Obsah (4)

§ 3§ 87§ 113§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05- 922 Haldusasi X OÜ kaebus • Vabariigi

vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks osas, milles need kehtestavad osavõtutasu tasumise kohustuse; • Tallinna Kesklinna vanema 29.09.2005.a korralduse nr 1105 enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tühistamiseks; • Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks tunnistama enampakkumine nurjunuks ning otsustama Raua tn 14 / F.R.Kreutzwaldi tn 8 mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamine. Asja läbivaatamise kuupäev 03.november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja X OÜ, esindaja Üllar Aedna. Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus, esindaja Angela Reiland. Kolmas isik OÜ Y.

1. Rahuldada X OÜ kaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.09.2005.a. korraldus nr.1105 „Enampakkumise tulemuse kinnitamine (Raua tn 14/ F.R.Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Y)“.
3. Teha Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutus tunnistada Tallinnas Raua tn 14 / F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide 22.09.2005.a. toimunud enampakkumine nurjunuks.
4. Jätta rahuldamata kaebus Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks otsustada Tallinnas Raua tn 14 / F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks uue RESOLUTSIOON 1 enampakkumise väljakuulutamine.
5. Tunnistada Eesti Vabariigi

ga vastuolus olevaks ja jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi

ga kohaldamata Vabariigi Valitsuse 18.06.1996.a. määrusega nr 175 kinnitatud Mitteeluruumide erastamise korra punkt 6 tervikuna ja punkti 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta (HKMS § 25 lg 9).

1. Käesolevas asjas kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks edastada kohtuotsus Riigikohtule (HKMS § 25 lg 10). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates (HKMS § 31 lg 6). ASJAOLUD
2. 22.09.2005.a. toimus avalik suuline enampakkumine Tallinnas Raua tn 14/F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks (tl 53-58).
3. X OÜ-l ei lubatud 22.09.2005.a. toimunud avalikul suulisel enampakkumisel osaleda lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 18.06.1996.a. määrusega nr 175 kinnitatud Mitteeluruumide erastamise korrast (edaspidi Mitteeluruumide erastamise kord) põhjusel, et X OÜ-l oli tasumata osavõtutasu 1000 krooni (tl 54).
4. X OÜ esitas 22.09.2005.a. enampakkumisele mittelubamise ja enampakkumise läbiviimise kohta Tallinna Kesklinna vanemale kaebuse, milles palus mitte kinnitada ja tunnistada nurjunuks 22.09.2005.a. läbi viidud Raua tn 14/Kreutzwaldi tn 8 mitteeluruumide enampakkumine ning kuulutada välja uus enampakkumine (tl 59-60). X OÜ leidis, et Mitteeluruumide erastamise seadus ei näe ette osavõtutasu tasumist ja tagastamatu osavõtutasu nõudmine Mitteeluruumide erastamise korra alusel on vastuolus Eesti Vabariigi

