Obsah (6)

§ 107§ 127§ 126§ 13§ 11§ 106

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-975 Otsuse kuupäev 25.september 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ EE kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse

§ 107

lg 1 ja 2 alusel peatas Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 19.04.2005 otsusega nr 12-4/624 enammakstud käibemaksu tasaarvestamise kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Osaühing ET esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuhalduri 19.04.2005.a. otsuse nr 12-4/624 peale. Tartu Halduskohus jättis 23.09.2005 otsusega kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2005 otsusega jäeti Osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus tühistas 13.04.2006 kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-22-06 Tartu Halduskohtu, Tartu Ringkonnakohtu otsused ja ka maksuhalduri otsuse nr 12-4/624. 12.07.2005 saatis maksuhaldur OÜ-le ET teate nr 12-5/263, milles selgitas peatatud tagastusnõude täitmise võimalust

§ 107lg 5 alusel juhul, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise.

13.10.2005 lepinguga seati Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek summas 1 953 000 krooni. Maksuhaldur tegi 26.10.2005 otsuse nr 8-12/1733, millega täitis kaebaja tasaarvestusnõude summas 34 005.- krooni. 19.04.2006 võttis maksuhaldur vastu otsuse nr 8-12/631, millega nõudis OÜ-lt EE tagasi maksuhalduri 26.10.2005 otsuse nr 8-12/1733 punkti 2 kohaselt tagatise vastu tasaarvestatud 34 005.-krooni. Otsuses maksuhaldur ühtlasi hoiatas, et maksuhalduril on

§ 127

lg 3 tulenevalt pandiga tagatud nõude täitmatajätmise korral õigus realiseerida tagatis täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur hoiatas, et juhul, kui OÜ EE jätab tagastamisele kuuluva käibemaksusumma maksuhalduri arvelduskontole 30 päeva jooksul tasumata, on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue OÜ EE kinnisasjadele, millele on Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 19.05.2006 esitas OÜ EE Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.04.2006 otsuse nr 8-12/631, taotledes otsuse täielikku tühistamist ning ettekirjutuse tegemist Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskusele kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, milline tagab nõuet OÜ EE vastu summas 34 005 krooni. Kaebaja märgib, et Riigikohtu poolt 13.04.2006.a. otsuse nr. 3-3-1-22-06 kaudu Lõuna Maksukeskuse otsuse nr. 12-4/624 tühistamisega tunnistati kehtetuks nõue, mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid. Vastavalt

§ 126

lg l p 3 ja lg 2 oli maksuhaldur kohustatud kustutama toodud hüpoteegid mahus, mis tagavad kohtu tühistatud 34 005 krooni suurust nõuet. Seega on maksuhalduri poolt hüpoteegi vabastamisest keeldumine ebaseaduslik. Vastavalt Lõuna Maksukeskuse 19. aprilli 2006 a. otsusele nr. 8-12/631 laiendab maksuhaldur ebaseaduslikult hüpoteeki ka nimetatud otsusele. Oma 19.aprilli 2005.a. otsusega nr. 12-4/624 tegi maksuhaldur tegelikult otsuse, millega leidis, et seaduse järgi kuulub kaebajale tagastamisele käibemaks summas 34 005..- krooni. Et see summa tagastati enne kohtuvaidluste lõppu, ei oma antud juhul tähtsust, sest maksuhalduri 19.aprilli 2005.a. otsuse nr. 12-4/624 (millega peatati käibemaksu tasumine aga mitte ei keeldutud sellest) kehtetuks tunnistamisega oleks tulnud ikkagi see käibemaksusumma kaebajale välja maksta. Oma 19.aprilli 2006.a. otsusega nr.8-12/631, millega maksuhaldur muutis oma otsust nr. 12-4/624, rikkus maksuhaldur

maksuotsuse muutmise sätteid. Kaebaja osundab, et nende puhul ei olnud maksuhalduril ühtegi seaduslikku alust oma kohtu poolt tühistatud otsuse muutmiseks. Pärast tagastusnõude täitmist ei ole selgunud maksuhaldurile ühtegi uut asjaolu, mis näitaks selle seadusliku aluse puudumist. Seega peale tagastusotsuse täitmist ei ole selgunud, et tasaarvestusotsuse täitmiseks puudus seaduslik alus. Andes 19.aprillil 2006.a. otsuse nr.8-12/631 jättis maksuhaldur täitmata enda poolse

§ 13

lg l maksukohuslase ärakuulamise kohustuse ja ei rakendanud

§ 11tulenevat uurimispõhimõtet.

