) § 56 lg 1 ja lg 2 tähenduses ehituslubade tühistamise õiguslik alus ja põhjendused. Põhjenduseks ei saa pidada Harju Maavalitsuse poolt Maardu Linnavalitsusele 15.03.2004.a. saadetud kirjas nr 2.1-1/5 sisalduvat maavanema seisukohta. Käskkirjast ei selgu, kuidas võis maavanema seisukoht mõjutada ehituslubade kehtivust, sest maavanema kirjas puudub seisukoht käskkirja nr 32t alusel kaebajale laadimisteede ehitamiseks väljastatud ehituslubade nr 416 ja 417 kohta. Ehituslubade tühistamiseks puuduvad ehitusseaduse(ES) §-s 28 lg sätestatud alused. Asjaolu, et maavanemat ei kaasatud ehituslubade andmise menetlusse, ei saa olla aluseks ehituslubade tühistamisele, sest EhS ei luba nagunii ehitada ilma maaomaniku loata. Vastustajal poleks olnud vaja midagi teha, vaid jätta kaebaja hooleks maavanema veenmine ehitamiseks luba andma. Kaebajat ei kaasatud ehituslubade tühistamise menetlusse, millega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud, mis võib olla piisav põhjus haldusakti tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, mööndes, et formaalselt on vaidlustatud käskkiri õigusvastane. Käskkirja nr 32t tühistamise alus ei pea tulenema ES §-st 28 lg 1, kus nimetatud alused on kohaldatavad andmise hetkel sisuliselt õiguspäraste haldusaktide kehtetuks tunnistamise puhul. Käskkiri 32t oli sisuliselt õigusvastane, sest polnud kooskõlas andmise hetkel kehtiva õigusega, selle andmisel ei arvestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2002.a. määruse nr 388 „Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende väljastamisest keeldumise kord“(edaspidi „kord“) §-st 9 lg 3 tuleneva nõudega, mille kohaselt saab ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale raudteerajatise ehitamiseks väljastada isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava kokkuleppe. Kaevatava käskkirja õiguslik alus ning ehitusloa kehtetuks tunnistamise alus tuleneb raudteeseaduse(RS) §-st 72 lg 1 p 5. Sellele sättele viite puudumine käskkirjas nr 5t ei ole alus käskkirja tühistamiseks, sest õiguslik alus eksisteerib reaalselt ja on kehtiv. Tegemist on vormiveaga, kuid sisuliselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus 4.04.2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-03: „Haldusakti motivatsioonis sisalduv eksitav viide ei takista kohtul kontrollimast haldusakti tegelikku seaduslikku alust. Vastavalt
§-le 58 ei too vormiviga kaasa haldusakti tühistamist, kui viga ei võinud mõjutada asja otsustamist“.
lg 1 lubab õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. RS ja ES ei sätesta üldnormist erinevat regulatsiooni. ES § 12 lg 2 kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, kaebajal selline luba puudus, samuti ei pöördunud ta maavanema poole loa saamiseks. Kaebajal ei saanud tekkida usaldust, et ehitusload jäävad kehtima, kuna Tallinna Halduskohtus oli menetluses haldusasi nr 3-1281/2004, mille raames taotleti käskkirja nr 32t ja kõnealuste ehituslubade tühistamist ning tulenevalt
§-st 67 lg 4 p 1 ei saa isik usaldusele tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Kaebaja oli haldusasja nr 3-1281/2004 menetlusse kaasatud kolmanda isikuna, mistõttu pidid kaebajale olema teada asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaebajale anti võimalus esitada kohtule kirjalik seisukoht kaebuse kohta. Ehitusload tuli tühistada, sest nende andmise menetlusse polnud kaasatud Kroodi 4a riigimaa valitseja Harju maavanem. Vaidlustatud käskkirja menetlus- ja vorminõuete eiramine ei viinud asja ebaõigele otsustamisele. Harju maavanem nõustub vastustaja seisukohtadega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Maavanemat ei kaasatud ehituslubade andmise menetlusse, kuigi pidanuks kaasama. Maavanem on ka praegu seisukohal, et ei luba sellele riigimaale ehitada. Kaebaja ei ole kaks aastat väldanud kohtumenetluse jooksul pöördunud maavanema poole ehitamiseks loa saamiseks. Kolmas isik nõustub vastustaja ja maavanema seisukohtadega ning palub jätta kaebus rahuldamata. Käskkirjas viidatakse Raudteeinspektsiooni põhimääruse §-le 20 lg 1 ning maavanema kirjale. Kaebaja oli teadlik TÜ „Y“ poolt haldusasjas nr 3-1281/2004 antud selgitustest vaidlusaluste ehituslubade õigusvastasuse kohta ning kuna Raudteeinspektsioon tühistas halduskohtumenetluse käigus ehitusload, pidi