(edaspidi

) §-ga 113 ja Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-ga

2. Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.10.2005.a. vastuses nr 9-II/2081 III leiti, et kaebus on põhjendamatu. Kaebuses vaidlustatud tasulise teenuse alus on sätestatud Mitteeluruumide erastamise korras ning Tallinna Kesklinna Valitsusel puuduvad andmed selle korra kehtetuks tunnistamise ja/või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt tehtud otsustuste osas (tl 11).
3. Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.09.2005.a. korraldusega nr.1105 „Enampakkumise tulemuse kinnitamine (Raua tn 14/ F.R.Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Y)“ kinnitati 22.09.2005.a. toimunud avaliku enampakkumise tulemus Raua tn.14/ F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide (üldpind 201,2 m2) erastamiseks müügihinnaga 7 200 000 krooni. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandas OÜ Y (tl 10) . KAEBUSE SISU JA TAOTLUSED 2
4. Kaebuse esitaja taotleb: 1) Vabariigi Valitsuse 18.06.1996.a. määrusega nr 175 kinnitatud Mitteeluruumide erastamise korra punktide 6, 7 ja 9 põhiseadusvastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist osas, milles need kehtestavad osavõtutasu tasumise kohustuse; 2) Tallinna Kesklinna vanema 29.09.2005.a. korralduse nr 1105 enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tühistamist; 3) Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamist tunnistama enampakkumine nurjunuks ning otsustama Raua tn 14 / F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamine.
5. Kaebuse kohaselt kuulutas Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinnas Raua tn 14 / Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks välja avaliku suulise enampakkumise. Teated enampakkumise kohta ilmusid ajalehes Postimees 11.08.2005.a. ning Tallinna linna veebilehel 10.08.2005.a. Kaebaja soovis osaleda enampakkumisel, esitas vastava avalduse ja muud enampakkumisteates märgitud dokumendid ning tasus tagatisraha, kuid jättis tasumata osavõtutasu. Vastustaja poolt enampakkumise läbiviimiseks moodustatud mitteeluruumide erastamise enampakkumiskomisjon ei lubanud 22.09.2005.a. toimunud enampakkumisel kaebajal osaleda, tuues põhjuseks osavõtutasu tasumata jätmise. Kaebaja taotlusel dokumenteeris enampakkumiskomisjon mittelubamise kirjalikult 22.09.2005.a. enampakkumiskomisjoni protokollis (nr 3-10/9).
6. Kaebaja esitas 22.09.2005.a. enampakkumisele mittelubamise ja enampakkumise läbiviimise kohta Tallinna Kesklinna vanemale kaebuse, milles palus mitte kinnitada ja tunnistada nurjunuks 22.09.2005.a. läbi viidud Raua tn 14 / Kreutzwaldi tn 8 mitteeluruumide enampakkumine ning kuulutada välja uus enampakkumine. Tallinna Kesklinna vanema vastuses leiti, et kaebus on põhjendamatu.
7. Tallinna Kesklinna vanem kinnitas 29.09.2005.a. korraldusega nr 1105 22.09.2005.a. toimunud Raua tn.14/ F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide avaliku enampakkumise tulemuse.
8. Kaebaja on vastavalt Mitteeluruumide erastamise seaduse (edaspidi MEES) §-le 3 erastamise õigustatud subjekt. Vastustaja poolt enampakkumisele mittelubamine piiras ühtlasi kaebaja Mitteeluruumide erastamise seadusest tulenevat õigust osaleda erastamisel ning omandada avalikul enampakkumisel müüdavaid mitteeluruume. Sellega on piiratud ka kaebaja ettevõtlusvabadust.
9. Vastustaja 29.09.2005.a. korraldus nr 1105 on õigusvastane alljärgnevatel põhjustel. Tagastamatu osavõtutasu nõudmine Mitteeluruumide erastamise korra punktide 6, 7 ja 9 alusel on vastuolus MEES § 5 lõikega 6,

§ 3

lõikega 1, § 87 punktiga 6 ja §-ga 113.

§ 3

lg 1 kehtestab seaduse reservatsiooni printsiibi - täitevvõimu tohib teostada, kui selleks on seaduslik alus.

§ 87

punkt 6 võimaldab määruste kehtestamist seaduse alusel ja täitmiseks, st kooskõlas seaduses sisalduva volitusnormi eesmärgi, sisu ja ulatusega. MEES § 5 lg 6 kohaselt kehtestab Mitteeluruumide erastamise korra Mitteeluruumide erastamise seaduse alusel Vabariigi Valitsus. Mitteeluruumide erastamise seadus ei näe ette enampakkumisest osavõtjate poolt osavõtutasu tasumist ega võimalust selline tasu kehtestada. Mitteeluruumide erastamise korra punktid 6, 7 ja 9 ei ole osavõtutasu osas kooskõlas määruse 3 andmise aluseks oleva MEES § 5 lõikega 6 kui volitusnormiga. Järelikult on Mitteeluruumide erastamise korra punktid 6, 7 ja 9 osavõtutasu osas vastuolus

§ 3lõikega 1 ja § 87 punktiga 6.

