskus 24.03.2005 otsusega nr 12-4/463 enammakstud käibemaksu tagastamise taotluse täitmise kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. 12.07.2005 saatis maksuhaldur OÜ-le ET teate nr 12-5/263, milles selgitas peatatud tagastusnõude täitmise võimalust

§ 107lg 5 alusel juhul, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise.

OÜ ET esitas 22.07.2005 maksuhaldurile taotluse peatatud tagastusnõude täitmiseks. OÜ ET seadis Eesti Vabariigi kasuks 11.08.2005 hüpoteegi summas 2 900 000.- krooni ja 13.10.2005 hüpoteegi summas 1 953 000.- krooni. Maksuhaldur tegi 22.08.2005 otsuse nr 8-12/1244, millega täitis tagastusnõude summas 2 073 000 krooni ning 26.10.2005 otsuse nr 8-12/1733, millega tagastas ülejäänud summa 577 000.krooni. 26.04.2005 esitas OÜ ET kaebuse Tartu Halduskohtule Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 24.03.2005 otsuse nr 12-4/463 peale, taotledes otsuse tühistamist. Riigikohus 06.04.2006 otsusega nr 3-3-1-8-06 jättis jõusse Tartu Halduskohtu 29.06.2005 otsuse asjas nr 3175/05, millega oli maksuhalduri 24.03.2005 otsus nr 12-4/463 tühistatud. 18.04.2006 tegi maksuhaldur otsuse nr 8-12/630, milles nõudis OÜ-lt EE tagasi maksuhalduri 22.08.2005 otsuse nr 8-12/1244 kohaselt tagastatud käibemaksusumma 2 073 000 krooni ja 26.10.2005 otsuse nr 8-12/1733 punkti 1 kohaselt tagastatud käibemaksusumma 577 000 krooni, s.o kokku 2 650 000 krooni. Otsuses maksuhaldur hoiatas, et maksuhalduril on

§ 127

lg 3 tulenevalt pandiga tagatud nõude täitmatajätmise korral õigus realiseerida tagatis täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur hoiatas, et juhul, kui OÜ EE jätab tagastamisele kuuluva käibemaksusumma maksuhalduri arvelduskontole 30 päeva jooksul tasumata, on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue OÜ EE kinnisasjadele, milledele on Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 18.05.2006 esitas OÜ EE Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.04.2006 otsuse nr 8-12/630, taotledes otsuse täielikku tühistamist ning ettekirjutuse tegemist Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskusele kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, milline tagab nõuet OÜ EE vastu summas 2 650 000 krooni. Kaebaja märgib, et Riigikohtu poolt 06.04.2006.a. otsuse nr. 3-3-1-8-06 kaudu Lõuna Maksukeskuse otsuse nr. 12-4/463 tühistamisega tunnistati kehtetuks nõue, mille tagamiseks olid hüpoteegid seatud. Vastavalt

§ 126

lg l p 3 ja lg 2 oli maksuhaldur kohustatud kustutama toodud hüpoteegid mahus, mis tagavad kohtu tühistatud 2 650 000 krooni suurust nõuet. Vastavalt Lõuna Maksukeskuse 18. aprilli 2006 a. otsusele nr. 8-12/630 laiendab maksuhaldur ebaseaduslikult hüpoteeki ka nimetatud otsusele. Kaebaja märgib, et oma 24.märtsi 2005.a. otsusega nr. 12-4/463 tegi maksuhaldur tegelikult otsuse, mille leidis, et seaduse järgi kuulub kaebajale tagastamisele käibemaks summas 2 650 000.- krooni. Et see summa tagastati enne kohtuvaidluste lõppu, ei oma antud juhul tähtsust, sest maksuhalduri 24.märtsi 2005.a. otsuse nr. 12-4/463 (millega peatati käibemaksu tasumine aga mitte ei keeldutud sellest) kehtetuks tunnistamisega oleks tulnud ikkagi see käibemaksusumma kaebajale välja maksta. Oma 18.aprilli 2006.a. otsusega nr.8-12/630, millega maksuhaldur muutis oma otsust nr. 12-4/463, rikkus maksuhaldur

maksuotsuse muutmise sätteid. Kaebaja osundab, et nende puhul ei olnud maksuhalduril ühtegi