Kuna vaidluses

1. aprilli 2005.a. otsuse nr. 12-4/624 kohta seisnes vaidlus maksusumma peatamise seaduslikkuse üle, siis 19.aprilli 2006.a. otsus nr.8-12/631 kohta seisneb vaidlus ka selle üle, kas tegemist oli maksuvaba käibega. Osaühingu ärakuulamisel ja uurimispõhimõtte rakendamisel oleks maksuhaldur saanud ka antud küsimuses võtta vastu õigema otsuse. 2 Lõuna Maksukeskus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et Karula vallas asuvad kinnistud: XXXXXXXXXX I, XXXXXXXXXX I, XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX II, XXXXXXXXXX II, XXXXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXXXX II ja XXXXXXXXXX I olid juba enne kaebaja ja kaebajaga seotud isikute poolt ostmist jagatud ühest suurest kinnistust, seega võib neid nimetada kruntideks. Samuti teatas müüja AK OÜ oma kolmes kuulutuses 8.detsembri, 9.detsembri ja 10.detsembri 2004.a. ajalehes „Äripäev" , et müüb krunte, millest nähtub, et ka müüja on kavandanud kõnealused krundid ehitustegevuseks. Kohe pärast ostmist on kaebaja selgitanud Lõuna Maksukeskuse töötajatele, et need kinnistud on ostetud kui krundid, kavatsusega need välja ehitada ja luua tehnopark. Samas on tehingu puhul tähtis, millele oli suunatud poolte tahe. Vastates kaebaja 12.aprilli 2006.a. kirjale teatab Karula Vallavalitsus, et ülaltoodud kinnistutel on kaebaja poolt teostatavaks tegevuseks vajalik detailplaneering. Samuti on detailplaneering vajalik, kuna Karula vallal puudub kehtiv üldplaneering. Seega olid kinnistud kinnisasjad, millele KMS § 16 lg.2 p.3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata. Kuigi Lõuna Maksukeskus väidab, et kruntide müüja AK OÜ ei ole maksuhaldurit KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt teavitanud antud kinnistute müügist käibemaksuga, teatas nimetatud osaühingu juhatuse liige XXX XXXX kaebajale, et AK OÜ on seda teinud. Kaebaja leiab, et eeltoodu alusel oli ja on neil KMS § 29 lg l kohaselt õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja tagasi nõuda. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.04.2006.a. otsus nr.8-12/631 rikub otseselt kaebaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebuse esitaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras. Otsus rajaneb maksuhalduri poolt kogutud tõenditel ning on formaalselt ja ka materiaalselt õiguspärane. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Riigikohtu 13.04.2006 otsuse nr 3-3-1-22-06 kaudu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 19.04.2005 otsuse nr 12-4/624 tühistamisega tunnistati kehtetuks nõue, mille tagamiseks olid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegid. Riigikohtu 13.04.2006 otsusega asjas nr 3-3-1-22-06 ei tunnistatud kaebuse esitaja tasaarvestamisnõuet summas 34 005 krooni õiguspäraseks, vaid tühistati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 19.04.2005 otsus nr 12-4/624, millega peatati OÜ poolt 21.03.2005 taotletud enammakstud käibemaksu tasaarvestamise summas 34 005 krooni. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 19.04.2005 otsuse nr 12-4/624 tühistamisega ei tunnistanud kohus kehtetuks nõude, mille tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegid. Seetõttu puudub alus

§ 126lg 1 p 3 ja lg 2 kohaldamiseks.

11.08.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded, mis tulenevad omaniku olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest maksukohustustest ning 13.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik maksuseadustest tulenevad maksunõuded OÜ vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded. 26.10.2005 otsusest nähtuvalt toimus enammaksete tagastamine (tasaarvestamine) OÜ-le üksnes tagatise olemasolu tõttu. Seega on ilmne, et vaidlustatud otsuses esitatud nõue on otseselt seotud OÜ taotluse alusel tasaarvestatud summaga ning ei saa pidada õigeks nõude tagamiseks seatud hüpoteegi kustutamist enne vaidlusaluse summa tagastamist maksuhaldurile. 3 Riigikohtu eelnevalt viidatud seisukohtadele tuginedes tegi maksuhaldur otsuse enammakse tasaarvestamise peatamise kehtetuks tunnistamiseks, samuti otsuse tasaarvestatud maksusumma tagasinõudmise kohta, arvestades, et OÜ-le enammakse tasaarvestamine oli alusetu. Maksuhalduri eesmärgiks käesolevas menetluses vaidlustatava otsuse tegemisel oli 26.10.2005 otsuse eelse seisundi taastamine. OÜ väide, et maksuhaldur on 19.04.2006 otsuse nr 8-12/631 tegemisel rikkunud