Riigikohtu üldkogu on oma otsuses 22.12.2000.a. (nr 3-4-1-10-00) tõlgendanud

§-i 113 järgmiselt: „Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalikõiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga.“ Niisiis kehtestab

§ 113kõikide avalik-õiguslike rahaliste kohustuste suhtes parlamendireservatsiooni.

Seega ei saa Mitteeluruumide erastamise seaduse ega mõne teise seadusega volitada Vabariigi Valitsust kehtestama avalik-õiguslikku osavõtutasu. Seega on Mitteeluruumide erastamise korra punktid 6, 7 ja 9 osavõtutasu osas vastuolus ka

§-ga 113. Vastuolu tõttu

§ 3

lõikega 1, § 87 punktiga 6 ning §-ga 113 palub kaebaja tunnistada põhiseadusvastaseks ja jätta kohaldamata Mitteeluruumide erastamise korra punktid 6, 7 ja 9 osas, milles need kehtestavad osavõtutasu tasumise kohustuse. 12. Vastustaja poolt mitteeluruumide erastamise enampakkumise läbiviimisel osavõtutasu tasumise nõudmine Mitteeluruumide erastamise korra punktide 6, 7 ja 9 kui

ga vastuolus olevate õigusnormide alusel on õigusvastane. Kuna osavõtutasu nõudmine on õigusvastane, siis on õigusvastane ka nimetatud nõude täitmata jätmise põhjendusel kaebaja enampakkumisele mittelubamine.

1. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002.a. haldusasjas nr 3-2-1-57-02 asunud seisukohale, et enampakkumise läbiviimine on menetlustoiming, mis lõpeb enampakkumise tulemuste kinnitamisega. Enampakkumise protokolli koostamine ja sellele järgnev protestide esitamise menetlus on osa enampakkumisest kui menetlustoimingust. Riigikohus märgib, et vaidlus enampakkumise protokolliga fikseeritud menetlustoimingute õiguspärasuse üle on hõlmatud vaidlusega neile järgnenud haldusakti tühistamise üle (otsuse p 9). Seega on kaebaja arusaamisel, et kaebaja 22.09.2005.a. enampakkumisele mittelubamine ja vastustaja 03.10.2005.a. vastus enampakkumise läbiviimise kohta on käsitletavad menetlustoimingutena, mida ei ole vaja eraldi vaidlustada ja mille õiguspärasust saab hinnata vastustaja 29.09.2005.a. korralduse nr 1105 (enampakkumise tulemuste kinnitamine) peale esitatud tühistamiskaebuse alusel.
2. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 18 alapunktide 1 ja 3 kohaselt enampakkumise tulemusi ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud enampakkumise läbiviimise korda või erastamise korraldamisel on rikutud teiste seaduste ja teiste õigusaktide nõudeid. Sama korra punkti 20 kohaselt, kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, otsustab erastamise kohustatud subjekt uue enampakkumise väljakuulutamise. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Tallinna Kesklinna Valitsus vaidleb kaebusele vastu.
4. Kaebaja on kaebuse koostamisel lähtunud Riigikohtu üldkogu 22.12.2000.a. otsusest nr 3-41-10-00, kirjutades selle oma kaebuse sisuks. Antud juhul ei ole nimetatud kohtulahend kohaldatav. Ka ei ole kohaldatav seaduse analoogia, kuna tsiviilkäibes on maa erastamise mõiste ning mitteeluruumide erastamise mõiste erinevate tähendustega. Maa enampakkumisega erastamise kord on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Maareformi seaduse alusel. Maareformi seaduse § 23 lg 6 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada maa erastamise kord, viitamata sealjuures täiendavatele garantiidele ega volitustele, seega ei olnud Vabariigi Valitsusel volitusi ületada seaduses sätestatud piire. 4
5. Mitteeluruumide erastamise kord on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Mitteeluruumide erastamise seaduse alusel. MEES § 5 lg 1 kohaselt erastatakse mitteeluruume avalikul enampakkumisel, mille korraldab erastamise kohustatud subjekt. Kuulutus, milles sisalduvad andmed erastatava mitteeluruumi, selle alghinna, enampakkumise toimumise aja ja koha ning enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta tuleb avaldada vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist kohalikus ajakirjanduses ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Seega, mitteeluruumide erastamise seadus annab kohustatud subjektile õiguse täiendavatele garantiidele enampakkumise läbiviimiseks, millest üks võib olla ka osavõtutasu. 18.