kaebaja järeldama, et vastustaja nõustub TÜ “Y“ kaebuses toodud põhjendustega. Seega oli kaebaja piisavalt informeeritud käskkirja andmise alusest ja motiividest. Kuna väidetavad menetlusnõuete rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist, siis ei saa kaebaja nõuda käskkirja tühistamist üksnes põhjendusel, et puudub käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus. Maavanem oma kirjaga keelas mistahes ehitustööd aadressil Kroodi tn 4a, sealhulgas ka ehitustööd ehituslubade nr 416 ja 417 alusel. Ehitusload ei vastanud planeerimisseaduse §-s 23 lg 1 p 2, lg 2 p 1, lg 5 ja lg 6 sätestatud õiguspärase detailplaneeringu nõuetele ja olid vastuolus EhS §-ga 3 lg 4, mistõttu vastustaja oli õigustatud EhS § 24 lg 1 p 1 alusel ehitusload tühistama. Kuivõrd detailplaneeringu õigusvastasus oli kaebajale teada või pidi olema teada, siis esitas kaebaja vastustajale teadvalt valeandmeid ehitusloa taotlemisel, mis õigustavad ehituslubade tühistamist EhS § 28 lg 1 p 3 alusel. EhS ei keela ehituslubade kehtetuks tunnistamist, mistõttu vastustaja võis ehitusload tühistada, arvestades kolmanda isiku kaebuses toodud motiive ja maavanema kirja. Kuna vaidlusaluses küsimuses toimus halduskohtumenetlus, siis ei olnud vajalik kaebaja kaasamine täiendavalt haldusmenetlusse. Isegi kui asuda teoreetiliselt seisukohale, et kaebajat ei kaasatud ehituslubade tühistamise menetlusse, siis ei saanud selline asjaolu mõjutada asja otsustamist, kuna vastustajale olid teada kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. KOHTU PÕHJENDUSED Raudtee-ehituse ehitusloa andmine ja selle kehtetuks tunnistamise otsustamine kuulub RS § 72 lg 1 p 5 kohaselt Raudteeinspektsiooni pädevusse. Ehitusloa andmisel ja kehtetuks tunnistamisel ettenähtud haldusmenetluses peab Raudteeinspektsioon juhinduma
sätetest, arvestades RSst(§ 1 lg 5) ja EhS-st(§ 1 lg 3) tulenevaid erisusi. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et EhS §st 12 lg 2 tulenevalt ei ole maaomaniku kaasamine ehitusloa andmise menetlusse vajalik. Osundatud lõike teisest lausest - ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse omaniku loata ehitada - on väär järeldada, et omaniku maale võib ehitusloa väljastada omaniku teadmata ja nõusolekuta. Vastasel korral poleks välistatud juhtumid, mil maaomaniku teadmata ja nõusolekuta püstitataks tema maale ehitisi-rajatisi, mille hilisem kõrvaldamine oleks seotud suurte raskustega või koguni võimatu. Haldusmenetluses on menetlusosalisteks haldusakti andmist taotleva isiku kõrval kolmanda isikuna ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada(
Raudtee-ehituse ehitusloa andmine puudutab kindlasti selle isiku õigusi ja kohustusi, kelle maale ehitada tahetakse. Kuna Kroodi 4a maaüksus kuulub riigile, siis pidanuks vastustaja ehituslubade andmise menetlusse kaasama kolmanda isikuna selle riigimaa valitseja Harju maavanema. Maavanemat menetlusse ei kaasatud ning selle tulemusena anti välja ehitusload raudtee-ehituseks maale, kuhu maavanem ehitada ei lubanud. Oma keeldumist on maavanem selgelt väljendanud 15.03.2004.a. kirjas nr 2.1-1/5 Maardu Linnavalitsusele ning kinnitanud ka praeguses kohtumenetluses.
kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna Harju maavanema kaasamisel ehituslubade väljastamise menetlusse poleks neid lubasid maavanema vastuseisu tõttu saanud väljastada, mõjutas maavanema kaasamata jätmine oluliselt asja otsustamist, mistõttu Raudteeinspektsioon oli kohustatud kõnealused ehitusload igal juhul tühistama. Seejuures jättis vastustaja küll kaebaja ehituslubade tühistamise menetlusse kaasamata ning vaidlustatud käskkirjas ei viidanud ehituslubade tühistamise põhjusena maavanema kaasamata jätmisele ehituslubade väljastamise menetlusse ega õiguslikule alusele, kuid kuna need menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, pole käskkirja nr 5t tühistamine põhjendatud. Kohus nõustub ka vastustaja, Harju maavanema ja kolmanda isiku seisukohaga, et tulenevalt
§-st 67 lg 4 p 1 ei saanud kaebajal tekkida usaldust, et ehitusload jäävad kehtima, sest Tallinna Halduskohtus oli menetluses haldusasi nr 3-1281/2004 käskkirja nr 32t ja ehituslubade nr 416 ja 417 tühistamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 2166 kr menetluskulusid. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.