§-s 101 sätestatud seaduslikku alust otsuse nr 12-4/463 muutmiseks. Ka peale tagastusotsuse täitmist ei ole maksuhaldurile selgunud ühtegi uut asjaolu, mis näitaks tagastusnõude tagasitäitmise õigust. Kuna kaebuses 24.märtsi 2005.a. otsuse nr. 12-4/463 kohta seisnes vaidlus maksusumma peatamise seaduslikkuse üle, siis 18.aprilli 2006.a. otsus nr.8-12/630 kohta seisneb vaidlus selle üle, kas tegemist oli maksuvaba käibega. Lõuna Maksukeskus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et Karula vallas asuvad kinnistud: XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, XXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXX 2 ja XXXXXXX olid juba enne kaebaja ja kaebajaga seotud isikute poolt ostmist jagatud ühest suurest kinnistust, seega võib neid nimetada kruntideks. Samuti teatas müüja AK OÜ oma kolmes kuulutuses 8.detsembri, 9.detsembri ja 10.detsembri 2004.a. ajalehes „Äripäev" , et müüb krunte, millest nähtub, et ka müüja on kavandanud kõnealused krundid ehitustegevuseks. Kohe pärast ostmist on kaebaja selgitanud Lõuna Maksukeskuse töötajatele, et need kinnistud on ostetud kui krundid, kavatsusega need välja ehitada ja luua tehnopark. Samas on tehingu puhul tähtis, millele oli suunatud poolte tahe. Vastates kaebaja 12.aprilli 2006.a. kirjale teatab Karula Vallavalitsus, et ülaltoodud kinnistutel on kaebaja poolt teostatavaks tegevuseks vajalik detailplaneering. Samuti on detailplaneering vajalik, kuna Karula vallal puudub kehtiv üldplaneering. Seega olid kinnistud kinnisasjad, millele KMS § 16 lg.2 p.3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata. Osaühingu ärakuulamisel ja uurimispõhimõtte rakendamisel oleks maksuhaldur saanud ka antud küsimuses võtta vastu õigema otsuse. Kuigi Lõuna Maksukeskus väidab, et kruntide müüja AK OÜ ei ole maksuhaldurit teavitanud antud kinnistute müügist käibemaksuga, teatas nimetatud osaühingu juhatuse liige XXXXXXXX, et AK OÜ on seda teinud. Kaebaja leiab, et eeltoodu alusel oli ja on neil KMS § 29 lg l kohaselt õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja tagasi nõuda. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.04.2006.a. otsus nr.8-12/630 rikub otseselt kaebaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebuse esitaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras. Vastustaja märgib, et Tartu Halduskohtu 29.06.2005 otsusega asjas nr 3-175/05 ei tunnistatud kaebuse esitaja tagastusnõuet summas 2 650 000 krooni õiguspäraseks, vaid tühistati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 24.03.2004 otsus nr 12-4/463, millega peatati OÜ ET poolt 20.01.2005 taotletud enammakstud käibemaksu tagastamine summas 2 650 000 krooni. Riigikohtu sõnul ei tähenda tagastamine, et maksuamet on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks või et selle taotluse aluseid enam edaspidi kontrollida ei saa. Seega on väär kaebuse esitaja väide, et Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 24.03.2005 otsuse nr 12-4/463 tühistamisega tunnistati kehtetuks nõue, mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid. 11.08.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded, mis tulenevad omaniku olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest maksukohustustest ning 13.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.2.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik maksuseadustest tulenevad maksunõuded OÜ ET vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded. Hüpoteegi seadmise lepingute viidatud sätete alusel on tagatud ka maksuhalduri tulevikus tekkivad maksuseadustest tulenevad maksunõuded. Arvestades eeltoodut, on väär kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur laiendab hüpoteeki ebaseaduslikult vaidlustatud otsusele. Lõuna maksukeskuse 24.03.2005 otsus nr 12-4/463 ei ole maksuotsus - nimetatud otsusega peatati tagastusnõude täitmine, kuid ei määratud maksu ega otsustatud, et kaebuse esitaja on seadusest tulenevalt õigustatud tagastusnõudes nimetatud summat tagasi saama. Kõnealust otsust ei ole Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.04.2006 otsusega nr 8-12/630 muudetud. Seetõttu ei 3 kuulunud kaebuse esitaja poolt vaidlustatud otsuse tegemisel kohaldamisele