§ 87

punkti 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi.

§ 3

lg-s 1 sätestatakse, et riigivõimu teostatakse üksnes

ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse eesmärgiks korraldada riigi juhtimist vastavalt seadusandliku võimu kehtestatud õigusaktidele, rakendades neid õigusakte. Määrustel on seaduse sätete suhtes abistav (selgitav, täpsustav, konkretiseeriv, rakendav) funktsioon. Sellest tulenevalt on demokraatlikus süsteemis mõeldav täidesaatva võimu õigustloov tegevus vaid seadusandja õigusaktidega etteantud piires. Määruse kehtestamise aluseks on alati seaduses sisalduv volitusnorm, mille tähendus seisneb selles, et teatud küsimuste ringi ei peeta otstarbekaks reguleerida seadusega: küsimused on liialt konkreetsed ning nende reguleerimine seadusega ei sobi kokku seaduse abstraktsuse printsiibiga. Seetõttu võib aga väita, et volitusnormi sisseviimisel seadusesse nähakse ette „lünk“ seaduse teksti, mille täitmine on otstarbekam õigusaktide hierarhias madalamal asetseva aktiga (haldusaktiga). Mitteeluruumide erastamise korra punkti 6 alusel määrab kohustatud subjekt osavõtu tasu ja tagatise suuruse. Mitteeluruumide erastamise korra puhul on tegemist Intra legem määrusega ning rakendatakse kehtivat seadust (Mitteeluruumide erastamise seadus). Antud juhul konkretiseerib Mitteeluruumide erastamise kord rakendatava seaduse norme ja ei ole mingit vastuolu mitteeluruumide erastamise seadusega. Intra legem määruse puhul on volitusnorm sätestatud selliselt, et selles sisalduv volitus jääb seaduse enda reguleerimisala raamidesse, kusjuures iga seaduses reguleeritud õigusinstituuti käsitlevad põhilised materiaalõiguslikud sätted peavad olema esitatud seaduses endas. Mitteeluruumide erastamise seadus on Vabariigi Valitsusele andnud volitused täpsustada mitteeluruumide erastamiseks vajalikud garantiid, mida Vabariigi Valitsus Mitteeluruumide erastamise korraga on ka teinud. Seega on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mitteeluruumide erastamise kord antud mitteeluruumide erastamise seaduse alusel ning puudub õiguslik alus tunnistada selle punktid 6, 7 ja 9

ga vastuolus olevaks. 19. Tallinna Kesklinna Valitsus ei pea põhjendatuks tühistada Tallinna Kesklinna vanema 29.09.2005 korraldust nr 1105 „Enampakkumise tulemuse kinnitamine (Raua tn 14/F.R. Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Y).“ Tallinna Kesklinna Valitsus on enampakkumise läbiviimisel lähtunud kehtivatest õigusaktidest. MEES § 5 lg 1 kohaselt erastatakse mitteeluruume avalikul enampakkumisel, mille korraldab mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 6 kohaselt määrab osavõtutasu ja tagatisraha kohustatud subjekt. Korra punkti 9 kohaselt on enampakkumisest osavõtmiseks vaja esitada enampakkumiskomisjonile avaldus, maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta (alapunkt 2), juriidilistel isikutel registreerimistunnistuse ja põhikirja koopia ja muud enampakkumiskomisjoni poolt nõutavad dokumendid, mis tõendavad enampakkumisest osavõtja vastavust mitteeluruumide erastamise õigustatud subjekti kohta sätestatud tingimustele. 5 20.

