2-05-14637 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14637 Tsiviilasi Elamuühistu (EÜ) * (pankrotis) hagi A.T vastu 2 780,97 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.06.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EÜ * (pankrotis), lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja A.T, lepinguline esindaja Meelis Pure RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 02.06.
- a otsus väljamõistetud summa ja menetluskulude osas. Välja mõista A.T EÜ * (pankrotis) kasuks 1 804,32 krooni (üks tuhat kaheksasada neli krooni ja 32 senti). Ülejäänud osas jätta maakohtu ostus muutmata. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.T 140 krooni (ükssada nelikümmend krooni) riigilõivu riigituludesse. Välja mõista A.T riigituludesse menetluskulu 172,30 krooni (ükssada seitsekümmend kaks krooni ja 30 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused Hageja korraldas elamu X Tallinnas haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. 26.10.1998 alustas EÜ X iseseisvat majandustegevust ning asus alates 01.11.1998 haldama X elamut, misjärel lõpetas EÜ * X elamu osas lepingud AS-iga Tallinna Küte 01.11.1998, AS-iga S 01.05.2001, AS-iga Tallinna Vesi 30.04.2001, AS-iga Eesti Energia 01.07.
- Kostjal on hageja ees võlgnevus, mis tuleneb 1998 novembris määratud maksetest kommunaalteenuse pakkujate poolt 1998 oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, mille maksetähtajaks oli 02.12.1998 ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga 02.12.1998 moodustas kostja võlgnevus 2780,97 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal ei ole EÜ X poolt antud volitusi nõude esitamiseks korteromaniku vastu. EÜ X on registrisse kantud 26.10.1998 ning sellest ajast alates saab elamu hooldamise ja haldamisega seotud nõudeid esitada üksnes EÜ X. Elamu üleandmisel olnud rahalisi probleeme oleks pidanud kajastama elamu haldamise ülevõtmisel. Nõue on tõendamata, hagiavaldusele ei lisatud korrektselt vormistatud hageja raamatupidamise väljavõtet kostja võlgnevuse kohta. 18.04.2006 tegi kohus määruse tsiviilasja lahendamiseks lihtsustatud menetluses. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis A.T Elamuühistu * (pankrotis) kasuks välja 2 780,97 krooni. Kohus mõistis A.T välja menetluskulu 452,30 krooni riigituludesse. EÜ * on EK * õigusjärglane. Elamukooperatiivi ümberregistreerimine mittetulundusühinguks toimus mittetulundusühingute seaduse § 93 alusel. Kostja ise esitas kohtule Tallinna Linnakohtu 29.03.2001 otsuse, millest nähtub, et hageja on EK * õigusjärglane. Üldise õigusjärgluse puhul ei ole nõuete loovutamine vajalik, kuna nõude omanik ei muutu. Võlgnevus tekkis enne EÜ X loomist ja elamu üleandmist, võlga ei ole lepinguga EÜ-le X üle antud, seega on hagejal õigus esitada hagi. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal olid vaidlusalusel perioodil sõlmitud lepingud soojusenergia, vee ja elektrienergia vahendamiseks ning hooldusteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal oktoobris 1998 õiguslik alus teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et kostjale on seisuga 26.11.1998 osutatud ja vahendatud teenuseid koos võlgnevusega eelnevate perioodide eest summas 2 780,97 krooni, millest oktoobri tasu oli 1 822,09 krooni. Arvestuses ei ole välja toodud sihtmakset soojamõõturi paigaldamise eest. Real „sihtmakse“ on kostjale märgitud 0,00 krooni. Asjaolu, et raamatupidamise dokumentatsioon on väidetavalt korrektselt vormistamata, ei tähenda, et nõuet ei ole. Kohustus tuleneb kostja eelnevast liikmelisusest elamuühistus ja ühistu poolt sõlmitud lepingutest. Kostja ei tõendanud, et tõend ei ole ehtne või on võltsitud. Vahendatud teenuste eest esitatakse arved tagantjärele - novembris arvestatakse arve esitamisel oktoobris vahendatud teenuseid ja oktoobris septembris vahendatud teenuseid. Hageja esitas kostjale oktoobris osutatud teenuste eest novembris arve ning kostjal tekkis kohustus tasuda pärast arve saamist. Kostja ei tõendanud, et ta on osutatud teenuste eest tasunud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 780,97 krooni. Kostja väited, et ta tasus eraomandi vormistamise ja soojamõõturi paigaldamise eest, on paljasõnalised. Tasaarvestuse tegemine on tõendamata. 2
(5)Apellatsioonkaebuse põhjendused A.T palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. EÜ * kanti Äriregistri Mittetulundusühingute registrisse 15.03.