-i maksuotsuse muutmist reguleerivad sätted. Maksuhaldur lähtus 18.04.2006 otsuse nr 8-12/630 tegemisel

§-s 107 lg 4 ning

§-s 95 maksuotsuse kohta sätestatut, pidades seega vaidlustatud haldusakti tegemisel kinni seaduses sätestatud nõuetest. Kaebuse esitaja poolt viidatud

-i maksuotsuse muutmist reguleerivad sätted kuuluksid kohaldamisele Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.04.2006 otsuse nr 8-12/630 muutmisel, kuid mitte selle tegemisel. Maksuhaldur on seisukohal, et XXXXXX, XXXXX, XXXXXX ja XXXXXXXXX ei saa lugeda vastupidiselt kaebaja seisukohale kruntideks ainult seetõttu, et müüja kuulutab kinnistute müüki kui kruntide müüki. Samuti ei saa kinnistut lugeda krundiks pelgalt poolte tahte alusel müügitehingu tegemisel. Kinnistu krundiks lugemisel tuleb lähtuda seadusest. Krundi mõiste sätestab planeerimisseaduse § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. Seega jaotatakse maa-ala kruntideks detailplaneeringuga. Juhul, kui detailplaneering puudub, ei saa kinnistuid kruntidena käsitleda. Kinnistute XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXXX puhul ei ole algatatud detailplaneeringut ja nad ei ole krundid planeerimisseaduse tähenduses. Karula Vallavalitsus kinnitas 13.04.2006 maksuhaldurile samuti, et AK OÜ poolt OÜ-le ET müüdud kinnistud ei ole krundid planeerimisseaduse tähenduses. Eeltoodut arvestades on kõnealuste kinnistute müük KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive ning kaebuse esitaja väide, et nimetatud kinnistud on kinnisasjad, millele KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata, ei ole õige. KMS § 16 lg 3 p 2 alusel võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult teavitama maksuhaldurit. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et AK OÜ ei ole maksuhaldurit vastavalt KMS § 16 lg 3 p-le 2 teavitanud kõnealuste kinnistute müügil käibemaksu lisamisest. Kui maksuhaldurit käibemaksu lisamisest õigeaegselt teavitatud ei ole, loetakse käive jätkuvalt maksuvabaks. Kui müüja on arvel käibemaksu näidanud, peab ta selle riigile tasuma või ostjale tagastama, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ostjal tulenevalt KMS § 29 lg-st 1 ei teki. AK OÜ ei ole esitanud 2004. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni ega kandnud riigile üle kinnistute müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat. Kuivõrd AK OÜ ei ole käibemaksusummat riigile vastavalt KMS § 38 lg-s 1 nõutule üle kandnud ning on tõendatud, et tegemist on KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käibega, ei ole OÜ-l EE KMS § 29 lg 1 kohaselt õigust sisendkäibemaksu maha arvata ja maksuhaldurilt tagasi nõuda. Maksuhalduril on