§ 12kohaselt tuleb isikuid kohelda võrdselt.

Kaebaja oli ainus enampakkumisest osavõtja, kes teadlikult ei tasunud osavõtutasu, ehkki mitteeluruumide erastamise korra punkti 9 ning Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt väljakuulutatud konkursitingimuste kohaselt oli osavõtja seda kohustatud tegema. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ei olnud võimalik kaebajat enampakkumise osavõtmisel kvalifitseerida, kuna kõik teised olid osavõtutasu maksnud ning täitnud väljakuulutatud konkursi tingimusi. 21. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 6 kohaselt kuulub osavõtutasu kohustatud subjektile ja seda kasutatakse enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks (kuulutuse avaldamine üleriigilises päevalehes, paljundustööd, paberi- ja postikulud, sidekulud jms). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 kohaselt lahendab Riigikohus taotlusi kontrollida õigustloova akti vastavust

le. Tallinna Kesklinna Valitsusel puuduvad andmed Mitteeluruumide erastamise korra kehtetuks tunnistamise osas. Seega ei ole kaebus põhjendatud ning Tallinna Kesklinna vanema 29.09.2005.a. korralduse nr 1105 „Enampakkumise tulemuse kinnitamine (Raua tn 14/F.R. Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Y)“ tühistamiseks puudub õiguslik alus. KOHTU PÕHJENDUSED 22. Kaebaja leiab, et Mitteeluruumide erastamise korra punktid 6, 7 ja 9 on osas, milles need kehtestavad osavõtutasu tasumise kohustuse, vastuolus

§ 3lõikega 1, § 87 punktiga 6 ning §-ga 113.

Vastavalt HKMS § 25 lg-le 9 jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus

ga.

1. Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsuses nr 3-4-1-10-2000 on leitud, et kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet vaid siis, kui vaidlustatud õigusakt oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Säte, mille põhiseaduspärasust põhiseaduslikkuse järelevalve kohus kontrollib, peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Lähtudes Riigikohtu varasemast praktikast tuleb asjassepuutuvaks lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või olukorda ka tegelikult reguleerib (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.11.2006 kohtuotsus nr 3-4-1-8-06).
2. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud sätted: Mitteeluruumide erastamise korra punkt 6 sätestab: „Kohustatud subjekt määrab enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suuruse. Osavõtu tasu suurus võib olla kuni 2 protsenti alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni, tagatisraha suurus võib olla kuni 10 protsenti alghinnast. Enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasutakse rahas. Enampakkumisest osavõtu tasu kuulub kohustatud subjektile ja seda kasutatakse enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks.“ Mitteeluruumide erastamise korra punkt 7 sätestab: „Enampakkumiskomisjon peab vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist avaldama vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ja ühes erastamise objekti asukohajärgse maakonna territooriumil väljaantavas ajalehes kuulutuse mitteeluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta. Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) erastatava mitteeluruumi aadress, üldpind, alghind, lepingu alusel kasutatava 6 mitteeluruumi puhul ka lepingu tähtaeg; 2) enampakkumise toimumise aeg ja koht; 3) enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 4) enampakkumisest osavõtmiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg; 5) andmed mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ostueesõigust omavate isikute olemasolu kohta; 6) kohustatud subjekti aadress ja telefon. Enampakkumiskomisjon on kohustatud tagama asjast huvitatud isikutele informatsiooni kättesaadavuse avalikul enampakkumisel erastatava mitteeluruumi tehnilise varustatuse, heakorra taseme ja teiste oluliste omaduste kohta kohustatud subjekti asukohas.“ Mitteeluruumide erastamise korra punkt 9 sätestab: „Enampakkumisest osavõtmiseks on vaja esitada enampakkumiskomisjonile: 1) avaldus, mis füüsiliste isikute puhul on vormistatud vastavalt käesoleva korra lisale 1 ja juriidiliste isikute puhul vastavalt käesoleva korra lisale 2; 2) maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumise kohta; 3) juriidilistel isikutel registreerimistunnistuse ja põhikirja koopia; 4) muud enampakkumiskomisjoni poolt nõutavad dokumendid, mis tõendavad enampakkumisest osavõtja vastavust mitteeluruumide erastamise õigustatud subjekti kohta sätestatud tingimustele.“
3. Arvestades, et kaebajat ei lubatud 22.09.2005.a. toimunud avalikul suulisel enampakkumisel osaleda põhjusel, et kaebajal oli tasumata osavõtutasu 1000 krooni, rikuvad kohtu hinnangul käesoleval juhul kaebaja õigusi Mitteeluruumide erastamise korra punkt 6 tervikuna ja punkti 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta. Kaebaja õigusi ei riku Mitteeluruumide erastamise korra punkt 7, mis sätestab enampakkumiskomisjonile kohustuse avaldada mitteeluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kuulutus, ega selle punkti alapunkt 2 osas, mis sätestab, et kuulutus peab sisaldama enampakkumisest osavõtu tasu suurust ning selle tasumise korda. Seega on kohtu hinnangul käesoleva kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad ja otsustava tähendusega sätted Mitteeluruumide erastamise korra punkt 6 tervikuna ja punkti 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta.
4. HMS § 5 lg 3 sätestab, et menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seaduse seletuskirjas on märgitud: „HMS paragrahv 5 lõige 3 näeb ette, et tasu haldustoimingute sooritamise eest saab määrata üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Selline sõnastus ei ole päris täpne - seadus peaks kindlaks määrama ka tasu suuruse, mitte aga jätma tasu suuruse määratlemise määruse ülesandeks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
5. detsembri 2000 lahend nr 3-4-110-00). Sealjuures ei pea tasu määr olema alati määratletud kindla arvsuurusena, selle asemel võib seadus määratleda ka tasu arvutamise metoodika, tasu alam- ja ülemmäära vms. „ (http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=020500019&login=proov&password=& system=ems&server=ragne11). Käesoleval juhul ei sätesta Mitteeluruumide erastamise seadus mitteeluruumide avalikul 7 enampakkumisel erastamise menetlustoimingute sooritamise eest võetava tasu juhtusid ega suurust ega määratle ka tasu arvutamise metoodikat, tasu alam- ja ülemmäära vms. 27.

§ 3

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellega on Põhiseadus kehtestanud seaduse reservatsiooni printsiibi täitevvõimu tohib teostada, kui selleks on seaduse volitus. Riigikohtu üldkogu on 22.12.2000 otsuses nr 3-4-1-10-2000 leidnud, et eriti oluline on selle nõude täitmine, kui täitevvõimu tegevus kohustab isikuid või piirab nende õigusi. Määrusandluse puhul tähendab

§ 3

täitevvõimu jaoks kohustust järgida talle delegatsiooninormiga antud volitusi ja neid mitte ületada. Vabariigi Valitsus on mitteeluruumide erastamisel avalikul enampakkumisel osalejale osavõtutasu maksmise kohustuse kehtestamisega väljunud talle seadusandja poolt antud volituse piiridest, rikkudes sellega

§-i 3. 28.

§ 87

punkt 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selle sätte kohaldamisel oma otsustes olnud järjekindlalt seisukohal, et Vabariigi Valitsus saab anda määruse üksnes seaduses sisalduva delegatsiooninormi olemasolul. Määruse andmisel ei tohi Vabariigi Valitsus ületada delegatsiooninormis sätestatud volitusi. Riigikohtu üldkogu on 22.12.2000 otsuses nr 3-4-1-10-2000 leidnud, et väga oluline on delegatsiooninormist kinnipidamine siis, kui õiguste teostama asumise tingimuseks on rahalise kohustuse eelnev täitmine. Mitteeluruumide erastamise korra punkt 1 sätestab, et see kord on kehtestatud MEES § 2 lg 4 ja § 5 lg 6 alusel. Nendest sätetest on delegatsiooninormina vaadeldav § 5 lg 6, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada mitteeluruumide erastamise ja alghinna määramise ning alghinna muutmise kord. MEES § 5 lg 6 ega sama seaduse ükski teine säte ei anna Vabariigi Valitsusele volitust kehtestada osavõtutasu. Sellest tulenevalt on Mitteeluruumide erastamise korra punktis 6 ja punkti 9 alapunktis 2 sätestatud osavõtutasu kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt ilma seadusliku aluseta ja on seega vastuolus

