Obsah (4)

§ 107§ 127§ 126§ 106

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-955 Otsuse kuupäev 25.september 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ EE kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse

§ 107

lg 1 ja 2 alusel peatas Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 14.07.2005 otsusega nr 12-4/1005 enammakstud käibemaksu tagastamise summas 950 836.- krooni kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Ülejäänud summas 276 826.- krooni maksuhaldur taotluse rahuldas. Osaühing EE esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuhalduri 14.07.2005.a. otsuse nr 124/1005 peale. Tartu Halduskohus jättis 23.11.2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Lõuna maksukeskus 18.04.2006 otsusega nr 8-12/628 tühistas otsuse 12-4/1005, arvestades Riigikohtu 06.04.2006 otsust nr 3-3-1-8-06. Tartu Ringkonnakohtu määrusega lõpetati menetlus OÜ ET kaebuses, kuna maksuhaldur oli ise vaidlustatud otsuse tühistanud. 12.07.2005 saatis maksuhaldur OÜ-le ET teate nr 12-5/263, milles selgitas peatatud tagastusnõude täitmise võimalust

§ 107lg 5 alusel juhul, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise.

13.10.2005 lepinguga seati Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek summas 1 953 000 krooni. Maksuhaldur 26.10.2005 otsusega nr 8-12/1733 täitis OÜ ET 20.05.2005 esitatud tagastusnõude summas 950 836 krooni. 18.04.2006 võttis maksuhaldur vastu otsuse nr 8-12/628, mille punktis 1 tunnistab tagasiulatuvalt kehtetuks maksuhalduri 14.07.2005 otsuse nr 12-4/1005 punkti 1 ning punktis 2 nõuab OÜ-lt EE tagasi tagastatud käibemaksusumma 950 836.-krooni. Otsuses Maksuhaldur hoiatas, et juhul, kui OÜ EE jätab tagastamisele kuuluva käibemaksusumma maksuhalduri arvelduskontole 30 päeva jooksul tasumata, on maksuhalduril vastavalt

§ 127

lõikele 3 õigus realiseerida tagatis täitemenetlusest reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Nõude täitmisel OÜ EE poolt kuulub hüpoteegikanne vastava summaosas kustutamisele. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 18.05.2006 esitas OÜ EE Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.04.2006 otsuse nr 8-12/628, taotledes otsuse tühistamist osas, millega OÜ-lt EE nõutakse tagasi tagastatud käibemaksusumma 950 836 krooni ning ettekirjutuse tegemist Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskusele kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, milline tagab nõuet OÜ EE vastu summas 950 836.- krooni. Kaebaja märgib, et Lõuna Maksukeskuse otsuse nr. 12-4/1005 tühistamisega tunnistati kehtetuks nõue, mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid. Vastavalt

§ 126

lg l p 3 ja lg 2 oli maksuhaldur kohustatud kustutama toodud hüpoteegid mahus, mis tagavad kohtu tühistatud 950 836 krooni suurust nõuet. Seega on maksuhalduri poolt hüpoteegi vabastamisest keeldumine ebaseaduslik. Vastavalt Lõuna Maksukeskuse 18. aprilli 2006 a. otsusele nr. 8-12/628 laiendab maksuhaldur ebaseaduslikult hüpoteeki ka nimetatud otsusele. Oma 14.juuli 2005.a. otsusega nr. 12-4/1005 tegi maksuhaldur tegelikult otsuse, millega leidis, et seaduse järgi kuulub kaebajale tagastamisele käibemaks summas 950 836..- krooni. Et see summa tagastati enne kohtuvaidluste lõppu, ei oma antud juhul tähtsust, sest maksuhalduri 14.juuli 2005.a. otsuse nr. 12-4/1005 (millega peatati käibemaksu tasumine aga mitte ei keeldutud sellest) kehtetuks tunnistamisega oleks tulnud ikkagi see käibemaksusumma kaebajale välja maksta. Oma 18.aprilli 2006.a. otsusega nr.8-12/628, millega maksuhaldur muutis oma otsust nr. 12-4/1005, rikkus maksuhaldur