§ 107

lg 4 kohaselt õigus nõuda OÜ-lt EE tagasi 20.01.2005 esitatud tagastusnõude täitmise tulemusena tagastatud 2 650 000 krooni . KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning põhjendatud.
2. Vaidlustatud maksuhalduri 18.04.2006 otsusega nõuti kaebajalt tagasi 22.08.2005 ja 26.10.2005 otsustega tagastatud käibemaksusumma kokku 2 650 000 krooni. Maksuhaldur on tagastatud käibemaksu tagasinõudmisel lähtunud seisukohast, et kinnistute XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXX ost-müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt 4 maksuvaba käive ning ostjal ei ole nende soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebuse esitaja OÜ EE on vastupidi seisukohal, et ostetud kinnistud on tegelikult krundid, millele KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata ning tal on õigus müüjale tasutud käibemaks tagasi saada. Seega vajab antud asjas esmaselt lahendamist küsimus, kas eelpoolnimetatud nelja kinnistu ostmüük 2004 detsembrikuus oli maksuvaba käive või mitte.
3. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive. Kaubad ja teenused, mida käibemaksuga ei maksustata, on loetletud KMS §-s
4. KMS § 16 lg 2 p 3 kehtis kuni 01.01.2006 järgmiselt: käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa. Ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata. Seega loeb seadus kinnisasja müüki käibemaksuga maksustatavaks siis, kui see on krunt planeerimisseaduse tähenduses ning kui krundil ei asu ehitist. Kaebaja tuginebki oma kaebuses väitele, et tema poolt ostetud maatükid olid krundid, mitte kinnisasjad.
5. Antud asja juurde võetud haldusasja nr 3-175/05 toimikus olevate kinnistute ostumüügilepingute järgi olid kinnistud hoonestamata, kus ehitisi ei asunud. Planeerimisseaduses (PLS) annab krundi mõiste § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PLS § 3 lg 2 loetleb juhud, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Selle kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatud selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel, ja seda ka maa-alade kruntideks jaotamise korral.
6. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt 2004 detsembrikuus ostetud neli kinnistut ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, samuti ei ole kaebaja tõendanud, et need maatükid olid ehitamiseks kavandatud. PLS § 8 lg 3 p 4 kohaselt on valla üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Asjas ei ole vaidlust selles osas, et Karula vallas, kus ostetud kinnistud asuvad, puudub valla üldplaneering. Seega on valla poolt alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, kindlaks määramata. PLS § 7 lg 3 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustustega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud. Valga maakonnaplaneering on koostatud 1998 aastal. Selles on määratud ka Valga maakonna piiresse jäävad tiheasustusalad ehk kompaktse asustusega alad, kus uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringus on veel märgitud, et valla üldplaneeringute koostamise käigus täpsustakse ja vajadusel määratakse täiendavad piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. Nagu märgitud, Karula vallal üldplaneering puudub. Seega saab lähtuda ainult Valga maakonnaplaneeringust. Kaebaja poolt 2004 aastal ostetud kinnistud asuvad Karula vallas Y külas. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole Karula valla Y küla tunnistatud tiheasustusega ehk kompaktse asustusega piirkonnaks. Asjaolu, et vaidlusalune maa-ala on maakonnaplaneeringus tunnistatud eelisarendatavaks tööstuspiirkonnaks, ei ole mõjutanud seda maa-ala samas tiheasustusega alaks määramiseks. 5 Seda, et ostetud kinnistud ei ole krundid, nähtub ka sellest, et kinnistud (kokku 10), millised kaebaja ja OÜ RP 2004 aasta detsembrikuus ja 2005 veebruarikuus ostsid, on kaebaja seletuse järgi jagatud eraldi kinnistusteks peale maakonnaplaneeringu koostamist. Kui kaebaja väitel asus jagatav kinnistu maakonnaplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, siis oleks kinnistu jagamine kruntideks 2004 aastal saanud toimud ainult a detailplaneeringu alusel, mida aga ei tehtud. Kuna neli kinnistut – XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXXX ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal, siis ei ole vaja tuvastada, kas ja mida maatükkide ostja kavatses nendele ehitada. Ainult ostja kavatsus maatükil kunagi ehitama hakata, ei tähenda, et maaüksus on kavandatud ehitamiseks. Kruntideks ei saa maatükke lugeda ei ajalehekuulutuses märgitu alusel ega seetõttu, et ostetud kinnistud olid eelnevalt jagatud suurest kinnistust. Antud asjas ei kuulu kohaldamisele ja on asjassepuutumatu kaebaja poolt osundatud PLS § 9 lg 10 p 1, kuna kaebaja poolt ostetud kinnistute näol ei ole tegemist tööstusettevõtte olemasoleva krundiga, kus kavandatakse seal oleva tööstushoone laiendamist või kõrvalhoone püstitamist. Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et kinnistud ei olnud krundid planeerimisseaduse tähenduses ning et nende kinnistute müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive, mis toob kaasa selle, et ostjal ei ole nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata.
7. Vastavalt KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult maksuhaldurit teavitama. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus kaebuses väitnud, et AK OÜ teavitas maksuhaldurit kinnistute müügist käibemaksuga, kuigi kaebaja ise selle tõendamiseks ühtegi tõendit pole esitanud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses kohtule on kinnitatud, et OÜ AK ei ole maksuhaldurit kinnistute müümisest käibemaksuga teavitanud, samuti, et OÜ AK ei ole esitanud käibedeklaratsioone ajavahemikul detsember 2004 kuni juuli 2005.a. Samas on arvestatav vastustaja märkus, et kui ostu-müügi objektiks oli krunt, nagu väidab kaebaja, siis puudus müüjal üldse vajadus maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitada..
8. Riigikohus on lahendis3-3-1-8-06 selgitanud, et kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele KMS § 38 lg
9. Selles on sätestatud, et maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma ka siis, kui ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega peab ebaõigesti käibemaksu arvele märkimise korral selle riigile tagastama müüja. Riigikohus on selgitanud, et ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, seda ka siis, kui ostja on käibemaksu müüjale tasunud. Riigikohus on ka märkinud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine ostjale siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kuna AK kinnistute müüjana ei ole riigile müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat üle kandnud, tuleneb, et kinnistuste ostjal, OÜ EEl puudub seaduse järgi õigus käibemaksu tagasisaamisele.
10. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur 24.03.2005 otsusega nr 12-4/463 tunnistas, et kaebajal on õigus käibemaks tagasi saada. Nimetatud otsusega peatati tagastusnõude täitmine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, mitte ei otsustatud, et kaebajal on õigus taotletud käibemaks tagasi saada või et see õigus tal puudub. Kohus nõustub seejuures vastustaja selgitustega, et 18.04.2006 otsusega ei muudetud tagastusnõude peatamise otsust , vaid selle otsusega jättis maksuhaldur kaebaja tagastusnõude rahuldamata. 6 9.