§ 87punktiga 6.

29. Kuna osavõtutasu maksmise kohustuse on Vabariigi Valitsus kehtestanud ilma sellekohase delegatsioonita ja seega vastuolus

§ 87

punktiga 6 ja §-ga 3, siis ei pea kohus enam vajalikuks hakata käsitlema kaebuse neid väiteid, mille kohaselt osavõtutasu kehtestamine on vastuolus ka

§-ga

2. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus asjassepuutuvad Mitteeluruumide erastamise korra punkti 6 ja punkti 9 alapunkti 2 osas, milles need kehtestavad osavõtutasu tasumise kohustuse,

§ 87

punktiga 6 ja §-ga 3 vastuolus olevateks ja jätab need sätted selles osas käesoleva kohtuasja lahendamisel kohaldamata. 31. Seega, kuna Tallinnas Raua tn 14/F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamise enampakkumise läbiviimisel on tuginetud osavõtutasu nõudmisel Mitteeluruumide erastamise korra

vastastele sätetele, punktile 6 ja punkti 9 alapunktile 2, ning X OÜ-d ei lubatud viidatud sätetele tuginedes selles enampakkumises osaleda, on Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.09.2005.a. korraldus nr.1105 „Enampakkumise tulemuse kinnitamine (Raua tn 14/ F.R.Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Y)“ õigusvastane ja tuleb seetõttu tühistada.

1. Kaebaja taotleb ka Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamist tunnistama enampakkumine nurjunuks ning otsustama Raua tn 14/F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamine. 8
2. Vastavalt Mitteeluruumide erastamise korra punkti 18 alapunktile 3 enampakkumise tulemust ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui erastamise korraldamisel on rikutud seaduste ja teiste õigusaktide nõudeid. Kuna käesoleval juhul on Tallinnas Raua tn 14 /F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamise korraldamisel osavõtutasu nõutud

ga vastuolus olevate Mitteeluruumide erastamise korra punkti 6 ja punkti 9 alapunkti 2 alusel, siis on kaebaja nõue Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks tunnistada enampakkumine nurjunuks, põhjendatud ja kaebus tuleb selles osas rahuldada. 34. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 20 alapunkti 3 kohaselt enampakkumise nurjunuks tunnistamisel otsustab eluruumide erastamise kohustatud subjekt uue enampakkumise väljakuulutamise. Kohus leiab, et nimetatud säte annab mitteeluruumi erastamise kohustatud subjektile enampakkumise nurjunuks tunnistamisel kaalutlusõiguse uue enampakkumise väljakuulutamise otsustamiseks, mistõttu ei saa kohus kohustada vastustajat otsustama Raua tn 14 /F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamist. Lisaks on Mitteeluruumide erastamise seaduse § 2 lg-st 4 tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kohaliku omavalitsuse omandis olevad mitteeluruumid, mida ei erastata mõjuvatel põhjustel üldistes huvides. Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2005.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-35-05 on leitud, et kohalikul omavalitsusel on ulatuslik omakorraldusõigus oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel (PS § 154 lg 1). Kohtud võivad reeglina kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte otstarbekust (EKOVH art 8 ja 9). Eeltoodut arvestades ei rahulda kohus kaebaja taotlust vastustaja kohustamiseks otsustama Raua tn 14/F.R.Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamine. Aili Maasik Kohtunik 9