maksuotsuse muutmise sätteid. Kaebaja osundab, et nende puhul ei olnud maksuhalduril ühtegi seaduslikku alust oma kohtu poolt tühistatud otsuse muutmiseks. Pärast tagastusnõude täitmist ei ole selgunud maksuhaldurile ühtegi uut asjaolu, mis näitaks tagastusnõude tagasitäitmise õigust. Kuna vaidluses 14.juuli 2005.a. otsuse nr. 12-4/1005 kohta seisnes vaidlus maksusumma peatamise seaduslikkuse üle, siis 18.aprilli 2006.a. otsus nr.8-12/628 kohta seisneb vaidlus ka selle üle, kas tegemist oli maksuvaba käibega. Osaühingu ärakuulamisel ja uurimispõhimõtte rakendamisel oleks maksuhaldur saanud ka antud küsimuses võtta vastu õigema otsuse. Lõuna Maksukeskus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et Karula vallas asuvad kinnistud: XXXXXXXXXX I, XXXXXXXXX I, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXXX II, XXXXXXXXX II, XXXXXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXXXX II ja XXXXXXXXXX I olid juba enne kaebaja ja kaebajaga seotud isikute poolt ostmist jagatud ühest suurest kinnistust, seega võib neid nimetada kruntideks. Samuti teatas müüja AK OÜ oma kolmes kuulutuses 2 8.detsembri, 9.detsembri ja 10.detsembri 2004.a. ajalehes „Äripäev" , et müüb krunte, millest nähtub, et ka müüja on kavandanud kõnealused krundid ehitustegevuseks. Kohe pärast ostmist on kaebaja selgitanud Lõuna Maksukeskuse töötajatele, et need kinnistud on ostetud kui krundid, kavatsusega need välja ehitada ja luua tehnopark. Samas on tehingu puhul tähtis, millele oli suunatud poolte tahe. Vastates kaebaja 12.aprilli 2006.a. kirjale teatab Karula Vallavalitsus, et ülaltoodud kinnistutel on kaebaja poolt teostatavaks tegevuseks vajalik detailplaneering. Samuti on detailplaneering vajalik, kuna Karula vallal puudub kehtiv üldplaneering. Seega olid kinnistud kinnisasjad, millele KMS § 16 lg.2 p.3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata. Kuigi Lõuna Maksukeskus väidab, et kruntide müüja AK OÜ ei ole maksuhaldurit KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt teavitanud antud kinnistute müügist käibemaksuga, teatas nimetatud osaühingu juhatuse liige XXXXX XXXXXX kaebajale, et AK OÜ on seda teinud. Kaebaja leiab, et eeltoodu alusel oli ja on neil KMS § 29 lg l kohaselt õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja tagasi nõuda. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.04.2006.a. otsus nr.8-12/628 rikub otseselt kaebaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebuse esitaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras.. Riigikohtu 06.04.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-8-06 lahendist tuleneb, et maksuhalduril puudus alus enammakse tagastamise peatamiseks ning tulenevalt asjaoludest oleks maksuhaldur pidanud koheselt otsustama tagastusnõude täitmata jätmise seoses tagastamisele kuuluva enammakse puudumisega. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur oli kohustatud kustutama hüpoteegi mahus, mis tagab kohtu poolt tühistatud 950 836 krooni suurust nõuet, ei ole põhjendatud. Maksuhaldur märgib, et kohus mitte ei tühistanud nõuet, vaid ringkonnakohtu määrusega lõpetati menetlus seoses kaevatava haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisega. Teiseks – hüpoteek (kaebuse esitaja näidatud mahus) oli seatud kõigi hüpoteegipidaja maksuseadusest tulenevate maksunõuete, sh tulevikus tekkivate nõuete, tagamiseks. Samas ei ole maksuhaldur kasutanud hüpoteegilepingust tulenevat õigust suvaliste, tagastamistaotluste ja hüpoteegi seadmisega mitteseotud nõuete rahuldamiseks. 26.10.2005 otsusest nähtuvalt toimus enammaksete tagastamine OÜ-le EE üksnes tagatise olemasolu tõttu. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes tegi maksuhaldur otsuse enammakse tagastamise peatamise kehtetuks tunnistamiseks, samuti otsuse tagastatud maksusumma tagasinõudmise kohta, arvestades, et OÜ-le EE enammakse tagastamine oli alusetu. Maksuhalduri eesmärgiks käesolevas menetluses vaidlustatava otsuse tegemisel oli 26.10.2005 otsuse eelse seisundi taastamine. Kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on 18.04.2006 otsuse nr 8-12/628 tegemisel rikkunud