- EÜ * ei ole EK * õigusjärglaseks X haldamise, hooldamise ja majandamisega seotud küsimustes. X haldamise, hooldamise ja majandamise küsimustes on EK * õigusjärglaseks tulenevalt KOS § 19, VVM 01.07.1993 nr 198 kehtestatud „Eluruumide erastamise korraldamine“ p-dest 94 ja 101 EÜ X. Kuni 01.11.1998 hooldas ja haldas elamut X EK * ja alates 01.11.1998 EÜ X. Selle asjaoluga nõustus ka hageja. EÜ * ei ole EK * üldõigusjärglane. Tallinna Linnakohtu 29.03.2001 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/3/25-1519/99 ei kajasta EÜ * üldõigusjärglust EK * suhtes, vaid EÜ * kohustust täita EK * elamu X üleandmisega seonduvad täitmata toimingud. Elamu X hoolduse ja halduse üleminek EK-lt * EÜle X enne EÜ * registreerimist on tuvastatud 29.03.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/251519/
- Hagejal puudub õigus hagi esitamiseks. Osundatud kohtuotsuse, KOS § 19 lg 3 ja VVM 01.07.1993/198 p-de 9 ja 10 kohaselt pidi EK * hiljemalt 28.11.1998 kirjaliku akti alusel üle andma elamu, ning elamu ja osamaksudega seonduvad varalised õigused ja kohustused. Kuna EK * oma seadusest tulenevaid kohustusi ei täitnud, pandi üleandmise kohustused Tallinna Linnakohtu otsusega hagejale kui EK * õigusjärglasele täitmata kohustuste osas. Kuivõrd EÜ * ei ole elamu X hooldamise ja haldamisega tegelenud, puudub tal õigus nõude esitamiseks. Alates 28.11.1998 lõppesid EK-l * elamuga X seonduvad õigused ja kohustused, va elamu X ja elamuga seonduvate õiguste, kohustuste ja asjaajamiste üleandmise kohustus EÜ-le X. EK * ei saanud olematuid õigusi loovutada EÜ-le *. Haldus- ja kommunaalteenuste eest tasu nõudmise õigus ja kohustus kuulus alates 28.11.1998 EÜ-le X, kes ei ole volitanud EÜ-d * esitama nõudeid X korterivaldajate/omanike vastu. Elamu üleandmisega seonduvad probleemid tulnuks kajastada elamu üleandmise bilansis ja lahendada elamu üleandmise-vastuvõtmise aktiga EK * ja EÜ X vahel. Kohtuotsuses osundatud lepingud sõlmiti EK * ja kommunaalteenuste tarnijate vahel. Andmeid elamu X hoolduse ja haldusega seonduvate õiguste ja kohustuste üleandmisest EK-lt * EÜ-le * ei ole. Hageja nõue on tõendamata. Esitatud dokumendid ei vasta raamatupidamisdokumentidele esitatavatele nõuetele. Ebaselge on nõude alus ja põhjendus. Otsusest ei selgu, millise perioodi eest võlgnevus arvestati ja millistele dokumentidele kohtu tuvastatud võlgnevus tugineb. Otsuse kohaselt moodustas võlgnevus seisuga 26.11.1998 2 780,97 krooni. Maksete arvestusest seisuga 02.12.1998 nähtub, et seisuga 02.12.1998 oli kostja võlgnevus 958,88 krooni. 01.07.1999 maksete tabeli kohaselt moodustas võlgnevus 2 780,97 krooni. Alates 01.11.1998 EK * elamule X teenuseid ei osutanud. Seega on nõue esitatud ka reaalselt osutamata teenuste eest. On arusaamatu, mille alusel ja millise metoodikaga leidis kohus, et võlgnevus seisuga 26.11.1998 on 2 780,97 krooni. On arusaamatu, millele tugineb kohtu järeldus, et arved esitatakse tagantjärele. Elamus X osutas haldus- ja kommunaalteenuseid EK *, kes esitas arved jooksva perioodi eest. EK * makseteatiste vorm viitab arvestusliku printsiibi kasutamisele. Makseteatises kajastatud kuu kattub 3