§ 106

lg 2 kohaselt tagastatakse maksukohustuslasele see summa, mille tagasisaamiseks on tal õigus. Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l EE puudus seaduslik alus käibemaksu tagasisaamiseks, seega toimis maksuhaldur seaduspäraselt, nõudes väljamakstud summa tagasi.

§ 107

lg 4 ei näe ette, et peale tagastusnõude täitmist peaks olema maksuhaldurile selguma mingi uus asjaolu. Kui ka olemasolevate tõendite pinnalt selgub, et maksukohustuslasel puudus seaduslik alus käibemaksu tagasi saada, siis

§ 107lg 4 annab selle tagasinõudmiseks õiguse.

Maksukohustuslasel ei ole õigust tagasi saada maksusummat, milleks puudub tal seaduslik alus. Enammakstud maksusumma tagastamine ei välista tagastamise hilisemat kontrollimist ning tagastatud summa tagasinõudmist. Sõltumata sellest, millistel alustel oli maksuhaldur tagastusnõude täitnud, on maksuhalduril

107 § lg 4 alusel õigus tagastatud summa tagasi nõuda. 10. Kaebaja märgib, et pärast Riigikohtu otsust nr 3-3-1-8-06, millega tühistati maksuhalduri tagastusnõude täitmise peatamise otsus, oli maksuhaldur kohustatud kustutama hüpoteegid mahus, mis tagavad tühistatud 2 650 000 krooni suurust nõuet. Nagu märgitud, Riigikohtu otsusega tühistati vaid tagastusnõude täitmise peatamise otsus, sellega ei tunnistatud tagastusnõude õiguspärasust.

§ 126

lg 1 p-de 1-3 kohaselt vabastab maksuhaldur tagatise, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki, nõue on lõppenud, nõue on kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Maksuhaldur ei ole ebaseaduslikult laiendanud hüpoteeki vaidlustatud otsusele, kuna 11.08.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded, mis tulenevad omaniku olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest maksukohustustest ning 13.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p 4.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik maksuseadustest tulenevad maksunõuded OÜ ET vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad. Seega puudub alus teha maksuhaldurile ettekirjutust kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, milline tagab nõuet OÜ EE vastu summas 2 650 000 krooni. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. 11. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt tasutud riigilõiv 5000 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Eda Muts kohtunik 7