-i sätteid, mis puudutavad maksuotsuse muutmist, ei ole põhjendatud. Tagastusnõude täitmise peatamise otsus ei ole maksuotsus ega ka selline otsus, mille tegemisel, muutmisel või kehtetuks tunnistamisel peaks juhinduma maksuotsuse kohta sätestatust. Nimetatud otsusega peatati tasaarvestusnõude täitmine, kuid ei määratud maksu ega otsustatud, et OÜ on seadusest tulenevalt õigustatud tasaarvestusnõudes nimetatud summat tagasi saama. Kõnealust otsust ei ole Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.04.2006 otsusega nr 8-12/624 muudetud. Seega ei pidanud maksuhaldur OÜ poolt vaidlustatud otsuse tegemisel juhinduma maksuotsuse muutmise sätetest

-is. Samas on maksuhaldur vaidlustatava otsuse tegemisel juhindunud maksuotsuse kohta sätestatust, nagu nõuab

§ 107lg 4 maksusumma tagasinõudmise otsuse puhul.

Maksuhaldur on seisukohal, et XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistuid ei saa lugeda kruntideks pelgalt seetõttu, et müüja kuulutab kinnistute müüki kui kruntide müüki või tulenevalt poolte tahtest müügitehingu tegemisel. Kinnistu krundiks lugemisel tuleb lähtuda seadusest. Krundi mõiste sätestab planeerimisseaduse § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. Seega jaotatakse maa-ala kruntideks detailplaneeringuga. Kaebusele lisatud OÜ poolt 12.04.2006 Karula Vallavalitsusele saadetud kirjast nähtub, et kinnistute XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX puhul ei ole algatatud detailplaneeringut. Eeltoodut arvestades on kõnealuste kinnistute müük KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive. OÜ on Karula Vallavalitsusele saatnud kirja 12.04.2006, seega peaaegu aasta pärast kinnistute omandamist. Seega ei tõenda kirjavahetus Karula Vallavalitsusega OÜ kaebuses esitatud väidet, et kavatsus kasutada kinnistuid kaebuses näidatud viisil oli OÜ-l juba tehingu sõlmimise ajal. On ilmne, et OÜ on pöördunud vallavalitsuse poole alles kohtumenetluse käigus eesmärgiga põhistada oma väidet, et soetatud kinnistute puhul on tegemist kruntidega. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et AK OÜ ei ole maksuhaldurit vastavalt KMS § 16 lg 3 p-le 2 teavitanud kõnealuste kinnistute müügil käibemaksu lisamisest. Kui maksuhaldurit käibemaksu lisamisest õigeaegselt teavitatud ei ole, loetakse käive jätkuvalt maksuvabaks. Kui müüja on arvel käibemaksu näidanud, peab ta selle riigile tasuma või ostjale tagastama, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ostjal tulenevalt KMS § 29 lg-st 1 ei teki. AK OÜ ei ole esitanud

1. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni ega kandnud riigile üle kinnistute müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat. Kuivõrd AK OÜ ei ole käibemaksusummat riigile vastavalt KMS § 38 lg-s 1 sätestatule üle kandnud ning on tõendatud, et tegemist on KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käibega, ei ole OÜ-l KMS § 29 lg 1 kohaselt õigust sisendkäibemaksu maha arvata ja maksuhaldurilt tagasi nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
2. Kohus on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning põhjendatud. 4
3. Vaidlustatud maksuhalduri 1.04.2006 otsusega nr 8-12/631 nõuti kaebajalt tagasi 26.10.2005 otsusega nr 8-12/1733 tasaarvestatud käibemaksusumma 34 005 krooni. Maksuhaldur on tagastatud (tasaarvestatud) käibemaksu tagasinõudmisel lähtunud seisukohast, et kinnistute XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX ost-müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive ning ostjal ei ole nende soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebuse esitaja OÜ EE on vastupidi seisukohal, et ostetud kinnistud on tegelikult krundid, millele KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata ning tal on õigus müüjale tasutud käibemaks tagasi saada. Seega vajab antud asjas esmaselt lahendamist küsimus, kas eelpoolnimetatud kahe kinnistu ostmüük 2005 veebruarikuus oli maksuvaba käive või mitte.
4. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive. Kaubad ja teenused, mida käibemaksuga ei maksustata, on loetletud KMS §-s
5. KMS § 16 lg 2 p 3 kehtis kuni 01.01.2006 järgmiselt: käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa. Ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata. Seega loeb seadus kinnisasja müüki käibemaksuga maksustatavaks siis, kui see on krunt planeerimisseaduse tähenduses ning kui krundil ei asu ehitist. Kaebaja tuginebki oma kaebuses väitele, et tema poolt ostetud maatükid olid krundid, mitte kinnisasjad, mis on maksuvabad.
6. Antud asja juurde võetud haldusasja nr 3-229/05 toimikus olevate kinnistute ostumüügilepingute järgi olid kinnistud hoonestamata, kus ehitisi ei asunud. Planeerimisseaduses (PLS) annab krundi mõiste § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PLS § 3 lg 2 loetleb juhud, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Selle kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatud selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel, ja seda ka maa-alade kruntideks jaotamise korral.
7. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt 2005 veebruarikuus ostetud XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, samuti ei ole kaebaja tõendanud, et need maatükid olid ehitamiseks kavandatud. PLS § 8 lg 3 p 4 kohaselt on valla üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Asjas ei ole vaidlust selles osas, et Karula vallas, kus ostetud kinnistud asuvad, puudub valla üldplaneering. Seega on valla poolt alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, kindlaks määramata. PLS § 7 lg 3 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustustega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud. Valga maakonnaplaneering on koostatud 1998 aastal. Selles on määratud ka Valga maakonna piiresse jäävad tiheasustusalad ehk kompaktse asustusega alad, kus uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringus on veel märgitud, et valla üldplaneeringute koostamise käigus täpsustakse ja vajadusel määratakse täiendavad piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. Nagu märgitud, Karula vallal üldplaneering puudub. Seega saab lähtuda ainult Valga maakonnaplaneeringust. 5 Kaebaja poolt 2005 aastal ostetud kinnistud asuvad Karula vallas Y külas. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole Karula valla Y küla tunnistatud tiheasustusega ehk kompaktse asustusega piirkonnaks. Asjaolu, et vaidlusalune maa-ala on maakonnaplaneeringus tunnistatud eelisarendatavaks tööstuspiirkonnaks, ei ole mõjutanud seda maa-ala samas tiheasustusega alaks määramiseks. Seda, et ostetud kinnistud ei ole krundid, nähtub ka sellest, et kinnistud (kokku 10 ), millised kaebaja ja OÜ Riidaja Puit poolt 2004 ja 2005 aastal osteti, on kaebaja seletuse järgi eelnevalt 2004 aastal jagatud eraldi kinnistusteks, seega peale maakonnaplaneeringu koostamist. Kui kaebaja väitel asus jagatav kinnistu maakonnaplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, siis oleks kinnistu jagamine kruntideks pidanud toimuma detailplaneeringu alusel, mida aga ei ole tehtud. Kuna XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal, siis ei ole vaja tuvastada, kas ja mida maatükkide ostja kavatses nendele ehitada. Ainult ostja kavatsus maatükil kunagi ehitama hakata, ei tähenda planeerimisseaduse tähenduses, et maaüksus on kavandatud ehitamiseks. Kruntideks ei saa maatükke lugeda ei ajalehekuulutuses märgitu alusel ega seetõttu, et ostetud kinnistud olid eelnevalt jagatud suurest kinnistust. Antud asjas ei kuulu kohaldamisele kaebaja poolt osundatud PLS § 9 lg 10 p 1, kuna kaebaja poolt ostetud kinnistuste näol ei ole tegemist tööstusettevõtte olemasoleva krundiga, kus kavandatakse seal oleva tööstushoone laiendamist või kõrvalhoone püstitamist. Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et kinnistud ei olnud krundid planeerimisseaduse tähenduses ning et nende kinnistute müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive, mis toob kaasa selle, et ostjal ei ole nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata.
8. Vastavalt KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult maksuhaldurit teavitama. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus kaebuses väitnud, et AK OÜ teavitas maksuhaldurit kinnistute müügist käibemaksuga, kuigi kaebaja ise selle tõendamiseks ühtegi tõendit pole esitanud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses kohtule on kinnitatud, et OÜ AK ei ole maksuhaldurit kinnistute müümisest käibemaksuga teavitanud, samuti, et OÜ AK ei ole esitanud käibedeklaratsioone ajavahemikul detsember 2004 kuni juuli 2005.a. Samas on arvestatav vastustaja märkus, et kui ostu-müügi objektiks oli krunt, nagu väidab kaebaja, siis puudus müüjal üldse vajadus maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitada..
9. Riigikohus on lahendis 3-3-1-8-06 selgitanud, et kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele KMS § 38 lg
10. Selles on sätestatud, et maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma ka siis, kui ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega peab ebaõigesti käibemaksu arvele märkimise korral selle riigile tagastama müüja. Riigikohus on selgitanud, et ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, seda ka siis, kui ostja on käibemaksu müüjale tasunud. Riigikohus on ka märkinud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine ostjale siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kuna AK kinnistute müüjana ei ole riigile müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat üle kandnud, tuleneb, et kinnistuste ostjal, OÜ EEl puudub seaduse järgi õigus käibemaksu tagasisaamisele.
11. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur 19.04.2005 otsusega nr 12-4/624 tunnistas, et kaebajal on õigus käibemaks tagasi saada. Nimetatud otsusega peatati tasaarvestusnõude 6 täitmine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, mitte ei otsustatud, et kaebajal on õigus taotletud käibemaksu tasaarvestamisele või et see õigus tal puudub. Kohus nõustub seejuures vastustaja selgitustega, et 19.04.2006 otsusega ei muudetud tasaarvestusnõude peatamise otsust , vaid selle otsusega jättis maksuhaldur kaebaja tasaarvestusnõude rahuldamata. 9.