(5)raamatupidamise koondtabeli vastava kuu andmetega. Vastus apellatsioonkaebusele EÜ * (pankrotis) ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kuna hageja vähendas oma nõuet 976,65 krooni võrra, siis tuleb kohtuotsus väljamõistetud võla suuruse osas tühistada ja välja mõista 1 804,32 krooni. Seoses nõude vähendamisega väheneb ka riigituludesse väljamõistetava riigilõivu suurus. Vaidlust ei ole selles, et kostja elab elamus Tallinnas X ja hageja haldas nimetatud elamut kuni 01.11.1998.a. Kostja oli kuni EÜ X moodustamiseni EK * liige ja kasutas korterit liikmelisusest tulenevalt. Kostja oli kohustatud elamukooperatiivi põhikirja järgi tasuma hagejale elamu haldamise kulusid ja vahendatud teenuste eest. Hageja väidete ja esitatud tõendite kohaselt jättis kostja tasumata enne elamu EÜ-le X üleandmist tasumisele kuuluvate maksete eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne 01.11.
- a tekkinud võla tasunud. Maakohus on nõude lahendamisel õigesti kohaldanud võla tekkimise ajal kehtinud TsK § 173 lg-t 1 ja § 174, mille alusel oli hagejal õigus nõuda kohustise täitmiseks võla väljamõistmist. Ebaõige on kaebaja väide, et hageja ei ole EK * õigusjärglane, mistõttu puudub tal õigus nõuda kostja võlga EK-le *. EK * kujundati ümber elamuühistuks * tulenevalt mittetulundusühingute seaduse §-dest 91 ja
- Üldise õigusjärgluse kohta on vastav kanne tehtud ka äriregistris. Õigusjärgluse tuvastamisel ei ole kohased apellandi poolt viidatud korteriomandiseaduse ja eluruumide erastamist käsitlevate õigusaktide sätted. Õige on see, et elamu X haldamine läks üle alates 01.11.
- a loodud elamuühistule X, kuid varasemat kostja võlga EK-le * ei ole EÜ-le X loovutatud. Apellant on väitnud, et nõue tema vastu ei ole selge. Hageja on tõendanud oma nõuet raamatupidamisprogrammi väljavõtetega. Kostja võlgnevus 02.12.
- a seisuga oli 2 780,97 krooni. Oktoobrikuu eest pidi kostja vastavalt hageja esitatud arvestusele tasuma 1 822,09 krooni ja võlg varasemate perioodide eest oli 958,88 krooni. Kostja ei ole tõendanud, millal ja kui palju on ta tasunud hagejale. Samuti on tõendamata, et kostja oli hagejale teinud ettemaksu. Hageja on selgitanud, et osutatud teenuste eest tuli tasuda arvestusperioodile järgneval kuul, seega tuli oktoobrikuus osutatud teenuste eest tasuda novembris. Seoses hageja poolt nõude vähendamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas ja vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista riigituludesse 140 krooni. Maakohus on õigesti välja mõistnud kostjalt riigituludesse kohtudokumentide kättetoimetamise kulud 172,30 krooni. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. 4
(5)Margo Klaar Tiit Kollom Hannes Olev 5
(5)