sätteid, mis puudutavad maksuotsuse muutmist, ei ole põhjendatud. Vaidlustatav otsus muudab osaliselt kehtetuks

§ 107lg-te 1 ja 2 alusel tehtud tagastusnõude täitmise peatamise otsuse.

Tagastusnõude täitmise peatamise otsus ei ole maksuotsus ega ka selline otsus, mille tegemisel peaks juhinduma maksuotsuse kohta sätestatust. Seega ei pidanud maksuhaldur 14.07.2005 otsuse nr 12-4/1005 muutmisel juhinduma maksuotsuse muutmise sätetest

-is. 3 Samas on maksuhaldur vaidlustatava otsuse tegemisel juhindunud maksuotsuse kohta sätestatust, nagu nõuab

§ 107lg 4 maksusumma tagasinõudmise otsuse puhul.

Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ EE poolt ostetud kinnistud on krundid. Asjaolud, et AK OÜ on kuulutuses nimetanud müüdavaid kinnistuid kruntideks ja et ostja kavatseb need välja ehitada ja tehnopargi luua, ei oma antud juhul tähendust. Vastavalt KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata maksuvabastust krundil planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Enne kruntideks jaotamist peab olemas olema vastav detailplaneering, mille kohaselt on vastav maaüksus kavandatud ehitamiseks. Sellele viitab ka Karula Vallavalitsus 05.05.2006 kaebuse esitajale saadetud kirjas nr 7-1/603, märkides, et OÜ EE poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik detailplaneering, mis aga OÜ EE kinnistutel puudub. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et maaüksus oleks kavandatud ehitamiseks – ehitusprojektid ning tõendid juba kehtestatud detailplaneeringu kohta. Ei ole tõendatud, et kinnistutel lasub detailplaneeringu kohustus. Vastustaja märgib, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ei ole kinnistute käibemaksuga müümise kohta teadet kinnistute müüjalt laekunud, samuti ei ole AK OÜ esitanud alates 2004.a detsembrist maksuhaldurile käibedeklaratsioone. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning põhjendatud.
2. Vaidlustatud maksuhalduri 18.04.2006 otsusega nr 8-12/628 nõuti kaebajalt tagasi 26.10.2005 otsusega tagastatud käibemaksusumma 950836 krooni. Maksuhaldur on tagastatud käibemaksu tagasinõudmisel lähtunud seisukohast, et kinnistute XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX ost-müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive ning ostjal ei ole nende soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebuse esitaja OÜ EE on vastupidi seisukohal, et ostetud kinnistud on tegelikult krundid, millele KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata ning tal on õigus müüjale tasutud käibemaks tagasi saada. Seega vajab antud asjas esmaselt lahendamist küsimus, kas eelpoolnimetatud kahe kinnistu ostmüük 2004 detsembrikuus oli maksuvaba käive või mitte.
3. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive. Kaubad ja teenused, mida käibemaksuga ei maksustata, on loetletud KMS §-s
4. KMS § 16 lg 2 p 3 kehtis kuni 01.01.2006 järgmiselt: käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa. Ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata. Seega loeb seadus kinnisasja müüki käibemaksuga maksustatavaks siis, kui see on krunt planeerimisseaduse tähenduses ning kui krundil ei asu ehitist. Kaebaja tuginebki oma kaebuses väitele, et tema poolt ostetud maatükid olid krundid, mitte kinnisasjad, mis on maksuvabad.
5. Antud asja juurde võetud haldusasja nr 3-355/05 toimikus olevate kinnistute ostumüügilepingute järgi olid kinnistud hoonestamata, kus ehitisi ei asunud. Planeerimisseaduses (PLS) annab krundi mõiste § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PLS § 3 lg 2 loetleb juhud, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Selle kohaselt on detailplaneeringu 4 koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatud selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel, ja seda ka maa-alade kruntideks jaotamise korral.
6. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt 2004 detsembrikuus ostetud XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, samuti ei ole kaebaja tõendanud, et need maatükid olid ehitamiseks kavandatud. PLS § 8 lg 3 p 4 kohaselt on valla üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Asjas ei ole vaidlust selles osas, et Karula vallas, kus ostetud kinnistud asuvad, puudub valla üldplaneering. Seega on valla poolt alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, kindlaks määramata. PLS § 7 lg 3 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustustega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud. Valga maakonnaplaneering on koostatud 1998 aastal. Selles on määratud ka Valga maakonna piiresse jäävad tiheasustusalad ehk kompaktse asustusega alad, kus uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringus on veel märgitud, et valla üldplaneeringute koostamise käigus täpsustakse ja vajadusel määratakse täiendavad piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. Nagu märgitud, Karula vallal üldplaneering puudub. Seega saab lähtuda ainult Valga maakonnaplaneeringust. Kaebaja poolt 2004 aastal ostetud kinnistud asuvad Karula vallas Y külas. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole Karula valla Y küla tunnistatud tiheasustusega ehk kompaktse asustusega piirkonnaks. Asjaolu, et vaidlusalune maa-ala on maakonnaplaneeringus tunnistatud eelisarendatavaks tööstuspiirkonnaks, ei ole mõjutanud seda maa-ala samas tiheasustusega alaks määramiseks. Seda, et ostetud kinnistud ei ole krundid, nähtub ka sellest, et OÜ EE ja OÜ RP poolt ostetud kinnistud (kokku 10 ), on kaebaja seletuse järgi eelnevalt 2004 aastal jagatud eraldi kinnistusteks, seega peale maakonnaplaneeringu koostamist. Kui kaebaja väitel asus jagatav kinnistu maakonnaplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, siis oleks kinnistu jagamine kruntideks pidanud toimuma detailplaneeringu alusel, mida aga ei ole tehtud. Kuna XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal, siis ei ole vaja tuvastada, kas ja mida maatükkide ostja kavatses nendele ehitada. Ainult ostja kavatsusest maatükil kunagi ehitama hakata, ei tähenda planeerimisseaduse tähenduses, et maaüksus on kavandatud ehitamiseks. Kruntideks ei saa maatükke lugeda ei ajalehekuulutuses märgitu alusel ega seetõttu, et ostetud kinnistud olid eelnevalt jagatud suurest kinnistust. Antud asjas ei kuulu kohaldamisele kaebaja poolt osundatud PLS § 9 lg 10 p 1, kuna kaebaja poolt ostetud kinnistuste näol ei ole tegemist tööstusettevõtte olemasoleva krundiga, kus kavandatakse seal oleva tööstushoone laiendamist või kõrvalhoone püstitamist. Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et kinnistud ei olnud krundid planeerimisseaduse tähenduses ning et nende kinnistute müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive, mis toob kaasa selle, et ostjal ei ole nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. 5
7. Vastavalt KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult maksuhaldurit teavitama. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus kaebuses väitnud, et AK OÜ teavitas maksuhaldurit kinnistute müügist käibemaksuga, kuigi kaebaja ise selle tõendamiseks ühtegi tõendit pole esitanud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses kohtule on kinnitatud, et OÜ AK ei ole maksuhaldurit kinnistute müümisest käibemaksuga teavitanud, samuti, et OÜ AK ei ole esitanud käibedeklaratsioone ajavahemikul detsember 2004 kuni juuli 2005.a. Samas on arvestatav vastustaja märkus, et kui ostu-müügi objektiks oli krunt, nagu väidab kaebaja, siis puudus müüjal üldse vajadus maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitada..
8. Riigikohus on lahendis 3-3-1-8-06 selgitanud, et kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele KMS § 38 lg
9. Selles on sätestatud, et maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma ka siis, kui ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega peab ebaõigesti käibemaksu arvele märkimise korral selle riigile tagastama müüja. Riigikohus on selgitanud, et ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, seda ka siis, kui ostja on käibemaksu müüjale tasunud. Riigikohus on ka märkinud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine ostjale siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kuna AK kinnistute müüjana ei ole riigile müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat üle kandnud, tuleneb, et kinnistuste ostjal, OÜ EEl puudub seaduse järgi õigus käibemaksu tagasisaamisele.
10. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur 14.07.2005 otsusega nr 12-4/1005 tunnistas, et kaebajal on õigus käibemaks tagasi saada. Nimetatud otsusega peatati tagastusnõude täitmine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, mitte ei otsustatud, et kaebajal on õigus taotletud käibemaks tagasi saada või et see õigus tal puudub. Kohus nõustub seejuures vastustaja selgitustega, et 14.07.2006 otsusega ei muudetud tagastusnõude peatamise otsust , vaid selle otsusega jättis maksuhaldur kaebaja tagastusnõude rahuldamata. 9.