§ 106

lg 2 kohaselt tagastatakse (tasaarvestatakse) maksukohustuslasele see summa, mille tagasisaamiseks on tal õigus. Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l EE puudus seaduslik alus käibemaksu tagasisaamiseks, seega toimis maksuhaldur seaduspäraselt, nõudes tasaarvestatud summa tagasi.

§ 107

lg 4 ei näe ette, et peale tagastusnõude täitmist peaks olema maksuhaldurile selguma mingi uus asjaolu. Kui ka olemasolevate tõendite pinnalt selgub, et maksukohustuslasel puudus seaduslik alus käibemaksu tagasi saada, siis

§ 107lg 4 annab selle tagasinõudmiseks õiguse.

Maksukohustuslasel ei ole õigust tagasi saada maksusummat, milleks puudub tal seaduslik alus. Enammakstud maksusumma tagastamine ei välista tagastamise hilisemat kontrollimist ning tagastatud summa tagasinõudmist. Sõltumata sellest, millistel alustel oli maksuhaldur tagastusnõude täitnud, on maksuhalduril

§ 107lg 4 alusel õigus tagastatud summa tagasi nõuda.

10. Kaebaja märgib, et pärast Riigikohtu otsust nr 3-3-1-22-06, millega tühistati maksuhalduri tagastusnõude täitmise peatamise otsus, oli maksuhaldur kohustatud kustutama hüpoteegid mahus, mis tagavad tühistatud 34 005 krooni suurust nõuet. Nagu märgitud, tühistas Riigikohus 13.04.2006 otsusega nr 3-3-1-22-06 tasaarvestusnõude täitmise peatamise otsuse, mitte ei tunnistanud tasaarvestusnõude õiguspärasust.

§ 126

lg 1 p-de 1-3 kohaselt vabastab maksuhaldur tagatise, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki, nõue on lõppenud, nõue on kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Maksuhaldur ei ole ebaseaduslikult laiendanud hüpoteeki vaidlustatud otsusele, kuna 13.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p 4.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik maksuseadustest tulenevad maksunõuded OÜ ET vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded. Seega puudub alus teha maksuhaldurile ettekirjutust kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, milline tagab nõuet OÜ EE vastu summas 34 005 krooni. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. 11. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt tasutud riigilõiv 5000 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Eda Muts kohtunik 7