§ 106

lg 2 kohaselt tagastatakse maksukohustuslasele see summa, mille tagasisaamiseks on tal õigus. Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l EE puudus seaduslik alus käibemaksu tagasisaamiseks, seega toimis maksuhaldur seaduspäraselt, nõudes väljamakstud summa tagasi.

§ 107

lg 4 ei näe ette, et peale tagastusnõude täitmist peaks olema maksuhaldurile selguma mingi uus asjaolu. Kui ka olemasolevate tõendite pinnalt selgub, et maksukohustuslasel puudus seaduslik alus käibemaksu tagasi saada, siis

§ 107lg 4 annab selle tagasinõudmiseks õiguse.

Maksukohustuslasel ei ole õigust tagasi saada maksusummat, milleks puudub tal seaduslik alus. Enammakstud maksusumma tagastamine ei välista tagastamise hilisemat kontrollimist ning tagastatud summa tagasinõudmist. Sõltumata sellest, millistel alustel oli maksuhaldur tagastusnõude täitnud, on maksuhalduril

107 § lg 4 alusel õigus tagastatud summa tagasi nõuda. 10. Kaebaja märgib, et pärast Riigikohtu otsust nr 3-3-1-8-06, millega tühistati maksuhalduri tagastusnõude täitmise peatamise otsus, oli maksuhaldur kohustatud kustutama hüpoteegid mahus, mis tagavad tühistatud 950 836 krooni suurust nõuet. Maksuhaldur tühistas 18.04.2006 otsusega oma 14.07.2005 otsuse nr 12-4/1005 osas, millega oli peatatud enammakstud käibemaksu tagastamine summas 950 836 krooni, mitte ei tunnistanud tagastusnõude õiguspärasust.

§ 126

lg 1 p-de 1-3 kohaselt vabastab maksuhaldur tagatise, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki, nõue on lõppenud, nõue on kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Maksuhaldur ei ole ebaseaduslikult laiendanud hüpoteeki vaidlustatud otsusele, kuna 13.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p 4.2.1 kohaselt on 6 hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik maksuseadustest tulenevad maksunõuded OÜ ET vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded. Seega puudub alus teha maksuhaldurile ettekirjutust kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, milline tagab nõuet OÜ EE vastu summas 950 836 krooni. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. 11. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt tasutud riigilõiv 5000 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Eda Muts kohtunik 7